Statistics Explained

Archive:Kuritegevuse statistika

Revision as of 12:44, 30 August 2018 by EXT-G-Albertone (talk | contribs)
Andmed seisuga mai 2017. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: detsember 2018. Ingliskeelne versioon on uuem.
Joonis 1. Politseis registreeritud vägistamised, seksuaalsed rünnakud, tahtlikud tapmised ja rünnakud, EL 28, 2008–2015
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Joonis 2. Politseis registreeritud röövimised, sissemurdmised, vargused ning kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslikud toimingud, EL 28, 2008–2015
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Joonis 3. Politseis registreeritud seksuaalkuriteod, EL 28, 2008–2015
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Joonis 4. Politseis registreeritud seksuaalkuriteod õigusliku staatuse ja soo järgi, EL 28, 2015
(% kõigist)
Allikas: Eurostat (crim_hom_soff)
Joonis 5. Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud, EL 28, 2008–15
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_just_job)
Joonis 6. Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud soo järgi, EL 28, 2015
(% kõigist)
Allikas: Eurostat (crim_just_job)
Joonis 7. Kinnipeetavad, EL 28, 2008–15
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_pris_age) ja (crim_pris_ctz)

Käesolevas artiklis käsitletakse Euroopa Liidu (EL) kuritegevuse statistikat, mis põhineb politseis registreeritud kuritegude ametlikel näitajatel. Samuti on esitatud kriminaalõigussüsteemis töötavate isikute ja kinnipeetavate statistika tulemused. EL 28 iga koondnäitaja kohta [1] Arvutustesse on lisatud ainult riigid, kelle puhul on perioodi 2008–2015 kohta olemas täielikud andmed. See tähendab, et mitme kuriteoliigi puhul on üks või enam riiki andmete puudumise tõttu arvutustest välja jäetud.

Peamised statistilised näitajad

Mitteseksuaalne vägivald

Tahtlik tapmine

Tahtlik tapmine on õigusvastane isiku surma põhjustamine, mille paneb tahtlikult toime teine isik. See hõlmab ka surmaga lõppenud tõsiseid rünnakuid ja terrorirünnakus hukkunuid. Mõiste ei hõlma tapmiskatseid, kergendavatel asjaoludel toime pandud tapmisi, õigusliku sekkumisega põhjustatud surma, õigustatud tapmist enesekaitseks ega relvakonfliktides hukkunuid. Tahtlikust tapmisest teatatakse ELi jurisdiktsioonides küllaltki järjepidevalt ja riikide definitsioonid erinevad vähem kui muude kuriteoliikide puhul.

Politseis registreeritud tahtlike tapmiste arv vähenes aastatel 2008–2014 järjepidevalt, kuni hakkas uuesti tõusma 2015. aastal (vt joonis 1). Koguarv EL 28s (v.a Madalmaades, Ühendkuningriigis Inglismaal ja Walesis ning Šotimaal) oli 2015. aastal 4 528, 19,6 % väiksem kui 2008. aastal (5 634), kuid 4,3 % suurem kui 2014. aastal (4 340).

Politseis registreeritud tahtlike tapmiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 1.

Rünnak

Rünnak on füüsiline kallaletung teise isiku kehale, mille tagajärjeks on raske kehavigastus. Siia ei kuulu sugukõlvatu/seksuaalne rünnak, ähvardamine ja löömine. Samuti ei hõlma mõiste surmaga lõppevat rünnakut.

Politseis registreeritud rünnakute üldarv vähenes EL 28s (v.a Poolas ja Ühendkuningriigis Šotimaal) aastatel 2008–2013 peaaegu 40 %, samas kui 2014. aastal kasvas see 3,6 % ning 2015. aastal 6,6 %. (vt joonis 1). Tehnilised muudatused ei võimalda võrrelda kogu perioodi, eriti aastaid 2008–2009 Saksamaa puhul ning aastaid 2009–2010 Rootsi ja Portugali puhul.

Politseis registreeritud rünnakute arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 2.

Röövimine

Röövimine tähendab käesoleva artikli kontekstis isiku vara varastamist jõudu kasutades või jõu kasutamisega ähvardades. Selle hulka arvestatakse röövkallaletungid ja vägivallaga toime pandud vargused, kuid ei arvestata taskuvargusi ega väljapressimist.

Pärast esialgset kahanemist ajavahemikus 2008–2009 kasvas registreeritud röövimiste arv EL 28s (v.a Ühendkuningriigis Šotimaal) kuni 2011. aastani, enne kui kahanes ajavahemikus 2013–2015 oluliselt umbes viiendiku võrra (vt joonis 2).

Politseis registreeritud röövimiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 3.

Inimrööv

Inimrööv on isiku või isikute tahtevastane ebaseaduslik kinnipidamine (kaasa arvatud jõu, ähvardamise, pettuse või peibutamise abil) eesmärgiga nõuda nende vabastamise eest ebaseaduslikku tasu, muud majanduslikku kasu või materiaalset hüve või kohustada kedagi midagi tegema või mingist tegevusest hoiduma. Määratluse alla ei kuulu vaidlused laste eestkosteõiguse üle.

Pärast võrdlemisi stabiilset perioodi ajavahemikus 2009–2012 toimus aastatel 2013–2015 EL 28s (v.a Taanis, Rumeenias, Rootsis ja Ühendkuningriigis Šotimaal) inimröövide arvu kasv. Hiljutine kasv on peamiselt tingitud Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi näitajatest. Enamikus teistes riikides sarnast suundumust ei esinenud. Saksamaa näitajaid iseloomustab suhteliselt stabiilne tase aastatel 2009–2015, kuid neid ei olnud võimalik võrrelda ajavahemikul 2008–2009, mis mõjutas samuti EL 28 koondnäitajat.

Politseis registreeritud inimröövide arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 4.

Vargus

Vargus on isiku või organisatsiooni vara omastamine ilma jõudu kasutamata eesmärgiga see endale jätta. Käesolevas artiklis lähtutakse sellest, et varguse mõiste ei hõlma murdvargust, sissemurdmist, röövimist ega mootorsõiduki ärandamist.

Politseis registreeritud varguste arv jäi aastatel 2010–2015 EL 28s (v.a Lätis ja Ühendkuningriigis Šotimaal) võrdlemisi stabiilseks. Saksamaa ja Prantsusmaa andmetes on aastatel 2008–2009 toimunud metoodilised muudatused, mis mõjutavad kõnealuste aastate üldist võrreldavust. Ühendkuningriik ja Madalmaad näitavad aastatel 2008–2015 arvudes selget kahanemistrendi.

Politseis registreeritud varguste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 5.

Sissemurdmine

Sissemurdmine on loata tungimine mõnda hoone, eluruumi või muu ruumi ossa. See hõlmab jõu või valevõtmete kasutamist asjade varastamise eesmärgil (sissemurdmine ja sissetung), majast, korterist või muust eluruumist, tehasest, kauplusest, kontorist või sõjaväerajatisest varastamist. Määratluse alla ei kuulu autost, konteinerist, müügiautomaadist, parkimisautomaadist, taraga piiratud rohumaalt või aedikust varastamine.

Politseis registreeritud sissemurdmiste arv kasvas aastatel 2008–2011 EL 28s (v.a Eestis, Itaalias, Lätis, Leedus ja Ühendkuningriigis Šotimaal) veidi, enne kui hakkas aastatel 2012–2015 kahanema. Kõige viimaste tulemuste järgi (vt joonis 2) kahanes sissemurdmiste arv 2015. aastal 5,0 %. Aastatel 2008–2015 vähenes sissemurdmiste arv Ühendkuningriigis (31 % Inglismaal ja 24 % Põhja-Iirimaal), kuid suurenes Saksamaal (19 %) ja Prantsusmaal (24 %).

Politseis registreeritud sissemurdmiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 6.

Uimastitega seotud õiguserikkumised

Käesolevas artiklis tähendavad kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslikud toimingud uimastite ebaseaduslikku valdamist, kasvatamist, tootmist, pakkumist, transporti, importi, eksporti, rahastamist, mis ei ole seotud üksnes isikliku tarbimisega.

Pärast 2009. aastal toimunud 3,2 % kasvu on politseis registreeritud kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslike toimingute arv EL 28s (v.a Ühendkuningriigis Šotimaal) olnud aastatel 2009–2014 küllaltki stabiilne. Värskeimatest olemasolevatest andmetest nähtub, et sama suundumus jätkus ka 2015. aastal, kuna õiguserikkumiste arv jäi peaaegu samaks, kahanedes eelmise aastaga võrreldes 1,7 % (vt joonis 2).

Politseis registreeritud kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslike toimingute arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 7.

Seksuaalvägivald

Seksuaalvägivalla alla kuuluvad vägistamine ja muu seksuaalne rünnak. Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine ja seksuaalne rünnak on seksuaalvägivald, millega ei kaasne vägistamist. Seksuaalse rünnaku mõiste alla kuuluvad soovimatu seksuaalne tegevus, seksuaalse tegevuse katse või soovimatu kehaline või sõnaline seksuaalse kavatsuse väljendamine, millega ei kaasne vägistamist. See hõlmab samuti seksuaalseid rünnakuid koos füüsilise kontaktiga või ilma selleta, kaasa arvatud seksuaalne rünnak uimastite abil, tahtevastane seksuaalne rünnak elukaaslase vastu, seksuaalne rünnak abitu isiku vastu, soovimatu katsumine või puudutamine , ahistamine ja seksuaalse iseloomuga ähvardused. Lõpetuseks tuleb meeles pidada, et arvud tähistavad ainult politseis registreeritud kuritegude arvu.

Aastatel 2008–2015 vähenes seksuaalvägivalla juhtumite arv kogu ELis (v.a Itaalias, Lätis, Luksemburgis, Poolas, Slovakkias, Ühendkuningriigis Inglismaal, Walesis ja Šotimaal) 9,1 %. Pärast kahanemist 2009. ja 2010. aastal oli ajavahemikus 2010–2014 märgata selget kasvu, millele järgnes 2015. aastal vähene kahanemine 0,9 % võrra.

Vägistamiste arv kasvas 2008.–2015. aastal 47,0 % (v.a Itaalias ja Ühendkuningriigis Šotimaal). ELis registreeritud vägistamiste arvu kasvu mõjutasid eriti Ühendkuningriigi (Inglismaa ja Walesi) arvnäitajad (ajavahemikus 2008–2015 +173 %). Seksuaalsete rünnakute arvu vähenemine ELi tasandil oli suuresti tingitud Saksamaa arvnäitajatest, mis ei ole ajavahemikus 2009–2010 võrreldavad (vt joonis 3).

Politseis registreeritud seksuaalvägivalla juhtude, vägistamiste ja seksuaalsete rünnakute üldarv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelites 8, 9 ja 10.

Sooline jaotus

Joonisel 4 on näha politseis registreeritud seksuaalkuritegude ohvrite, kahtlusaluste, kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute sooline jaotus. Enamik seksuaalvägivalla ohvreid (85,8 %) on naised, samas kui kahtlusalused (96,5 %) ja kurjategijad (98,3 % süüdimõistetud isikutest) on valdavalt mehed. Juhime tähelepanu, et puudu on rohkem sugude järgi eristatud andmeid kui üldandmeid.

Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud

Käesolevas artiklis vaadeldakse politseiametnike, kutseliste kohtunike ja täiskasvanute vanglates töötavate vanglatöötajate arvu iga aasta 31. detsembri seisuga.

Politseiametnikud on avalike asutuste töötajad, kelle põhiülesanne on kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine ning võimalike kurjategijate tabamine. Selle määratluse alla ei kuulu abitöötajad, nt sekretärid ja kontoriametnikud. Kutselised kohtunikud on täis- või osaajaga töötavad juristid, kes on kohtunikuna tööle võetud ja saavad selle eest tasu. Neil on õigus võtta arutamisele tsiviil-, kriminaal- ja muid asju, kaasa arvatud apellatsioonikohtus arutatavaid asju, ning teha kohtuotsuseid. Määratlus ei hõlma mittekutselisi kohtunikke, nt kohtukaasistujaid ja mittekutselisi magistraate. Täiskasvanute vanglate töötajate hulka on arvestatud kinnipidamis- ja parandusasutustes töötavad isikud. See hõlmab juhtivtöötajaid, kinnipeetavatega tegelevaid töötajaid, täitevametnikke ja muid isikuid, näiteks vanglate hooldajad ja vanglatoidu valmistajad.

Joonisel 5 on näha viimased suundumused kriminaalõigussüsteemi eri osade (politsei, kohtud ja vanglad) töötajate arvus.

Politseiametnike üldarv EL 28s (v.a Saksamaal, Itaalias, Iirimaal ja Lätis) vähenes aastatel 2010–2013 ja suurenes pisut 2014. aastal. Politseiametnike arv vähenes 2015. aastal jällegi 1,2 %. Ajavahemikus 2008–2015 kasvas kutseliste kohtunike arv EL 28s (v.a Belgias, Bulgaarias, Saksamaal, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Ühendkuningriigis Inglismaal ja Walesis ning Ühendkuningriigis Põhja-Iirimaal) järjepidevalt, kokku 5,6 %. Erinevalt kutseliste kohtunike arvu järkjärgulisest suurenemisest on täiskasvanute vanglates tegutsevate töötajate üldarv EL 28s (v.a Belgias, Saksamaal, Eestis, Kreekas, Prantsusmaal, Lätis, Luksemburgis, Madalmaades ja Rootsis) ajavahemikus 2008–2015 vähenenud 8,9 %.

Politseiametnike koguarv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 11, samas kui tabelites 14 ja 17 on näidatud kutseliste kohtunike ja täiskasvanute vanglates tegutsevate töötajate koguarv.

Sooline jaotus

ELi kriminaalõigussüsteemis töötavate isikute sooline jaotus oli märkimisväärselt ebavõrdne (vt joonis 6). Naised olid alaesindatud politseis ja vanglateenistustes, kuid üleesindatud kutseliste kohtunike seas.

2015. aastal moodustasid naised 20,3 % kõigist EL 28 politseiametnikest (14 jurisdiktsiooni andmed). Täiskasvanute vanglates töötavate naiste osakaal oli veidi suurem, moodustades kogu EL 28s kokku ühe neljandiku kõigist vanglatöötajatest (12 jurisdiktsiooni andmed); see osakaal oli aastatel 2008–2015 suhteliselt stabiilne. Seevastu kutseliste kohtunike seas olid naised enamuses, moodustades 2015. aastal 62,1 % kõigist EL 28 kohtunikest (16 jurisdiktsiooni andmed).

Mees- ja naissoost politseiametnike arvud on esitatud andmetabelite tabelites 12 ja 13, tabelites 15 ja 16 on näha mees- ja naissoost kohtunike arv ning tabelites 18 ja 19 mees- ja naissoost vanglatöötajate arv.

Kinnipeetavad

Kinnipeetavate all mõistetakse vabadusekaotust kandvaid isikuid, keda hoitakse vanglate ameti valitsemisalasse kuuluvates asutustes. Arvesse ei ole võetud kinnipidamiskeskusi, kus hoitakse välismaalasi nende sisserändestaatuse selgitamiseni või elamisloata välismaalasi.

Kinnipeetavate koguarv EL 28s (v.a Belgias) kasvas ajavahemikus 2008–2012 veidi igal aastal ning kahanes seejärel 2013. aastal 3,6 %, 2014. aastal 3,5 % ja 2015. aastal 2,9 %. Kinnipeetavate arv oli 2015. aastal 6,4 % väiksem kui 2008. aastal (vt joonis 7).

Välisriigi kodakondsusega (sh teise ELi liikmesriigi kodakondsusega) kinnipeetavate arv EL 28s (v.a Belgias, Saksamaal, Eestis, Maltal ja Rootsis) kasvas mõnevõrra kiiremini aastatel 2009 ja 2010, kuid hakkas vähenema 2011. aastal. 2015. aastaks oli neid 12,2 % vähem kui 2008. aastal.

Seevastu noorte [2] kinnipeetavate arv kahanes EL 28s (v.a Belgias, Saksamaal ja Hispaanias) aastatel 2008–2014 märkimisväärselt. See oli enamjaolt tingitud kinnipeetavate arvu kahanemisest Poolas ja Ühendkuningriigis. Vaadeldud perioodil kahanes noorte kinnipeetavate arv vähemalt 4 % aastas ning selle tulemuseks oli ajavahemikus 2008–2015 üldine langus 47,6 %. Kõige rohkem vähenes noorte kinnipeetavate arv 2014. aastal, kui registreeriti langus 14,3 %.

Kinnipeetavate koguarv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 20, tabelis 23 on näha noorte kinnipeetavate arv ning tabelites 24 ja 25 kinnipeetavate arv kodakondsuse järgi (oma riigi ja välisriigi kodanikud).

Sooline jaotus

Kogu EL 28s (andmed puuduvad Belgia, Tšehhi Vabariigi, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Horvaatia, Austria, Portugali, Slovakkia ja Rootsi kohta) moodustasid mehed 2015. aastal valdava enamuse kinnipeetavatest ehk 94 %; see osakaal on alates 2008. aastast püsinud suhteliselt stabiilne.

Mees- ja naissoost kinnipeetavate arvud on esitatud andmetabelite tabelites 21 ja 22.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Artiklis esitatud andmed põhinevad Eurostati ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) ühisel andmekogumisel. UNODC kuritegevuse trendide uuringut täiendavad Eurostati küsitud lisaandmed. Põhiandmed on saadud riigiasutustelt, nagu politsei, prokuratuur, kohtud ja vanglad ning need on enamjaolt esitatud kalendriaasta koondarvudena. Arvud on esitatud jurisdiktsioonide kaupa, näiteks Ühendkuningriigil on kolm jurisdiktsiooni: Inglismaa ja Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Geograafilise üksuse puhul kasutame lühikest määratlust „riik“.

Registreeritud kuritegevuse andmete puhul tuleks kasutada standardmääratlusi niipalju kui võimalik ning need tuleks esitada koos üksikasjaliku teabega lahknevuste kohta. Kõnealused lahknevused tähendavad sageli seda, et eri riikidest pärit arvud ei tähista tingimata täpselt sama, kuigi kannavad sama nimetust. Igast riigist pärinevad andmed võivad sobida riikliku statistika koostamiseks, kuid rahvusvaheliste võrdluste jaoks mitte. Eurostat jätkab koostööd ELi institutsioonide ja riiklike asutustega, et parandada kuritegevuse statistika võrreldavust. Rahvusvahelise kuritegude statistilise klassifikatsiooni (inglise keeles) rakendamine on selle töö põhikomponent.

Kuritegevuse andmed on ametlikud arvnäitajad, mis põhinevad haldusandmetel. Politsei andmetel põhinev kuritegevuse statistika ei hõlma arusaadavalt kuritegusid, mida ei ole politseis registreeritud. Järelduste tegemisel kuritegevuse kohta asjaomaste andmete alusel tuleks arvesse võtta mitut tegurit, sealhulgas järgmist:

  • õigus-, õiguskaitse- ja kriminaalõigussüsteemid;
  • kuritegudest politseile teatamise ja nende registreerimise määr;
  • erinevused kuritegude registreerimisel (nt politseile teatamisel, kahtlusaluste kindlakstegemisel jne);
  • loendamismeetodid (mitme õiguserikkumise või ohvri korral jne);
  • millised õiguserikkumised on lisatud riiklikesse kuriteokategooriatesse.

Ka kinnipeetavate arvu kohta esitatud näitajaid võivad mõjutada mitmesugused tegurid, sealhulgas järgmised:

  • kohtus menetletud juhtumite arv;
  • tingimisi karistatute osakaal;
  • määratud karistuste pikkused;
  • eelvangistuses viibivate isikute arv;
  • uuringuperiood ja aastaaeg, amnestiad jne.

Eri jurisdiktsioonide kuritegevuse statistika võrdlemine võib olla eksitav, kui puuduvad piisavad teadmised kohalike andmete ja meetodite kohta. Käesolevas artiklis on välditud jurisdiktsioonide otsest võrdlemist ning selle asemel on keskendutud ajas ilmnevatele suundumustele. Selliste ajaliste võrdluste puhul eeldatakse, et riigis kasutatavad registreerimissüsteemid jne jäävad aja jooksul suhteliselt ühetaoliseks. Kuid ilmsed muutused kuritegevuse näitajates on mõnikord tingitud meetodite ja määratluste muudatustest.

EL 28 aegridade analüüsimisel on aluseks võetud need jurisdiktsioonid, mille andmed on teada kogu vaatlusaluse perioodi kohta (2008–2015). EL 28 arvud ei kajasta alati registreeritud kuritegevust kõikides riikides, kuna mõne võrdlusaasta/riigi andmed võivad puududa.

EL 28 tulemused jätavad selgelt varjule üksikutes riikides esinevad erinevused, mistõttu on iga riigi andmed esitatud eraldi andmetabelites, samuti andmebaasis (inglise keeles). Lisaks võib üksikasjalikke andmeid iga jurisdiktsiooni kohta leida veebilehe metaandmete osast (inglise keeles).

Suundumuste tuvastamiseks on arvutatud indeksid:

  • It = (Ct/C0) * 100 indeksi väärtus aastal t
  • Ct = aasta t kohta registreeritud väärtus
  • C0 = võrdlusaastal registreeritud väärtus (siin: 2008. aasta).

Haldusandmete koondarvudes puudub erinevalt näidisuuringutest statistiline ebakindlus. Siiski tuleks väikeste arvude, väikeste osakaalude ja lühiajaliste muudatuste puhul kasutada täiendavat asjakohast teavet. Näiteks võib väikestes riikides tapmiste määr erinevatel aastatel oluliselt muutuda, mis aga ei peegelda tingimata muutust kuritegevuse suundumustes.

Andmebaas (inglise keeles) sisaldab ajavahemikku 2008–2015 käsitleva Eurostati ja UNODCi ühise andmekogumise üksikasjalikke tulemusi ja nendega seotud metaandmeid. Lisaks on seal tabelid ajavahemiku 1993–2007 kohta, mis hõlmavad vähem kuritegusid. Ajavahemiku 1950–1993 kohta on täielikud politseis registreeritud andmed olemas teatud riikide kohta. Nagu eespool märgitud, tuleks kasutajatel riikide andmete võrdlemisel kindlasti tutvuda metaandmete failidega ning riiklike allikatega.

Kontekst

Kuritegevus ja õigus on avalikus arutelus korduvad teemad ning on pidevalt meedia, poliitikute, organisatsioonide ja üldsuse huviorbiidis. EUROSTAT kogub ja esitab andmeid kuritegevuse ja õigusemõistmise kohta kriminaalasjades. Üldine eesmärk on teha poliitika seisukohast oluline teave ja analüüs Euroopa kogukonnale tõhusalt kättesaadavaks. 2004. aasta Haagi programmi alusel on Eurostati ülesanne koostada võrdlevat statistikat kuritegevuse ja kriminaalõiguse kohta. Samuti rõhutatakse 2010. aasta Stockholmi programmis kuritegevuse statistika vajalikkust. Strateegilistes tegevuskavades antakse ülevaade konkreetsest tegevusest, tavaliselt 5aastasteks perioodideks, vt lingid pealkirja „Muu teave“ all.

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Andmebaas

Metoodika / Metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid

Märkused

  1. On andmed esitatud jurisdiktsioonide kaupa, sest Ühendkuningriigis on kolm eri jurisdiktsiooni: Inglismaa ja Wales, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Seetõttu hõlmab EL 28 näitaja kuritegevuse statistika puhul 30 „riiki“ (territoriaalse jurisdiktsiooni lühinimetus).
  2. Tavaliselt määratletud kui alla 18aastased.