Archive:Kuritegevuse statistika

Andmed 2020. aasta veebruari seisuga

Artikli kavandatud uuendamine: november 2020.

Highlights

Aastatel 2012–2017 vähenes röövimiste arv ELis 30 %.

2017. aastal registreeriti ELis 4300 tahtlikku tapmist ja 589 000 rünnakut.

Maismaa mootorsõidukite vargused, EL 27, 2008–2017

Käesolevas artiklis esitatud statistika põhineb Euroopas aastail 2008–2017 politseis registreeritud kuritegude ametlikel näitajatel. Näitajad hõlmavad Euroopa Liitu (EL), Ühendkuningriiki ning osaliselt EFTA riike, kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike. Ühendkuningriigi andmed esitatakse eri jurisdiktsioonide tõttu Inglismaa, Walesi, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa kohta eraldi.

Full article

Röövimiste arv vähenes 2012.–2017. aastal 30 %

ELis vähenes politseis registreeritud röövimiste arv 2012.–2017. aastal 30,3 %, umbes 317 000-ni. Seevastu suurenes see 2008.–2012. aastal 8,8 %, mis on ajavahemiku 2008–2017 kõrgpunkt, nagu on näidatud joonisel 1. Aastatel 2016–2017 vähenes ELi koguarv 22 000 võrra, ainult Iirimaal, Küprosel, Rumeenias, Sloveenias ja Rootsis oli mõningane kasv (kokku suurenes röövimiste arv 266 võrra).

Joonis 1. Röövimised (politseis registreeritud kuriteod), EL 27, 2008–2017
(röövimiste arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonisel 2 on näidatud politseis registreeritud röövimiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (röövimiste arv 100 000 elaniku kohta). 2017. aastal oli see määr kõige kõrgem Belgias (167), Prantsusmaal (150), Hispaanias (144) ja Portugalis (115) ning kõige madalam Rumeenias (16), Eestis ja Tšehhi Vabariigis (mõlemas 15), Küprosel (14), Sloveenias (12), Slovakkias ja Ungaris (mõlemas 9). Ühendkuningriigis oli see määr kõrgeim Inglismaal ja Walesis (132). EFTA riikidest oli politseis registreeritud röövimisi kõige rohkem Šveitsis – 21 röövimist 100 000 elaniku kohta.

Joonis 2. Röövimised, 2017
(politseis registreeritud kuriteod saja tuhande elaniku kohta)
Allikas:'’ Eurostat (crim_off_cat)

2017. aastal registreeriti ELis 4 300 tahtlikku tapmist

2017. aastal toimus ELis ligikaudu 4 300 politseis registreeritud tahtlikku tapmist (välja arvatud Madalmaade andmed), mis on 22 % vähem kui 2008. aastal. Tabelis 1 on esitatud andmed riikide kaupa.

Tabel 1. Tahtlikud tapmised, 2008–2017
(politseis registreeritud kuritegude arv)
Allikas:'’ Eurostat (crim_off_cat)

Joonisel 3 on näidatud tahtlike tapmiste arv võrreldes elanikkonna suurusega (politsei registreeritud tahtlikud tapmised 100 000 elaniku kohta). 2017. aastal oli see näitaja suurim Lätis (5,6), Leedus (4,0), Eestis (2,2) ja Maltas (2,0) ning madalaim Tšehhi Vabariigis ja Itaalias (mõlemas 0,6) ning Luksemburgis (0,3).

Joonis 3. Tahtlikud tapmised, 2017
(politseis registreeritud kuriteod 100 000 elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

2017. aastal registreeriti ELis 589 000 rünnakut

ELis registreeriti 2017. aastal politseis umbes 589 000 rünnakut. Nagu on näidatud joonisel 4, oli suundumus aastatel 2010–2017 üldiselt vähenemas. Tuleb siiski märkida, et ELi 2016. ja 2017. aasta koondnäitajad põhinevad osaliselt varasematel andmetel. Prantsusmaa ei esitanud 2017. aasta andmeid ja Ungari ei esitanud 2016.–2017. aasta andmeid. Prantsusmaal on olnud kasvutrend 232 000-lt 2010. aastal 243 000-le 2016. aastal. Ungari kohta esitatud andmed näitavad vähenemist 14 600-lt 2010. aastal 12 500-le 2015. aastal.

Politseis registreeritud rünnakute arv on ELis väga erinev, isegi võrreldes elanikkonna suurusega. Erinevad seadused, aruandlusmäär ja kirjendamistavad mõjutavad võrdlusi. Näiteks hõlmavad lisaks tõsise rünnakuna määratletud rünnakutele mõne riigi arvnäitajad ähvardusi, väikseid rünnakuid, surmavaid rünnakuid (tapmine, mõrv jne) või seksuaalseid rünnakuid (mida tavaliselt arvestatakse eraldi).

Joonis 4. Rünnakud, EL 27, 2010–2017
(politseis registreeritud rünnakute arv)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

2017. aastal toimus ELis 573 000 autovargust

ELis toimus 2017. aastal ligikaudu 573 000 politseis registreeritud autovargust, mis on 35 % vähem võrreldes 2008. aastaga. Nagu on näidatud joonisel 5, võis aastatel 2008–2017 ELis täheldada langustrendi. Siiski on Iirimaal, Kreekas, Hispaanias, Lätis, Maltal ja Rumeenias aastatel 2016-2017 politseis registreeritud autovarguste arv suurenenud. Belgia, Prantsusmaa, Luksemburgi ja Ungari puhul ei ole 2017. aasta andmeid veel esitatud.

Joonis 5. Maismaa mootorsõidukite vargused, EL 27, 2008–2017
(politseis registreeritud kuritegude arv)
'’Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Võrreldes elanikkonna suurusega oli politseis registreeritud autovarguste arv 100 000 elaniku kohta suurim (keskmiselt aastatel 2015–2017) Luksemburgis (328), Kreekas (269), Itaalias (257), Rootsis (256), Prantsusmaal (247) ja Tšehhi Vabariigis (238). ELis oli kõige vähem autovargusi Slovakkias ja Eestis (mõlemas 31), Horvaatias (20), Rumeenias (15) ja Taanis (4). EFTA riikidest oli kõige rohkem autovargusi Islandil – 138 autovargust 100 000 elaniku kohta.

Arvud hõlmavad üldiselt mootorrataste, sõiduautode, busside, veoautode, buldooserite jne vargusi, kuid aruandlus- ja registreerimistavad on riigiti ja aastate lõikes erinevad ja mõjutavad võrdlust.

Joonis 6. Maismaa mootorsõidukite vargused, keskmiselt 2015–2017
(politseis registreeritud varguste arv 100 000 elaniku kohta)
Allikas:'’ Eurostat (crim_off_cat)

Tabelite ja jooniste lähteandmed

Crime statistic: tables and figures (inglise keeles)

Andmete allikad

Kuritegevuse ja kriminaalõigussüsteemide statistika andmeallikad on politsei ja muud õiguskaitseasutused, prokuratuurid, kohtud, vanglad, asjakohased ministeeriumid ja statistikaametid. Riiklikud ametiasutused vastutavad Eurostatile saadetavate ametlike andmete ja ÜRO kuritegevuse trendide ja kriminaalõigussüsteemide toimimise uuringu eest.

Käesolevas artiklis esitatud tulemused põhinevad aastail 2008–2017 politseis registreeritud kuritegude ametlikel andmetel. 1950.–1992. aasta kohta on kättesaadav kokkuvõtlik kuritegevuse statistika ja 1993.–2007. aasta kohta üksikasjalik kuritegude statistika.

Eurostat ajakohastab veebiandmebaasi, kui riigid saadavad uusi andmeid, mis võivad erineda varasemates veebiartiklites, näiteks käesolevas artiklis esitatud andmetest.

Euroopa tasandi kuritegevuse statistika üks peamisi probleeme on see, et mõned riiklikud näitajad puuduvad. Mitmeid ELi koondnäitajaid selles artiklis kohandati pisteliselt puuduvate andmete tõttu. Näiteks kui 2017. aasta näitaja puudus, kasutati sama riigi 2016. aasta näitajat sama kuriteoliigi kohta. Mõnel juhul on puuduv näitaja asendatud eelneva ja järgneva aasta keskmisega. Teine meetod puuduvate andmete käsitlemiseks on võrrelda kolme aasta keskmisi. Mõne kuriteoliigi puhul on liiga palju andmeid puudu. Veebiandmebaas sisaldab esitatud näitajaid (kohandamata).

Tahtlike tapmiste, vägistamiste ja seksuaalsete rünnakute kohta on täiendavad andmed kättesaadavad ohvrite, kahtlustatavate, esitatud süüdistuste ja süüdimõistvate otsuste ning vangide lõikes (inglise keeles).

ÜRO veebisaidil on esitatud tapmiste ülemaailmne statistika (inglise keeles).

Kontekst

Kuritegevuse statistikat kasutavad ELi institutsioonid, riigiasutused, meedia, poliitikud, organisatsioonid ja üldsus. Kuritegevuse statistika rahvusvahelised spetsifikatsioonid hõlmavad ainult teatavaid kuriteoliike. Iga riik kehtestab oma kriminaalseadused, määrab kindlaks kuriteoliigid, kohtumenetlused ja õigusemõistmise ning täpsustab kuritegevuse ametliku statistika. Seetõttu on kuritegevuse statistika riikide vahel sageli vähem võrreldav kui rahvusvaheliste spetsifikatsioonidega statistika.

Kõigi nende erinevate kriminaalõigusnormide puhul on Euroopa riikide vahel ka palju sarnasusi. Seda arvesse võttes ning lähtudes avalikust ja poliitilisest huvist töötati välja kogu ELi hõlmav kuritegevuse statistika. ELi institutsioonid, riigiasutused ja ÜRO on teinud viimasel kümnel aastal koostööd Euroopa kuritegevuse statistika parandamiseks. Statistika kvaliteeti on oluliselt parandanud ühise kuritegude klassifikatsiooni kasutamine.

Ametlik kuritegevuse statistika kajastab peamiselt seda, kuidas ametiasutused juhtumeid registreerivad ja käsitlevad. Andmeid esitavad riigiasutused, nagu politsei, prokuratuur, kohtud ja vanglad. Neist andmetest annavad politsei näitajad kõige ulatuslikuma pildi, sest need hõlmavad registreeritud kuritegusid olenemata sellest, kas süüdistus esitati või mitte. Politseiregistrid ei mõõda siiski kogu kuritegevust. Kogu kuritegevus hõlmaks teatatud ja teatamata kuritegusid, millest on lahutatud valesti teatatud kuriteod. Võib eeldada, et teatamise määr on kõrge, kui kahjunõude esitamiseks peab kuritegu olema politseis registreeritud (nt autovargus ja sissemurdmine).