Statistics Explained

Archive:Turismistatistika

Revision as of 11:24, 6 June 2016 by EXT-S-Allen (talk | contribs)
Andmed seisuga novembri 2015. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: märts 2017.
Tabel 1. Residentide turismireisid
(15-aastased või vanemad), 2014
Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot) ja (tour_dem_ttq)
Tabel 2. Majutusettevõtted, 2014
Allikas: Eurostat (tour_cap_nat) ja (tour_occ_ninat)
Joonis 1. Majutusettevõtetes veedetud ööde arv, EL 28, 2004–2014 (1)
(residentide ja mitteresidentide ööbimiste arv miljardites)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Tabel 3. 10 suurima väljamineva turismiga liikmesriiki, 2014
(riigi residentide välismaal ööbimiste arv miljonites)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot)
Joonis 2. Väljamineva turismi päritoluriigid, 2014
(välismaal ööbimiste keskmine arv 15-aastase või vanema elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot) ja (demo_pjanbroad)
Joonis 3. Turismi sihtkohad – majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2014 (1)
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Tabel 4. 10 peamist turismisihtkohta – majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2014
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Joonis 4. Turismi intensiivsus, 2014
(residentide ja mitteresidentide majutusettevõtetes ööbimiste arv elaniku kohta)
Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)
Tabel 5. Reisimisega seotud tulud ja kulud, mis on kajastatud maksebilansis, 2010–2014
Allikas: Eurostat (bop_c6_q), (bop_eu6_q) ja (nama_10_gdp)

Selles artiklis antakse ülevaade värskeimast statistikast turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turism on ELis oluline oma majandusliku ja tööhõivepotentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat kasutatakse peale ELi turismipoliitikast ülevaate saamise ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

2012. aastal tegutses iga kümnes Euroopa finantssektoriväline ettevõte turismimajanduses. Neis 2,2 miljonis ettevõttes töötas hinnanguliselt 12 miljonit inimest. Turismiga seotud valdkondades tegutsevate ettevõtete arvele langes 9,0 % kogu finantssektorivälise majanduse ja 21,9 % teenustesektori tööhõivest. Turismimajanduse osakaal kogukäibes ja tegurikuludes arvestatud lisandväärtuses oli suhteliselt madalam, moodustades finantssektorivälise majanduse käibest 3,6 % ja lisandväärtusest 5,5 %.

Peamised statistilised näitajad

Turism: nõudlus ja pakkumine

Residendid (15-aastased ja vanemad) EL-28-st tegid 2014. aastal isiklikul või ärilisel eesmärgil hinnanguliselt 1,2 miljardit turismireisi. Lühireisid (1–3 ööd) moodustasid üle poole (57,4 %) kõigist reisidest (vt tabel 1), kolmveerand (74,9 %) kõigist reisidest olid riigisisesed reisid ja ülejäänud olid välisreisid.

Mõnes ELi liikmesriigis moodustasid välisreisid 2014. aastal üle poole kõigist turismireisidest; nii oli see Luksemburgi, Belgia, Malta ja Sloveenia (samuti Šveitsi) puhul. Rumeenia, Hispaania ja Portugali residentide reisidest moodustasid välisreisid aga vähem kui 10 %. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka geograafiline asukoht (välismaale eelistasid reisida pigem väiksemate ja põhjapoolsemate riikide residendid).

Hinnangute järgi osales ligikaudu 61,1 % 15-aastastest ja vanematest EL-28 elanikest 2012. aastal turismis isiklikul eesmärgil (2013. ja 2014. aasta koondnäitajad ei ole veel teada), see tähendab, et nad tegid aasta jooksul isiklikel põhjustel vähemalt ühe turismireisi. ELi liikmesriikide vahel võib endiselt täheldada suuri erinevusi: turismis osalemise määr oli Rumeenias 25,1 % (2013. aasta andmed), Soomes aga 88.5 %.

Kui vaadata pakkumist, siis hinnangute järgi tegutses 2014. aastal EL-28-s veidi üle 570 000 majutusettevõtte, milles oli kokku peaaegu 31 miljonit voodikohta (vt tabel 2). Ligi üks kolmandik (32,2 %) kõigist EL-28 voodikohtadest oli koondunud kahte ELi liikmesriiki: Prantsusmaa (5,1 miljonit voodikohta) ja Itaalia (4,8 miljonit voodikohta); järgnesid Ühendkuningriik (2013. aasta andmed), Hispaania ja Saksamaa.

Majutusettevõtetes ööbimiste arv on viimastel aastatel üldiselt kasvanud (vt joonis 1). 2008. ja 2009. aastal vähenes majutusettevõtetes ööbimiste arv lühiajaliselt majandus- ja finantskriisi tõttu: EL-28 näitaja kahanes 2008. aastal 0,6 % ja 2009. aastal veel 2,1 %. 2010. aastal kasvas ööbimiste arv aga 4,7 % ja soodne areng jätkus 2011. aastal kasvuga 3,3 %, 2012. aastal kasvuga 4,3 % ja 2013. aastal kasvuga 2,1 %. 2014. aastal saavutas majutusettevõtetes ööbimiste arv EL-28-s tipptaseme, milleks oli 2,7 miljardit ööbimist; see tähendas 2013. aastaga võrreldes 1,8 % kasvu.

Välismaal reisivate turistide ööbimised

EL-28 residendid veetsid 2014. aastal turismireiside käigus välismaal hinnangute järgi 2,6 miljardit ööd (vt tabel 3). Saksamaa elanikud veetsid 2014. aastal väljaspool Saksamaad 730 miljonit ööd, Ühendkuningriigi residendid viibisid välismaal aga 564 miljonit ööd (2013. aasta andmed); nende kahe liikmesriigi elanike arvele langes rohkem kui pool (50,4 %) kõigist EL-28 residentide välismaal veedetud öödest.

Kui arvestada riigi suurust rahvaarvu järgi, siis oli Luksemburg see ELi liikmesriik, mille residendid veetsid välismaal kõige rohkem öid ühe elaniku kohta (2014. aastal keskmiselt 24,6 ööd); talle järgnes Küpros (20,3). Seevastu Rumeenia, Bulgaaria ja Kreeka residendid veetsid 2014. aastal välismaal keskmiselt vähem kui ühe öö (vt joonis 2).

Peamised sihtkohad ELis

2014. aastal oli mitteresidentide (st välismaalt saabunud inimeste) jaoks kõige populaarsem turismisihtkoht ELis Hispaania, mille majutusettevõtetes veedeti 260 miljonit ööd ehk 21,5 % EL-28 kogunäitajast (vt joonis 3 ja tabel 4). Mitteresidentide jaoks olid neli kõige populaarsemat sihtkohta ELis Hispaania, Itaalia (187 miljonit ööbimist), Prantsusmaa (131 miljonit ööbimist) ja Ühendkuningriik (105 miljonit ööbimist, 2013. aasta andmed), kus mitteresidendid veetsid kokku üle poole (56,6 %) kõigist EL-28-s veedetud öödest. Kõige vähem külastatud sihtkohad olid Luksemburg ja Läti; nende näitajate tõlgendamisel tuleks arvesse võtta nimetatud liikmesriikide väiksust.

Parema ülevaate (residentide ja mitteresidentide) ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda iga riigi rahvaarvuga – see näitab turismi intensiivsust. Selle näitaja põhjal olid 2014. aastal kõige populaarsemad turismisihtkohad EL 28-s Vahemere riigid Malta, Küpros ja Horvaatia ning Austria Alpid ja linnad (vt joonis 4); turismi intensiivsuse järgi olid populaarsed sihtkohad ka Montenegro (2012. aasta andmed) ja Island (2013. aasta andmed).

Rahvusvahelise turismi majanduslikud aspektid

Rahvusvahelise turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, vaadates rahvusvahelise turismiga teenitud tulu suhet SKPsse; need andmed on võetud maksebilansistatistikast ja hõlmavad äri- ja puhkusereise. 2014. aastal oli turismiga teenitud tulu suhe SKPsse ELi liikmesriikide seas suurim Horvaatias (17,2 %), Maltas (14,4 %) ja Küproses (12,3 %), mis kinnitab turismi tähtsust nendes riikides (vt tabel 5). Absoluutarvestuses oli 2014. aastal rahvusvahelisest turismist saadud tulu suurim Hispaanias (49 miljardit eurot) ja Prantsusmaal (43,2 miljardit eurot), järgnesid Ühendkuningriik, Itaalia ja Saksamaa (kõigis kolmes oli tulu 33–35 miljardit eurot).

2014. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal, kokku 70,3 miljardit eurot, järgnesid Ühendkuningriik (47,8 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (36,7 miljardit eurot).

Turismist saadud netotulu oli 2014. aastal ELi liikmesriikide seas kõige suurem Hispaanias (35,4 miljardit eurot), samas kui Saksamaa oli suurim netokulutaja (–37,6 miljardit eurot).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistikas tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikas kajastatakse praegu vähemalt ühe ööbimisega viibimisi. Alates vaatlusaastast 2014 hõlmab Euroopa ametlik statistika ka välisriiki tehtud ühepäevakülastusi.

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Selle õigusliku alusega on nähtud ette, et ELi liikmesriigid esitavad korrapäraselt võrreldavat turismistatistikat.

2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Nimetatud määrust hakati kohaldama alates vaatlusaastat 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühest küljest ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlev statistika, teisest küljest turismi nõudlust käsitlev statistika. Enamikuss ELi liikmesriikidest kogutakse esimest liiki statistikat küsitlustega, millele vastavad majutusettevõtted. Teisena mainitud statistikat kogutakse peamiselt reisijate küsitlustega, mida tehakse piiriületusel või kodumajapidamiste küsitluste raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, magamistubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusasutuste liikide või piirkondade kaupa ning seda koostatakse igal aastal.

Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu asutuse liigi või piirkonna kaupa; kättesaadavad on nii aasta- kui ka kuuandmed. Lisaks koostatakse statistikat magamistubade ja voodikohtade (täitumuse) kohta.

Turismi nõudluse kohta kogutakse statistikat turismireiside (ja nendel reisidel veedetud ööde) arvu põhjal järgmiste jaotuste kaupa:

  • sihtriik;
  • eesmärk;
  • reisi kestus;
  • majutuse liik;
  • reisi alguskuu;
  • transpordiliik;
  • kulud.

Andmeid analüüsitakse ka turisti sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel:

  • sugu;
  • vanuserühm;
  • haridustase;
  • leibkonna sissetulek;
  • hõiveseisund.

Turismi võib uurida ka mitmesugustest muudest ametlikest allikatest saadud andmete põhjal. Selline statistika hõlmab järgmist:

  • ettevõtluse struktuurstatistika ja lühiajaline ettevõtlusstatistika, mida võib kasutada lisateabe andmiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandusnäitajate kohta;
  • tööjõu-uuringu andmed tööhõive kohta majutussektoris, mida on analüüsitud tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), ametiseisundi, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise pidevuse ja tööstaaži järgi (aasta- ja kvartaliandmed);
  • andmed erareisidega seotud tulude ja kulude kohta, mis on kajastatud maksebilansis;
  • transpordistatistika (näiteks reisijate õhutransport).

Kontekst

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) väljaande „Tourism highlights“ (inglise keeles) andmetel on EL oluline turismisihtkoht ja viis ELi liikmesriiki olid 2014. aastal maailma sihtkohtade esikümnes. Turismil on potentsiaal edendada tööhõivet ja majanduskasvu, samuti maapiirkondade, äärealade või vähem arenenud piirkondade arengut. Seetõttu on kõnealuses valdkonnas ning laiemalt ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika valdkondades vaja usaldusväärset ja ühtlustatud statistikat.

Turismil võib olla Euroopa piirkondade arengule märkimisväärne mõju. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu toetab kohalikku arengut, loodud või säilitatud töökohad võivad aga aidata pidurdada tööstuse või maaelu hääbumist. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ning lõpetades elurikkuse säilitamisega.

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu teatise pealkirjaga „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis“ (KOM(2006) 134 (lõplik)). Selles käsitletakse mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi mõjutama. Nende hulgas on näiteks rahvastiku vananemine Euroopas, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudlus rohkem spetsialiseerunud turismiliikide järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnasõbralikumad turismitavad. Teatises väidetakse, et konkurentsvõimelisemate turismiteenuste pakkumine ja jätkusuutlikud sihtkohad aitaksid suurendada turistide rahulolu ning kindlustada Euroopa kui maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. 2007. aasta oktoobris võttis komisjon vastu uue teatise „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia“ (KOM(2007) 621 (lõplik)), milles soovitatakse meetmeid sihtkohtade jätkusuutlikuks haldamiseks, jätkusuutlikkusküsimuste omaksvõtuks ettevõtjate hulgas ja turistide teadlikkuse suurendamiseks jätkusuutlikkuse teemast.

Lissaboni lepingus tunnustati turismi olulisust: sellega nähti ette ELi eripädevus kõnealuses valdkonnas ja võimaldati võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Aluslepingu ühes artiklis on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris“. 2010. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (KOM(2010) 352 (lõplik)). Selle teatisega sooviti toetada turismisektori algatuste puhul kooskõlastatud lähenemisviisi ning töötati välja uus tegevusraamistik, et suurendada turismisektori konkurentsivõimet ja edendada selle jätkusuutlikku arengut. Teatises pakuti kõnealuste eesmärkide saavutamiseks välja mitu Euroopa tasandi või mitut riiki hõlmavat algatust – sealhulgas turismialaste sotsiaal-majanduslike alusteadmise tugevdamine.

Vaata lisaks

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Andmebaas

Erirubriik

Metoodika / metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid