Archive:Turismistatistika

Andmed 2014. aasta novembri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: veebruar 2016.

Tabel 1. Residentide turismireisid (15-aastased või vanemad), 2013
— Allikas: Eurostat (tour_dem_tttot) ja (tour_dem_ttq)

Tabel 2. Majutusettevõtted, 2013
— Allikas: Eurostat (tour_cap_nat) ja (tour_occ_ninat)

Joonis 1. Majutusettevõtetes veedetud ööde arv, EL 28, 2003–2013
(residentide ja mitteresidentide ööbimiste arv miljardites) — Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Tabel 3. 10 suurima väljamineva turismiga liikmesriiki, 2013
(riigi residentide välismaal ööbimiste arv miljonites) — Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot)

Joonis 2. Väljamineva turismi päritoluriigid, 2013 (¹)
(välismaal ööbimiste keskmine arv 15-aastase või vanema elaniku kohta) — Allikas: Eurostat (tour_dem_tntot) ja (demo_pjanbroad)

Joonis 3. Turismi sihtkohad — majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2013 (¹)
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites) — Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Tabel 4. 10 peamist turismisihtkohta — majutusettevõtetes ööbimiste arv, 2013
(mitteresidentide riigis ööbimiste arv miljonites) — Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Joonis 4. Turismi intensiivsus, 2013
(residentide ja mitteresidentide majutusettevõtetes ööbimiste arv elaniku kohta)
— Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat)

Tabel 5. Reisimisega seotud tulud ja kulud, mis on kajastatud maksebilansis, 2005–2013
— Allikas: Eurostat (bop_q_eu), (bop_its_det) ja (nama_gdp_c)

Selles artiklis antakse ülevaade värskeimast statistikast turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turism on ELis oluline oma majandusliku ja tööhõivepotentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat kasutatakse peale ELi turismipoliitikast ülevaate saamise ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

Peamised statistilised näitajad

Turism: nõudlus ja pakkumine

Residendid (15-aastased ja vanemad) EL 28-st tegid 2013. aastal isiklikul või ärilisel eesmärgil 1,1 miljardit turismireisi. Lühireisid (1–3 ööd) moodustasid üle poole (57,5 %) kõigist reisidest (vt tabel 1), kolmveerand (75,3 %) kõigist reisidest olid riigisisesed reisid, ülejäänud olid välisreisid.

Mõnes ELi liikmesriigis moodustasid välisreisid 2013. aastal üle poole kõigist turismireisidest; nii oli see Luksemburgi, Belgia, Malta ja Sloveenia (ja samuti Šveitsi) puhul. Rumeenia, Hispaania, Kreeka (2012. aasta andmed) ja Portugali residentide reisidest moodustasid välisreisid aga vähem kui 10 %. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka geograafiline asukoht (välismaale eelistasid reisida pigem väiksemate ja põhjapoolsemate riikide residendid).

Hinnangute järgi osales ligikaudu 60,9 % 15-aastastest ja vanematest EL 28 elanikest 2012. aastal turismis isiklikul eesmärgil (2013. aasta koondnäitaja ei ole veel kättesaadav), see tähendab, et nad tegid aasta jooksul isiklikel põhjustel vähemalt ühe turismireisi. ELi liikmesriikide vahel võib endiselt täheldada suuri erinevusi: turismis osalemise määr oli Bulgaarias 22,2 %, Soomes aga 88,5 %.

Kui vaadata pakkumist, siis hinnangute järgi tegutses 2013. aastal EL 28-s peaaegu 562 000majutusettevõtetet ja voodikohti oli kokku veidi üle 30 miljoni (vt tabel 2). Ligi üks kolmandik (32,3 %) kõigist voodikohtadest EL 28-s oli kahes ELi liikmesriigis: Prantsusmaal (5,0 miljonit voodikohta) ja Itaalias (4,7 miljonit voodikohta); järgnesid Saksamaa, Ühendkuningriik (2012. aasta andmed) ja Hispaania.

Majutusettevõtetes ööbimiste arv on viimastel aastatel üldiselt kasvanud (vt joonis 1). 2008. ja 2009. aastal vähenes majutusettevõtetes ööbimiste arv lühiajaliselt majandus- ja finantskriisi tõttu: EL 28 näitaja kahanes 2008. aastal 0,6 % ja 2009. aastal veel 2,1 %. 2010. aastal kasvas ööbimiste arv aga 4,7 % ja soodne areng jätkus: 2011. aasta kasv oli 3,3 % ja 2012. aasta kasv 4,3 %. 2013. aastal saavutas majutusettevõtetes ööbimiste arv EL 28-s tipptaseme, milleks oli 2,6 miljonit ööbimist ja mis tähendas 2012. aastaga võrreldes 2,2 % kasvu.

Välismaal reisivad turistid

EL 28 residendid veetsid 2013. aastal turismireiside käigus välismaal 2,4 miljardit ööd (vt tabel 3). Saksamaa elanikud veetsid 2013. aastal väljaspool Saksamaad 746 miljonit ööd, Ühendkuningriigi residendid viibisid välismaal aga 546 miljonit ööd (2012. aasta andmed); nende kahe liikmeriigi residentide arvele langes rohkem kui pool (54,7 %) kõigist EL 28 residentide välismaal veedetud öödest.

Kui arvestada riigi suurust rahvaarvu järgi, siis oli Luksemburg see ELi liikmesriik, mille residendid veetsid välismaal kõige rohkem öid ühe elaniku kohta (2013. aastal keskmiselt 23,8 ööd); järgnesid Küpros (19,3, 2012. aasta andmed), Iirimaa (12,6) ja Madalmaad (12,1). Rumeenia, Kreeka (2012. aasta andmed) ja Bulgaaria residendid veetsid 2013. aastal välismaal seevastu keskmiselt vähem kui ühe öö (vt joonis 2).

Peamised sihtkohad

2013. aastal oli mitteresidentide (st välismaalt tulevate inimeste) jaoks kõige populaarsem turismisihtkoht ELis Hispaania, mille majutusettevõtetes veedeti 252 miljonit ööd, mis moodustas EL 28 kogunäitajast 21,2 % (vt joonis 3 ja tabel 4). Mitteresidentide jaoks olid kolm kõige populaarsemat sihtkohta ELis Hispaania, Itaalia (185 miljonit ööbimist) ja Prantsusmaa (131 miljonit ööbimist), kus mitteresidendid veetsid kokku peaaegu poole (47,7 %) kõigist EL 28-s veedetud öödest. Kõige vähem külastatud sihtkohad olid Luksemburg, Läti ja Leedu; nende näitajate tõlgendamisel tuleks arvestada nende liikmesriikide suuruse mõjuga.

Parema ülevaate (residentide ja mitteresidentide) ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda iga riigi rahvaarvuga — see näitab turismi intensiivsust. Selle näitaja põhjal olid 2013. aastal kõige populaarsemad turismisihtkohad EL 28-s Vahemere riigid Malta, Küpros ja Horvaatia ning Austria Alpid ja linnad (vt joonis 4); turismi intensiivsuse näitaja järgi olid populaarsed sihtkohad ka Montenegro (2012. aasta andmed) ja Island.

Rahvusvahelise turismi majanduslikud aspektid

Rahvusvahelise turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, vaadates rahvusvahelise turismiga teenitud tulu suhet SKPsse; need andmed on võetud maksebilansistatistikast ja hõlmavad äri- ja puhkusereise. 2013. aastal oli turismiga teenitud tulu suhe SKPsse ELi liikmesriikide seas suurim Horvaatias (16,7 %), Maltal (14,5 %) ja Küprosel (13,2 %), mis kinnitab turismi tähtsust nendes riikides (vt tabel 5). Absoluutarvestuses oli 2013. aastal rahvusvahelisest turismist saadud tulu suurim Hispaanias (45,5 miljardit eurot) ja Prantsusmaal (42,2 miljardit eurot), järgnesid Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik (kõigis kolmes oli tulu 31–33 miljardit eurot).

2013. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal, kokku 64,7 miljardit eurot; järgnesid Ühendkuningriik (39,6  miljardit eurot) ja Prantsusmaa (31,9 miljardit eurot). 2013. aastal sai ELi liikmesriikide hulgas turismist kõige rohkem puhastulu Hispaania (33,3 miljardit eurot), puudujääk oli suurim aga Saksamaal (33,6 miljardit eurot).

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistikas tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikas kajastatakse praegu vähemalt ühe ööbimisega viibimisi. Alates vaatlusaastast 2014 hõlmab Euroopa ametlik statistika ka välisriiki tehtud ühepäevakülastusi.

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Selle õigusliku alusega on nähtud ette, et ELi liikmesriigid esitavad korrapäraselt võrreldavat turismistatistikat.

2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Nimetatud määrust hakati kohaldama alates vaatlusaastat 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühest küljest ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlev statistika, teisest küljest turismi nõudlust käsitlev statistika. Enamikes ELi liikmesriikides kogutakse esimest liiki statistikat küsitlustes, millele vastavad majutusettevõtted. Teisena mainitud statistikat kogutakse peamiselt reisijate küsitlustes, mida tehakse piiriületusel või kodumajapidamiste küsitluste raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, magamistubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusasutuste liikidevõi piirkondade kaupa ning seda koostatakse igal aastal.

Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu asutuse liigi või piirkonna kaupa; kättesaadavad on nii aasta- kui ka kuuandmed. Lisaks koostatakse statistikat magamistubade ja voodikohtade (täitumuse) kohta.

Turismi nõudluse kohta kogutakse statistikat turismireiside (ja nendel reisidel veedetud ööde) arvu põhjal järgmiste jaotuste kaupa:

• sihtriik;
• eesmärk;
• reisi kestus;
• majutuse liik;
• reisi alguskuu;
• transpordiliik;
• kulud.

Andmeid analüüsitakse ka turisti sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel:

• sugu;
• vanuserühm;
• haridustase;
• kodumajapidamise sissetulek;
• hõiveseisund.

Turismi võib uurida ka mitmesugustest muudest ametlikest allikatest saadud andmete põhjal. Selline statistika hõlmab järgmist:

• ettevõtluse struktuurstatistika ja lühiajaline ettevõtlusstatistika, mida võib kasutada lisateabe andmiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majanduslike näitajate kohta;
• tööjõu-uuringu andmed tööhõive kohta majutussektoris, mida on analüüsitud tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), ametiseisundi, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise pidevuse ja tööstaaži kaupa (aasta- ja kvartaliandmed);
• andmed erareisidega seotud tulude ja kulude kohta, mis on kajastatud maksebilansis;
• transpordistatistika (näiteks reisijate õhutransport).

Kontekst

ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) väljaande „Tourism highlights — 2014 edition” (inglise keeles) andmetel on EL oluline turismisihtkoht ja viis ELi liikmesriiki olid 2013. aastal maailmas sihtkohtade esikümnes. Turismil on potentsiaal edendada tööhõivet ja majanduskasvu, samuti maapiirkondade, äärealade või vähem arenenud piirkondade arengut. Seetõttu on kõnealuses valdkonnas ning laiemalt ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika valdkondades vaja usaldusväärset ja ühtlustatud statistikat.

Turismil võib olla Euroopa piirkondade arengule märkimisväärne mõju. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu toetab kohalikku arengut, loodud või säilitatud töökohad võivad aga aidata pidurdada tööstuse või maaelu hääbumist. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ja lõpetades elurikkuse säilitamisega.

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu teatise pealkirjaga „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (KOM(2006) 134 (lõplik)). Selles käsitleti mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi mõjutama. Nende hulgas on näiteks rahvastiku vananemine Euroopas, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudlus rohkem spetsialiseerunud turismiliikide järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnasõbralikumad turismitavad. Teatises väideti, et konkurentsvõimelisemate turismiteenuste pakkumine ja jätkusuutlikud sihtkohad aitaksid suurendada turistide rahulolu ning kindlustada Euroopa kui maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. 2007. aasta oktoobris võttis komisjon vastu uue teatise „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” (KOM(2007) 621 (lõplik)), milles soovitati meetmeid sihtkohtade jätkusuutlikuks haldamiseks, jätkusuutlikkusküsimuste omaksvõtuks ettevõtjate hulgas ja turistide teadlikkuse suurendamiseks jätkusuutlikkuse teemast.

Lissaboni lepingus tunnustati turismi olulisust: sellega nähti ette ELi eripädevus kõnealuses valdkonnas ja võimaldati võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Aluslepingu ühes artiklis on sätestatud, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris”. 2010. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352 (lõplik)). Selle teatisega sooviti toetada turismisektori algatuste puhul kooskõlastatud lähenemisviisi ning töötati välja uus tegevusraamistik, et suurendada turismisektori konkurentsivõimet ja edendada selle jätkusuutlikku arengut. Teatises pakuti kõnealuste eesmärkide saavutamiseks välja mitu Euroopa tasandi või mitut riiki hõlmavat algatust — sealhulgas turismialaste sotsiaal-majanduslike alusteadmise tugevdamine.

Vaata lisaks

• Tourism trips of Europeans (online publication) (inglise keeles)
• Tourism statistics at regional level (inglise keeles)
• All articles on tourism statistics (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• Recent Eurostat publications on tourism (inglise keeles)

Põhitabelid

• Tourism (t_tour) (inglise keeles)

Andmebaas

• Tourism (tour) (inglise keeles)

Erirubriik

• Tourism (inglise keeles)

Metoodika/metaandmed

• Annual data on trips of EU residents (ESMS metadata file — tour_dem_esms) (inglise keeles)
• Methodological manual for tourism statistics (inglise keeles)
• Capacity and occupancy of tourist accommodation establishments (ESMS metadata file — tour_occ_esms) (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• Tourism statistics: tables and figures (inglise keeles)

Muu teave

• Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia (Euroopa Komisjoni teatis, 2007. aasta oktoober)
• Projects and studies, nägema Methodology for tourism statistics and Tourism Satellite Accounts (TSA)] (inglise keeles)

Välislingid

• Euroopa Komisjon — Ettevõtlus ja tööstus — Euroopa turismi toetamine