Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed 2012. aasta juuli seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.

Joonis 1: Olulisemad väliskaubanduses osalejad, 2011
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Tabel 1: Olulisemad väliskaubanduses osalejad, 2001, 2006 ja 2011
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 2: Maailma ekspordituru jagunemine, 2010
(osakaal maailma ekspordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 3: Maailma impordituru jagunemine, 2010
(osakaal maailma impordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 4: Väliskaubanduse areng, EL 27, 2001–2011 (1)
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Tabel 2: Väliskaubandus, 2010–2011
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (tet00002), (tet00018), (ext_lt_intercc) ja (ext_lt_introle)

Tabel 3: Kaubavahetus EL 27sse mittekuuluvate riikidega, 2011, – Allikas: Eurostat (tet00038)

Tabel 4: EL 27 sisene kaubavahetus, 2010 ja 2011
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (tet00039)

Joonis 5: EL 27 sisene ja väline kaubavahetus, 2011
(import pluss eksport, osakaal kogu kaubavahetuses) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 6: Peamised ekspordipartnerid, EL 27, 2011
(osakaal EL 27 välises ekspordis) – Allikas: Eurostat (tet00040)

Joonis 7: Peamised impordipartnerid, EL 27, 2011
(osakaal EL 27 välises impordis) – Allikas: Eurostat (tet00040)

Tabel 5: EL 27 väline kaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 27, 2001–2011 (1)
(1 miljard eurot) – Allikas: Eurostat (tet00040)

Tabel 6: EL 27 väline kaubavahetus peamiste toodete kaupa, EL 27, 2006, 2010 ja 2011 – Allikas: Eurostat (tet00061)

Joonis 8: Peamised ekspordipartnerid, EL 27, 2006 ja 2011
(osakaal EL 27 välises ekspordis) – Allikas: Eurostat (tet00061)

Joonis 9: Peamised impordipartnerid, EL 27, 2006 ja 2011
(osakaal EL 27 välises impordis) – Allikas: Eurostat (tet00061)

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelisest kaubavahetusest. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi-sisest kaubandust, ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 27 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi üks kuuendik. Kaupade väliskaubanduskäive ületab märkimisväärselt teenuste väliskaubanduskäivet (umbes kolm korda), sest viimaseid on nende olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Peamised statistilised näitajad

ELi-väline kaubandus

EL 27 väliskaubandus ülejäänud maailmaga (ELi-välise ekspordi ja impordi summa) oli 2011. aastal hinnanguliselt 3,267 467 triljonit eurot– vt joonis 1; EL 27 kaubandusaktiivsus oli rekordtasemel nii ekspordi kui impordi puhul. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes EL 27 kogukaubavahetus 2011. aastal 379,939 miljardit eurot.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 27 eksport 2011. aastal rekordilisele 1,553 923 triljoni euro tasemele, mis tähendas võrreldes eelnenud aastaga 14,5 %list tõusu. Sellele aitas oluliselt kaasa masinate ja transpordivahendite ning muude valmistoodete ekspordi kasv. Import kasvas 11,9 %, mis teeb 1,713 544 triljonit eurot, kusjuures kõige enam suurenes mineraalkütuse, määrdeainete ja toorainete import.

Saksamaa EL 27 väline kaubavahetus jäi ka 2011. aastal ülekaalukalt suurimaks, moodustades 27,7 % EL 27 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu ühe viiendiku (19,2 % ) kogu impordist – vt tabel 3. Järgmised kolm suurimat eksportijat jäid samaks mis 2010. aastal (Ühendkuningriik: 11,5 % , Prantsusmaa: 10,7 % ja Itaalia: 10,6 % ). Need olid ka ainukesed riigid koos Saksamaaga, kellel oli EL 27 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Ühendkuningriik (14,5 %), Madalmaad (13,4 %) ja Itaalia (10,9 %) järgnesid Saksamaale impordis ELi mittekuuluvatest riikidest. Madalmaade suhteliselt kõrge osakaal tuleb vähemalt osaliselt kauba arvelt, mis liigub ELi Rotterdami kui Euroopa Liidu suurima meresadama kaudu. EL 27 välises kaubavahetuses registreeritud suurim kaubavahetusbilansi ülejääk kuulus Saksamaale (102,217 miljardit eurot). Järgnesid Iirimaa (23,649 miljardit eurot) ja Rootsi (18,839 miljardit eurot).

ELi-sisene kaubavahetus

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisene kaubavahetus) suuruseks hinnati kaubasaadetistes arvestatuna 2010. aastal 2,804 131 triljonit eurot – vt tabel 4. See ületas peaaegu kahekordselt EL 27 eksporti kolmandatesse riikidesse (ELi-väline kaubavahetus). Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutas asjaolu, et ELi-sisene kaubavahetus ületas ELi-välist kaubavahetust kõikides liikmesriikides, v.a Ühendkuningriik (vt joonis 5). Siiski esines suuri erinevusi liikmeriikide ELi-sisese ja ELi-välise kogukaubavahetuse vahekorras, milles peegelduvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi-sisese kaubavahetuse osakaal (ligikaudu 80 %) Luksemburgi, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul, langedes Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul vastavalt 51,2 ja 49,4 % piirimaile.

EL 27 sisene kaubavahetus kaubasaadetistes mõõdetuna kasvas ajavahemikus 2010–2011 10,4 %. See kasvumäär oli väiksem kui ELi-välise ekspordi oma (viimane tõusis 14,5 % võrra). Vaadeldes saabuvat ja lähetatavat kaupa üheskoos, oli ELi-sisese kaubavahetuse kasv ajavahemikus 2010–2011 suurim Eestis (33,5 %), Lätis (32,3 %), Leedus (28,2 %) ja Bulgaarias (27,7 %). Samas Kreeka (–2,4 %) ja Küpros (–0,3 %) olid ainsad liikmesriigid, kus ELi-sisene kaubavahetus vähenes.

Peamiste kaubanduspartnerite analüüs

Ajavahemikus 2010–2011 kasvas EL 27 ekspordikäive kõikide olulisemate kaubanduspartneritega. Suurim kasvumäär registreeriti ekspordis Šveitsi ja Venemaale (vastavalt kuni 26,2 ja 25,9 %), samas kui eksport Ameerika Ühendriikidesse kasvas aeglasemalt (kuni 7,6 %) – vt tabel 5. Sellegipoolest jäid Ameerika Ühendriigid 2011. aastal EL 27st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtkohaks (vt joonis 6), kuigi EL 27 Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi osakaal langes 27,8 %-lt 2001. aastal 16,8 %-le 2011. aastal. Väärtuseliselt olid EL 27st Ameerika Ühendriikidesse eksporditud kaupade osas tähtsaimal kohal masinad ja transpordiseadmed. Masinad ja transpordiseadmed olid ka Hiinasse eksportimise peamine kategooria. Hiina oli 2011. aastal EL 27 ekspordi olulisuselt kolmas sihtkoht (8,8 % kogu EL 27st), kohe pärast Šveitsi (9 %).

Ajavahemikus 2010–2011 kasvas EL 27 import kõikidelt suurematelt kaubanduspartneritelt, v.a Lõuna-Korea, mille import langes 8,4 %. Hiina jäi 2011. aastal EL 27sse imporditud kaupade kõige olulisemaks tarnijaks, kuigi ajavahemikus 2010–2011 toimunud 3,5 %ne Hiinast pärit impordi kasv oli viimase kümnendi kõige väiksem kasvunäitaja, kui välja arvata 2009. aastal seoses finants- ja majanduskriisiga toimunud langus. Venemaalt EL 27sse imporditud toodete maht tõusis 24,4 % ning seetõttu vahetas 2011. aastal Venemaa välja Ameerika Ühendriigid kui EL 27sse imporditud kaupade suuruselt teise tarnija. EL 27 impordis Venemaalt domineeris 31,6 %ne mineraalkütuste ja määrdeainete impordi kasv, mis moodustas ligi neli viiendikku (78,9 %) kõigist 2011. aastal Venemaalt EL 27sse imporditud kaupadest.

Peamiste tooterühmade analüüs

Kõikide peamiste tooterühmade puhul täheldati 2011. aastal EL 27 välise ekspordi olulist kasvu. EL 27 puhul täheldati 2011. aastal kõige suuremat kasvutempot mineraalkütuste ja määrdeainete ekspordis, mille väärtuseks olid rekordilised 100 miljardit eurot.

Ajavahemikus 2010–2011 kasvas ka kõigi peamiste tooterühmade import, v.a masinad ja transpordiseadmed, kus muutus EL 27 impordi tasemes oli väga väike. Seetõttu asendas masinate ja transpordiseadmete kategooriat mineraalkütuste ja määrdeainete rühm (kõige suurema väärtusega toodete kategoorias), kus EL 27sse imporditud maht suurenes oluliselt (kuni 27,5 % 2011. aastal). Peaaegu kolmandik (32,3 %) 2011. aastal EL 27sse imporditud mineraalkütusest ja määrdeainetest pärines Venemaalt, järgnesid Norra (12,3 %) ja Alžeeria (5,5 %).

EL 27 riikide 159,622 miljardi euro suurune kaubavahetusbilansi puudujääk 2011. aastal tekkis peamiselt märkimisväärsest mineraalkütuse ja määrdeainete puudujäägist, mis ulatus 388,594 miljardi euroni. Kõnealust puudujääki kompenseeris masinate ja transpordiseadmete 208,657 miljardi euro suurune ning kemikaalide ja nendega seotud toodete 99,869 miljardi euro suurune väliskaubanduse ülejääk.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika mõõdab ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (Euroopa Liidu sisene kaubavahetus) ning kaubavahetust, mis toimub ELi liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (Euroopa Liidu väline kaubavahetus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistikat jagatakse kõikidele andmeid esitavatele riikidele iga partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Üks kõige sagedamini kasutatav klassifikatsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise kaubanduse standardne klassifikatsioon (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi-välise kaubavahetuse statistikas EL 27 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi kõigist 27 liikmesriigist maailma kõikidesse ülejäänud riikidesse, samas kui ELi-väline import tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (mitteliikmesriikidest) EL 27sse. Kui esitatakse andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubavood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii ELi-sisesed kui ka ELi-välised kaubanduspartnerid).

ELi-välist kaubavahetust määratletakse järgmiselt:

import on kaubad, mis sisenevad mitteliikmeriigist ELi statistilisele territooriumile ning läbivad vabasse ringlusse lubamiseks (üldjuhul tarbimiseks ettenähtud kaubad), seestöötlemiseks või tollikontrolli all töötlemiseks (töötamiseks või töötlemiseks ettenähtud kaubad) tolliprotseduurid kas kohe või pärast tolliladustamise perioodi;
eksport on kaubad, mis viiakse ELi statistiliselt territooriumilt mitteliikmeriiki pärast tolliprotseduuri, mis on ette nähtud ekspordiks (lõplik eksport), välistöötlemiseks või taasväljaveoks pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

Seetõttu ei hõlma mitteliikmeriikidega toimuva kaubavahetuse statistika transiitkaupu ega kaupu, mis on allutatud tolliladustamisprotseduurile, samuti kaupu, mis on ajutiselt riiki toodud (nt messide, näituste, katsete jne jaoks) ega ka kaupu, mis veetakse taas välja pärast riiki toomist vastavalt mõnele eespool loetletud protseduurile.

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisese kaubavahetuse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud saabuvat ja lähetatavat kaupa. Saabuvat ja lähetatavat kaupa määratletakse järgmiselt:

saabuvad kaubad on ELi piires vabas ringluses olevad kaubad, mis sisenevad asjaomase liikmesriigi statistilisele territooriumile;
lähetatavad kaubad on ELi piires vabas ringluses olevad kaubad, mis väljuvad asjaomase liikmesriigi statistiliselt territooriumilt, et siseneda mõnda teise liikmesriiki.

Traditsiooniliselt on tollidokumentatsiooni peetud kaubavahetuse statistiliste andmete allikaks. Ühtse turu loomine 1. jaanuaril 1993 koos tolliformaalsuste kaotamisega liikmesriikide vahel tingis uue andmete kogumise süsteemi Intrastat loomise vajaduse, mille alusel hakati koostama ELi-sisese kaubavahetuse statistikat. Intrastati süsteemis kogutakse statistilisi andmeid otse ettevõtjatelt, kellelt nõutakse igakuiste deklaratsioonide esitamist oma riigi statistikaasutusele.

ELi-sisese ja ELi-välise kaubavahetuse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi/lähetatavate kaupade puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal ) ning impordi/saabuvate kaupade puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi/lähetatavate kaupade puhul teekonnaga selle liikmesriigi territooriumil, kes kaupu ekspordib/lähetab ning impordi/saabuvate kaupade puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse/siseneb.

Kontekst

Avalik-õiguslike asutuste otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 27 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika tegemine on ELi ainupädevuses – nii et üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) võib vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Selline ainupädevus ei hõlma üksnes kaubavahetust, vaid ka teenuskaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Ülemaailmses maastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusprobleeme Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. Nimetatud organisatsiooni kuulub 157 riiki (2012. aasta augusti seisuga) ning mitmed kandidaatliikmed, mille liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mida tuntakse Doha arenguvooruna (DDA). Pärast seda, kui läbirääkimiste lõpetamiseks ettenähtud tähtaegadest ei suudetud 2005. ega ka 2006. aastal kinni pidada, luhtusid Doha vooru läbirääkimised taas WTO kohtumisel 2008. juulis. Käesoleva artikli kirjutamise ajal on Doha vooru väljavaated ebaselged.