Tööhõivestatistika

Andmed 2011. aasta septembri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) viimati koostatud tööhõive statistikast ning esitatakse olulistele sotsiaalmajanduslikele näitajatele põhinev analüüs: tööhõivestatistika toob esile märkimisväärsed lahknevused eri soost, eri vanuses ja erineva haridustasemega inimeste vahel. Silmatorkavad lahknevused valitsevad ka ELi liikmesriikide ja nende piirkondade vahel.

Joonis 1: Tööhõive määr, vanuserühm 15–64, 2010
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Joonis 2: Lahknevused piirkondlikes tööhõive määrades, 2005 ja 2010 (1)
(tööhõive määra variatsioonikordaja (vanuserühm 15–64) piirkondade lõikes (NUTS 2. tasand)) – Allikas: Eurostat (tsisc050)

Joonis 3: Tööhõive määr soo järgi, 2010 (1)
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Tabel 1: Tööhõive määr, vanuserühm 15–64, 2000–2010
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Tabel 2: Tööhõive määr teatavates rahvastikurühmades, 2000–2010
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Tabel 3: Tööhõive määr haridustaseme järgi, vanuserühm 25–64, 2010
(%) – Allikas: Eurostat (lfsa_ergaed)

Joonis 4: Tööhõive määr vanuserühma järgi, 2010 (1)
(%) – Allikas: Eurostat (lfsi_emp_a)

Joonis 5: Tööhõive kasv aastas, 2000–2010
(hõivatute arvu muutus protsentides) – Allikas: Eurostat (lfsi_grt_a)

Tabel 4: Tööhõive kasv aastas soo järgi, 2000–2010<br (hõivatute arvu muutus protsentides) – Allikas: Eurostat (lfsi_grt_a)

Tabel 5: Osalise tööajaga või kahel töökohal töötavad inimesed, 2000–2010
(osakaal kogutööhõives) – Allikas: Eurostat (tps00159), (lfsa_e2gis) ja (lfsa_egan)

Joonis 6: Osalise tööajaga töötajad, 2010
(osakaal kogutööhõives) – Allikas: Eurostat (tps00159)

Joonis 7: Tähtajalise töölepinguga töötajate osakaal, vanuserühm 15–64, 2010
(osakaal kogutööhõives) – Allikas: Eurostat (lfsa_etpga)

Pärast tööhõive peatüki lisamist Amsterdami lepingusse 1997. aastal on tööturustatistika paljude ELi poliitikate keskmes. Tööhõive määr ehk hõivatute osakaal tööealises elanikkonnas on ülioluline sotsiaalne näitaja.

Statistika põhjal tehtud peamised järeldused

Tööhõive määr soo, vanuse ja haridustaseme järgi

ELi tööjõu-uuringu raames mõõdetud 15–64aastaste inimeste tööhõive määr EL-27s langes 2009. aasta 64,6 %-lt 64,2 %-ni 2010. aastal. See 0,4 protsendipunktiline langus järgnes 2009. aastal toimunud 1,3 protsendipunktilisele langusele, mis oli esimene EL-27s registreeritud tööhõive määra alanemine alates 2002. aastast. EL-27 tööhõive määr oli püsinud alates 1997. aastast (esimene aasta, mille kohta on olemas kõnealuse aegrea andmed) 60,7 % tasemel ning see jõudis haripunkti 2008. aastal, saavutades 65,9 % taseme.

Tööhõive määrad varieeruvad märkimisväärselt mitte üksnes ELi liikmesriikide vahel vaid ka nende piires, sõltudes piirkondlikust omapärast, kusjuures suhteliselt suuri erinevusi (mõõdetuna variatsioonikordaja abil NUTS 2. tasandi piirkondades) täheldati 2010. aastal Itaalias (17,8 %). Samas Portugali, Austria, Kreeka, Rootsi, Madalamaade ja Taani piirkondade vahel esines tööhõive määrades suhteliselt vähe lahknevusi (kõikjal alla 4 %). Tööhõive piirkondlik jaotumine kogu EL-27 piires oli 2010. aastal sama mis viis aastat varem, samas euroala (EA-15) lahknevused suurenesid (vt Joonis 2).

Üldiselt on naiste ja vanemaealiste töötajate tööhõive määrad madalamad. 2010. aastal jõudis meeste tööhõive määr EL-27s 70,1 %-ni, samas naiste puhul jäi see 58,2 % juurde. Nii meeste kui ka naiste tööhõive määrad langesid 2009. aastal, samuti 2010. aastal, nii et meeste puhul oli see 2010. aastaks 2,7 protsendipunkti madalam kui 2008. aastal ning naiste puhul 0,9 protsendipunkti madalam. Pikemat perioodi hõlmav võrdlus näitab, et meeste tööhõive määr oli 2010. aastal ligikaudu sama mis 1997. aastal (aegrea algus), mil see oli 70,0 %, samas naiste tööhõive määr oli võrreldes 1997. aasta 51,4 %-ga kasvanud 6,8 protsendipunkti võrra.

Vanemaealiste töötajate (55–64aastased) tööhõive määr EL-27s jõudis 2010. aastal 46,3 % tasemele. Vastupidiselt üldisele tööhõive määrale 2010. aastal oli vanemaealiste töötajate tööhõive määr kõrgem kui varasematel aastatel (46,0 %) ning selline tõus jätkas katkematut kasvujada, mis algas 1998. aastal, mil kõnealune tööhõive määr oli 36,2 %. 2010. aastal ületas kaheksas liikmesriigis vanemaealiste töötajate tööhõive määr 50 % piiri, kusjuures kõrgeim oli see Rootsis (70,5 %).

Tööhõive määrad varieeruvad märkimisväärselt omandatud haridustaseme järgi. Käesoleva statistika puhul on tööhõive määrades lähtutud pigem 25–64aastaste kui 15–64aastaste vanuserühmast. 2010. aastal oli EL-27s kolmanda taseme hariduse omandanud inimeste hulgas tööhõive määr 83,9 %, mis oli palju kõrgem kui põhihariduse või teise taseme alumise astme hariduse omandanud inimeste tööhõive määr (53,8 %). EL-27s oli teise taseme ülemise astme või teise taseme järgse, kolmanda taseme eelse hariduse omandanud isikute tööhõive määr 73,1 %. 2010. aastal põhihariduse või teise taseme alumise astme haridusega inimeste seas täheldatud tööhõive määra langus toimus juba kolmandat aastat järjest, vähenedes kokku 3,4 protsendipunkti võrreldes 2007. aastal registreeritud 57,2 %-ga. Ajavahemikus 2008–2010 langes teise taseme ülemise astme või teise taseme järgse, kolmanda taseme eelse hariduse omandanud isikute tööhõive määr 1,8 protsendipunkti, samas kolmanda taseme haridusega inimeste tööhõive määr langes samal perioodil 1,4 protsendipunkti.

Osalise tööajaga ja tähtajalised töölepingud

Oma peamises töökohas osalise tööajaga töötavate inimeste osakaal EL-27 tööjõus on alates 2000. aastast järjepidevalt kasvanud ning tõusnud tollaselt 16,2 %-lt 2010. aastaks 19,2 %-ni. Kõige suurem oli osalise tööajaga töötajate osakaal Madalmaades (48,9 % 2010. aastal). Talle järgnesid Ühendkuningriik, Taani, Rootsi, Saksamaa ja Austria, kus osalise tööajaga töötas üle veerandi (25–27 %) hõivatutest. Seevastu Bulgaarias (2,4 % töökohtades) ja Slovakkias (3,9 %) oli osalise tööajaga töö suhteliselt haruldane.

Meeste ja naiste vahel esines osalise tööajaga töötamise osas märkimisväärseid erinevusi. Veidi vähem kui üks kolmandik (31,9 %) EL-27s hõivatud naistest töötas 2010. aastal osalise tööajaga, mis ületab oluliselt sama näitajat meeste kohta (8,7 %). Kolm neljandikku (76,5 %) kõigist Madalmaades töötavatest naistest töötas 2010. aastal osalise tööajaga. See oli kõikide liikmesriikide hulgas ülekaalukalt kõige kõrgem määr. Madalmaades loetakse osalise tööajaga töötajateks kõik, kes töötavad vähem kui 35 tundi nädalas.

Pärast 2008. ja 2009. aastal toimunud langust tõusis nende töötajate osakaal, kes töötasid piiratud kestvusega lepingute (tähtajaline töötamine) alusel, EL-27s 2010. aastal 13,9 %-ni. 2010. aastal oli Poolas ja Hispaanias igal neljandal töötajal ajutine tööleping ja peaaegu sama suur oli selliste töötajate osakaal ka Portugalis. Ülejäänud liikmesriikides ulatus piiratud kestvusega lepingute alusel töötavate inimeste osakaal 18,3 %-st Madalmaades kuni vaid 1,1 %-ni Rumeenias. Liikmesriikides esinevad märkimisväärselt suured lahknevused piiratud kestvusega lepingute kasutamise sageduses võivad mõningal määral viidata riigis valitsevatele tavadele, tööjõu pakkumisele ja nõudlusele ning sellele, kuivõrd lihtsalt saavad tööandjad töötajaid tööle võtta ja neid vallandada.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistika allikad

Tööjõuturustatistika peamine andmeallikas on Euroopa Liidu tööjõu-uuring. Teiseks sageli kasutatavaks tööhõivestatistika allikaks on rahvamajanduse arvepidamine. Mõlemas nimetatud allikas kasutatakse sarnaseid tööhõive määratlusi, mis põhinevad vastavalt kas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) koostatud rahvusvahelistel standarditel või rahvamajanduse arvepidamine süsteemil. Ettevõtlusstatistika on kolmas võimalik allikas tööhõivestatistikaga seotud teabe saamiseks.

Käesolevas artiklis esitatud teabe ainus allikas on ELi tööjõu-uuring, välja arvatud teave tööhõive kasvu kohta, mis põhineb rahvamajanduse arvepidamisel. Rahvamajanduse arvepidamises avaldatakse tööhõiveprognoose ilma vanuseliste ja sotsiaaldemograafiliste alajaotusteta, mis tähendab, et see teave sobib pigem tööjõu lisandumise hindamiseks, kuid mitte selle kui ühiskondliku nähtuse analüüsimiseks.

ELi tööjõu-uuring on kord kvartalis toimuv valikvaatlus, mis hõlmab ELi, EFTA (välja arvatud Liechtenstein) ja kandidaatriikide rahvastiku tavaleibkondi. Selle uuringuga kogutakse andmeid aasta^[1] ja kvartali lõikes 15aastaste ja vanemate inimeste osalemise kohta tööjõuturul. ELi tööjõu-uuringu raames kogutakse teavet inimeste tööhõiveseisundi (kõik inimesed liigitatakse kas hõivatuteks, töötuteks või majanduslikult mitteaktiivseteks), tööhõive tunnusjoonte, tööaja, töö otsimise kohta töötute hulgas, haridustasemete, hiljutiste õpingute ja koolituste kohta, samuti iga inimese demograafilise tausta ja perekonna koosseisu kohta.

ELi tööjõu-uuringu valimimaht ulatub igas kvartalis ligikaudu 1,5 miljoni inimeseni. Kvartali valikusuhted kõiguvad igas riigis 0,2 % ja 3,3 % vahel. Eurostat alustas tööjõustatistika mikroandmete kogumist 1983. aastal ühe vaatluskvartaliga aastas (tavaliselt kevad). Ajavahemikus 1998–2005 läbis uuring uuenduskuuri, mille tulemusena muutus see pidevaks kvartaliuuringuks. Kõik 27 liikmesriiki esitavad kvartalitulemused.

Tööhõive määratlus ja peamised tunnusjooned

Majanduslikult aktiivne rahvastik (Tööjõud) koosneb hõivatud ja töötutest inimestest. ELi tööjõu-uuring loeb hõivatuiks 15aastasi või vanemaid isikuid, kes tegid vaatlusnädala jooksul mingit tööd, isegi kui see kestis vaid ühe tunni nädala jooksul, saades selle eest tasu, kasumit või perekondlikku sissetulekut. Hõivatuks loetakse ka isikud, kes ei töötanud, kuid kellel oli töökoht või oma äri, kust nad ajutiselt puudusid, näiteks haiguse, puhkuse, töövaidluse, hariduse omandamise või koolitusel viibimise tõttu.

Tööhõivet saab mõõta inimeste või töökohtade arvuga, täistööajale taandatud või töötatud tundide arvuga. Kõikides esitatud prognoosides on kasutatud inimeste arvu. Ka tööhõive määrade kohta esitatud teave on üles ehitatud hinnangulisele inimeste arvule. Tööhõivestatistikat on sageli esitatud tööhõive määradena, mida on võimalik vähendada vastavalt riikide ajas muutuvale rahvastikuarvule ning lihtsustada erineva suurusega riikide omavahelist võrdlemist. Sellised määrad avaldatakse tavaliselt tööealise elanikkonna kohta, milleks loetakse üldiselt 15–64aastased inimesed, kuigi Hispaanias, Rootsis (ainult kuni 2001. aastani), Ühendkuningriigis ja ka Islandil kasutati vanusevahemikku 16–64 eluaastat. See vanuserühm (15–64aastased) on ka standard, mida kasutavad muud rahvusvahelised statistika kogumisega tegelevad organisatsioonid.

Mõningad peamised tööhõive tunnusjooned vastavalt ELi tööjõu-uuringu määratlusele on järgmised:

töötaja ehk hõivatu on isik, kes töötab avalik-õigusliku või era-õigusliku tööandja juures ja saab selle eest tasu kas palga, tulemuspalga või loonusena. Siia hulka arvatakse ka sõjaväeteenistuses olevad isikud;
füüsilisest isikust ettevõtja töötab oma ettevõttes, põllumajandusettevõttes või vabakutselisena oma kutsealal. Füüsilisest isikust ettevõtja loetakse vaatlusnädala jooksul töötanuks, kui ta vastab ühele järgmistest kriteeriumitest: töötab kasumi teenimise eesmärgil, kulutab aega ettevõtte tegevuses hoidmisele või asutab parasjagu ettevõtet;
täistööaja / osalise tööaja erinevused peamises töökohas määratleb vastaja, välja arvatud Saksamaa, Iirimaa ja Madalmaad, kus kasutatakse tavapäraste töötundide künniseid;
näitajad lisatöökohta omavate töötavate inimeste kohta hõlmavad üksnes isikuid, kellel on üheaegselt rohkem kui üks töökoht. Inimesi, kes vahetavad vaatlusnädala jooksul töökohta, ei loeta kahel töökohal töötavateks;
töötaja omab ajutist töökohta juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötamise lõpp on kindlaks määratud objektiivsete tingimustega, näiteks kindla kuupäeva, ülesande lõpuleviimise või ajutiselt asendatava töötaja tööle naasmisega. Laialt levinud on järgmised juhtumid: hooajatöid tegevad inimesed, tööhõiveagentuuri või töövahetuse kaudu palgatud inimesed, kes renditakse kolmandale osapoolele teatava töö tegemiseks (välja arvatud juhul, kui on sõlmitud tähtajatu kirjalik tööleping), koolitusalaste erilepingutega töötajad.

Erinevused piirkondlikes (NUTS 2. tasand) tööhõive määrades viitavad piirkondlikele erinevustele tööhõives liikmesriikide sees ja riikide rühmade vahel. Kõnealune näitaja on null, kui tööhõive määr kõikides piirkondades on ühesugune ning see suureneb koos erinevuste kasvuga piirkondlike tööhõive määrade vahel. Kõnealust näitajat ei kohaldata mitmete riikide suhtes, mis koosnevad vaid ühest või kahest NUTS 2. tasandi piirkonnast. Nende riikide (piirkondade) tööhõive määrasid kasutatakse siiski Euroopa üldise näitaja arvutamisel.

Tööhõive kasv aastas väljendab kahe aasta võrdlusena riigi või geograafilise piirkonna majandusterritooriumi hõivatute koguarvu muutust protsentides. Selliste andmete allikaks on rahvamajanduse arvepidamine.

Kontekst

Tööhõivestatistikat saab kasutada mitmesuguste analüüside koostamiseks, sealhulgas makromajanduslike probleemide (teiste sõnadega tööjõud kui tootmistegur), tootlikkuse või konkurentsivõime uurimiseks. Sellist statistikat võib kasutada ka üksikisiku tööhõivealase olukorraga seotud mitmesuguste sotsiaalsete ja käitumuslike aspektide uurimiseks, näiteks vähemuste sotsiaalne integratsioon või tööhõive kui leibkonna sissetulekuallikas.

Tööhõive on nii struktuurne kui ka lühiajaline näitaja. Struktuurse näitajana võib see heita valgust tööturu struktuurile ja majandussüsteemidele, sest seda mõõdetakse tööjõu pakkumise ja nõudluse tasakaalu või tööhõive kvaliteedi kaudu. Lühiajalise näitajana järgib tööhõive majandustsüklit. Siiski on see näitaja piiratud selles mõttes, et tööhõivele viidatakse sageli kui viivitusega näitajale.

Tööhõivestatistika on ELi mitmete poliitikate keskmes. Euroopa tööhõivestrateegiale pandi alus Luxembourgi töökohtade tippkohtumisel novembris 1997 ning seda kohandati 2005. aastal nii, et see oleks tihedamalt seotud muudetud Lissaboni eesmärkidega, ning juulis 2008 ajakohastati tööhõivepoliitika suuniseid aastateks 2008–2010.

Märtsis 2010 algatas Euroopa Komisjon tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mille Euroopa Ülemkogu võttis ametlikult vastu juunis 2010. Euroopa Ülemkogu leppis kokku viies peamises eesmärgis, millest esimene oli 20–64aastaste naiste ja meeste tööhõive määra suurendamine 75 %-ni 2020. aastaks. Liikmesriigid võivad neile peamistele eesmärkidele tuginedes püstitada riiklikke eesmärke ning koostada riiklikke reformiprogramme, mis hõlmavad meetmeid, mida nad kavatsevad strateegia elluviimiseks võtta. Strateegiat on võimalik vähemalt osaliselt rakendada paindlike töötingimuste edendamise kaudu, näiteks osalise tööajaga töö ja kodutöö, mille puhul arvatakse, et see soodustab tööjõus osalemisest. Muud algatused, mis võiksid julgustada suuremat hulka inimesi tööturule sisenema, hõlmavad lapsehoiuteenuse kättesaadavuse parandamist, suurema hulga võimaluste loomist elukestvaks õppeks ja tööalase liikuvuse soodustamist. Selles valdkonnas on kesksel kohal turvaline paindlikkus: poliitika, mis tegeleb üheaegselt nii tööturu paindlikkuse, töökorralduse kui ka töösuhetega, võttes samal ajal arvesse töö ja eraelu ühildamise võimalusi, tööhõivekindlust ja sotsiaalkaitset.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Employment and unemployment (Labour Force Survey) (t_employ), vt:

LFS main indicators (t_lfsi)

Population, activity and inactivity - LFS adjusted series (t_lfsi_act)

Employment - LFS adjusted series (t_lfsi_emp)

Employment growth by gender (tsieb050)

Employment rate by gender (tsiem010)

Employment rate of older workers by gender (tsiem020)

Persons employed part-time - Total (tps00159)

Employees with a contract of limited duration (annual average) (tps00073)

LFS series - Detailed annual survey results (t_lfsa)

Employment rate, by highest level of education attained (tsdec430)

Employed persons with a second job (tps00074)

Hours worked per week of full-time employment (tps00071)

Hours worked per week of part-time employment (tps00070)

Unemployment rates of the population aged 25-64 by level of education (tps00066)

Andmebaas

Employment and unemployment (Labour Force Survey) (employ), vt:

LFS main indicators (lfsi)

Population, activity and inactivity - LFS adjusted series (lfsi_act)

Employment - LFS adjusted series (lfsi_emp)

Unemployment - LFS adjusted series (une)

Education and training - LFS adjusted series (lfsi_edu)

LFS series - Detailed quarterly survey results (from 1998) (lfsq) (Information on NACE Rev.2)

Total population - LFS series (lfsq_pop)

Activity and activity rates - LFS series (lfsq_act)

Employment - LFS series (lfsq_emp)

Employment rates - LFS series (lfsq_emprt)

Self employed - LFS series (lfsq_empself)

Employees - LFS series (lfsq_emppaid)

Temporary employment - LFS series (lfsq_emptemp)

Full-time and part-time employment - LFS series (lfsq_empftpt)

Population in employment having a second job - LFS series (lfsq_emp2job)

Working time - LFS series (lfsq_wrktime)

Total unemployment - LFS series (lfsq_unemp)

Inactivity - LFS series (lfsq_inac)

LFS series - Detailed annual survey results (lfsa) (Information on NACE Rev.2)

Total population (lfsa_pop)

Activity and activity rates - LFS series (lfsa_act)

Employment - LFS series (lfsa_emp)

Employment rates- LFS series (lfsa_emprt)

Self employed - LFS series (lfsa_empself)

Employees - LFS series (lfsa_emppaid)

Temporary employment - LFS series (lfsa_emptemp)

Full-time and part-time employment - LFS series (lfsa_empftpt)

Population in employment having a second job - LFS series (lfsa_emp2job)

Population in employment working during asocial hours - LFS series (lfsa_empasoc)

Working time - LFS series (lfsa_wrktime)

Total unemployment - LFS series (lfsa_unemp)

Inactivity - LFS series (lfsa_inac)

LFS series -Specific topics (lfst)

Households statistics - LFS series (lfst_hh)

LFS regional series (lfst_r)

LFS ad-hoc modules (lfso)

Välislingid

Vaata lisaks

Märkused

↑ Šveitsi kohta on kättesaadavad üksnes kevadised tööjõu-uuringu andmed (teise kvartali tulemused) ning neid kasutatakse aastaprognooside tegemiseks vastavates tabelites ja joonistel.

[1] Šveitsi kohta on kättesaadavad üksnes kevadised tööjõu-uuringu andmed (teise kvartali tulemused) ning neid kasutatakse aastaprognooside tegemiseks vastavates tabelites ja joonistel.

[1]