Proovide ja näidiste võtmise meetodid eri liiki kaupade puhul

Allpool kirjeldatakse proovide ja näidiste võtmist toodetest, mis on vedeliku, graanulite, pulbri või puistlasti kujul või pakendatud jaemüügipakenditesse jne. Kasutada tuleks allpool kirjeldatud menetlusi, välja arvatud konkreetsete toodete (nt ohtlikud kaubad) korral, mille puhul on nõutav kasutada erimenetlust.

Tollivormistuse eesmärgil võetakse üks koondproov, mis koosneb sobivast arvust üksikproovidest. Üksikproovid võetakse juhuvaliku aluses või süstemaatiliselt kogu saadetisest. Kui võib kindel olla, et kogu saadetis on homogeenne, võetakse tavaliselt üks üksikproov, mis esindab kõiki sama tollideklaratsiooniga hõlmatud kaupu.

Käesolevas osas käsitletakse proovide võtmist vedelatest toodetest ümbritseva õhu temperatuuril.

Peatükis „Üldteave proovide ja näidiste võtmise kohta“ antakse teavet homogeensete ja heterogeensete toodete kohta. Järgmistes punktides esitatud juhistes selgitatakse, kuidas võtta proove heterogeensetest toodetest, mille puhul proovi esindavuse tagamiseks on vaja mitut üksikproovi.

Mõnikord on keeruline või võimatu võtta rohkem kui üks proov, kuid kui olete veendunud, et proov on homogeenne, võib üht proovi käsitada saadetise suhtes esindavana.

Vedelikku võib käsitada homogeensena, kui

• vedeliku laad ei võimalda selle komponentide (nt alkoholid) sadenemist ega kihistumist või
• on vedel toode enne proovide võtmist homogeenitud segamise, loksutamise või vedelikupumpade abil ringluse teel.

Kui tooted ei ole laadilt homogeensed ja neid ei ole võimalik homogeenida, tuleb mitmest kohast (mitmelt sügavuselt) võtta suurem arv üksikproove, et saada esindav proov. Kui esindava proovi saamisega on raskusi, pidage tollilaboriga nõu proovivõtukava üle.

1 – vedeliku pind 2 – pinnaproov: võetakse pinnalt 3 – pealiskihi proov: ligikaudu 10–20 cm allpool vedeliku pinda (oleneb mahuti ruumalast/kõrgusest) 4 – ülakihi proov: 5/6 kõrgusest põhjast pinnani 5 – keskkihi proov: 3/6 kõrgusest põhjast pinnani 6 – süvakihi proov: 1/6 kõrgusest põhjast pinnani 7 – väljavooluproov: väljavoolukraanist 8 – põhjaproov

Sügavustelt 4, 5 ja 6 (joonisel näidatud) võetakse võrdses koguses kohtproove. Järgnevas tabelis on esitatud vähim nõutav üksikproovide arv.

Vedeliku sügavus	Ülakihi proov	Keskkihi proov	Süvakihi proov
< 3 m		1
3–4,5 m	1		1
> 4,5 m	1	1	1

Proovide võtmiseks võib kasutada sukeldatavaid anumaid (proovivõtuvahendid L02-01, L02-02). Proovivõtuvahend lastakse luugi kaudu mahutisse, kuni see jõuab soovitud sügavusele; seejärel proovivõtuvahend avatakse ja seda hoitakse paigal kuni selle täitumiseni ning tõmmatakse siis välja.
Väga viskoossete või kreemjate vedelike korral on vaja eri sügavuselt võtta rohkem üksikproove. Mahutitest proovide võtmiseks võib kasutada ka läbilõikelise proovivõtu vahendit (sukeldatav anum L02-01).

Kasutada võib ka vaakumpumpa (proovivõtuvahend L01-01), kui proovi soovitakse võtta mitte sügavamalt kui 4 m, ning arvesse tuleb võtta ka vedeliku viskoossust. Nii üla-, kesk- kui ka süvakihist tuleks võtta võrdses koguses kohtproove.

Igast proovivõtukohast / igalt proovivõtutasandilt võetud üksikproovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist moodustub koondproov. Kui on kindel, et laeva kõik mahutid sisaldavad sama partiid (identsete omadustega), võib kogu saadetist hõlmava koondproovi moodustada nii, et liidetakse kõigist mahutitest võetud üksikproovid. Võetavate üksikproovide arv määratakse kindlaks sama tootepartiid sisaldavate mahutite arvu alusel. Pidage meeles, et vedeliku pinnal või mahutite põhjas võib esineda saasteaineid ja/või jääkvett.

Kui mahuti ülaosa kaudu ei ole võimalik esindavaid proove võtta, tuleb proovid võtta mahuti tühjendamise või täitmise ajal (proovivõtuvahend L06-01) (vt punkt 1.4 Proovide võtmine liikuvast lastist).

Vedellasti vedamiseks ette nähtud laeva või pargase kogumahutavus on tavaliselt jagatud mitmeks iseseisvaks mahutiks (osaks, sektsiooniks), mille suurus võib olla erinev. Proovivõtumenetlus ja koondproovide moodustamine toimub samamoodi, nagu on kirjeldatud mahutitest proovivõttu käsitlevas osas. Üksikproovid võetakse igast eraldiseisvast mahutist. Kui on kindel, et laeva kõik mahutid sisaldavad sama partiid, võib kogu laeva hõlmava koondproovi moodustada nii, et liidetakse kõigist mahutitest võetud kohtproovid.

Tsisternvaguneid ja tsisternautosid võib käsitada kui horisontaalseid silindermahuteid. Kui on kindel, et tsisternvaguni või tsisternauto kõik sektsioonid sisaldavad sama partiid, võib kogu tsisterni hõlmava koondproovi moodustada nii, et liidetakse kõikidest sektsioonidest võetud üksikproovid. Kui mahuti ülaosa kaudu ei ole võimalik esindavaid proove võtta, tuleb proovid võtta mahuti tühjendamise või täitmise ajal (proovivõtuvahend L06-01).

Sõidukite kütusepaakidest tuleb võtta ainult üks proov. Vt proovivõtukaarti „Vedelad naftasaadused“.

Proovide võtmiseks võib kasutada vaakumpumpa (proovivõtuvahend L01-01), mitmesuguseid pipetilaadseid proovivõtuvahendeid (proovivõtuvahend L03-01) või muid asjakohaseid proovivõtuvahendeid, nt L04-01 või L05-01.

Pakendite arv	Proovivõtuks avatavate pakendite arv	Üksikproovi suurus	Koondproovi suurus	Lõpp-proovi suurus
2–25	2	Maksimaalselt 1 l	Maksimaalselt 2 l	0,5 l
26–100	4	Maksimaalselt 1 l	Maksimaalselt 4 l	0,5 l
Üle 100	10	Maksimaalselt 1 l	Maksimaalselt 10 l	0,5 l

Võimaluse korral tuleb veopakendite sisu enne proovide võtmist korralikult homogeenida. Kui proovid võetakse ainult ühest veopakendist, siis valatakse lõpp-proovid otse proovivõtuvahendist proovianumasse. Kui proove tuleb võtta mitmest veopakendist ja on kindel, et need kõik sisaldavad sama toodet, võetakse eri veopakenditest üksikproovid, mis seejärel segatakse anumas eesmärgiga moodustada koondproov. Pärast koondproovi põhjalikku segamist saadakse lõpp-proov.

Kõige esindavama proovi mahtlastina veetavatest vedelikest saab võtta nende teisaldamise ajal, kui see on võimalik, näiteks kasutades proovivõtuvahendit L06-01. Enne proovi võtmist tuleb proovivõtuseadmeid, kraani ja toru selle tootega loputada, millest proov võetakse. Võtta tuleb vähemalt kolm üksikproovi: laadimise alguses, keskel ja siis, kui laadimist hakatakse lõpetama, kuid nõutav üksikproovide arv ja proovide võtmise vaheline ajavahemik tuleb kindlaks määrata selle järgi, milline on laaditav kogus ja laadimiskiirus. Koondproov saadakse üksikproovide segamise teel. Lõpp-proovid võib saada koondproovist.

Selles punktis kirjeldatakse proovide võtmist tahketest kaupadest, mis võivad esineda pulbrina, jämedate või peenosakestena, graanulitena või muud liiki tahke puistlastina. Puistlasti võidakse vedada pakendites või lahtiselt.

Kui tooted ei ole laadilt homogeensed ja neid ei ole võimalik homogeenida, tuleb mitmest kohast (mitmelt sügavuselt) võtta suurem arv üksikproove, et tagada esindava proovi saamine. Kui esindava proovi saamisega on raskusi, pidage tollilaboriga nõu proovivõtukava üle.

Pakendamata transporditavast puistlastist võetakse võrdse suurusega üksikproovid viiest või enamast kohast kogu puistlastisaadetise ulatuses. Võetavate üksikproovide arv oleneb kauba kogusest, selle hoidmiseks kasutatavast mahutist ja tegelikest proovivõtuvõimalustest.

Üksikproovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist moodustatakse koondproov. Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse proovide jagamise süsteemi.

Ülevaade saadetise suurusest ja võetavate proovide kogusest on tooteliigiti täpsemalt esitatud proovivõtukaartidel. Nende kaupade puhul, mida proovivõtukaardid ei hõlma, võib kasutada järgmist tabelit:

Saadetise kogus [tonnides]	Üksikproovide arv	Üksikproovi suurus	Koondproovi suurus	Lõpp-proovi suurus
Alla 15	5	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 5 kg	0,5 kg
16–30	8	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 8 kg	0,5 kg
31–50	11	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 11 kg	0,5 kg
Üle 50	Esimesest 50 tonnist 11, edasi 9 iga 50 tonni kohta	Maksimaalselt 1 kg		0,5 kg

Kui puistlasti veetakse vagunite või veoautodega, võetakse proovid igast vagunist või sektsioonist. Sellisel juhul valitakse konkreetsed punktid tagamaks, et saadetise kõigist osadest võetakse esindav proov.

Paikades, kus puistlasti regulaarselt käideldakse, võib paigaldada automaatse proovivõtuseadme. Sellega võetud proove võib ametlikel eesmärkidel kasutamiseks aktsepteerida tingimusel, et kogu proovivõtuprotsessi jälgib tolliametnik. Vt proovivõtuvahendid A01-01.

• Vagunid või veoautod, kuni 15 tonni
  – 5 proovivõtukohta
  (keskel ja u 500 mm kaugusel külgedest)
• Vagunid, 15–30 tonni
  – 8 proovivõtukohta
  
  
• Vagunid, 30–50 tonni
  – 11 proovivõtukohta
  
  

Kui on kindel, et veoauto kõik sektsioonid sisaldavad sama partiid, võib kogu veoautot hõlmava koondproovi moodustada nii, et liidetakse kõikidest sektsioonidest võetud kohtproovid.

Proovide võtmiseks võib tootest ja transpordimeetodist olenevalt kasutada erinevaid vahendeid: pakendi läbistamiseks odalaadset proovivõtuvahendit (S01-01), mitmesuguseid tsoonipõhiseid proovivõtuvahendeid (S02-01), proovivõtukühvleid (proovivõtuvahend S03-01) jne.

Proove võttes pange tähele erinevaid partii- või seerianumbreid või tootmisandmeid. Kui kõigil veopakenditel on samad märgid ja numbrid, võite võtta vähem üksikproove.

Pakendite arv	Proovivõtuks avatavate pakendite arv	Üksikproovi suurus	Koondproovi suurus	Lõpp-proovi suurus
2–25	2	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 2 kg	0,5 kg
26–100	4	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 4 kg	0,5 kg
Üle 100	10	Maksimaalselt 1 kg	Maksimaalselt 10 kg	0,5 kg

Peaksite veenduma, et läbivaadatavad kaubad kuuluvad ühte saadetisse. Kui saadetisi on mitu, tuleb neid kontrollida eraldi. Kontrollige, kas kaubad, millest proovid tuleb võtta, on samast tootepartiist. Kui tegemist on eri partiidega, tuleb neist proovid võtta eraldi. Koondproovi võib moodustada ainult sama partii pakendites olevast kaubast. Transpordivahendis või laoruumides eri kohtades asetsevatest eri pakenditest võetakse võrdsel arvul üksikproove. Proovid kogutakse segamisanumasse ning pärast nende põhjalikku segamist moodustatakse koondproov. Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse proovide jagamise süsteemi.

Koondproovi moodustamiseks ei tohi võtta proove kahjustatud pakenditest. Sellised pakendid tuleks panna kõrvale ning neid võib vajaduse korral eraldi läbi vaadata ja koostada nende kohta eraldi aruande.

Kui võimalik, võetakse puistlasti kõige esindavam proov ajal, mil kaupa laaditakse või teisaldatakse.
Võtta tuleb vähemalt kolm üksikproovi: laadimise alguses, keskel ja siis, kui laadimist hakatakse lõpetama, kuid nõutav üksikproovide arv ja proovide võtmise vaheline ajavahemik tuleb kindlaks määrata selle järgi, milline on laaditav kogus ja laadimiskiirus.

Kui kaupa teisaldatakse mehhaaniliselt, kasutades selleks konveierilinte või muid seadmeid, võivad seal olla kõrvalejuhtimisklapid või liugtorud, mis võimaldavad võtta liikuvast kaubavoolust proove korrapärase intervalliga. Koondproov saadakse üksikproovide segamise teel. Lõpp-proovi saamiseks kasutatakse proovide jagamise süsteemi.

Paikades, kus puistlasti regulaarselt käideldakse, võib paigaldada automaatse proovivõtuseadme. Sellega võetud proove võib ametlikel eesmärkidel kasutamiseks aktsepteerida tingimusel, et kogu proovivõtuprotsessi jälgib ametnik. Vt proovivõtuvahendid A01-01.

Jaemüügipakend on mis tahes pakend, mis on spetsiaalselt valmistatud müümiseks üksikisikule koduseks kasutamiseks.

Praktilistel kaalutlustel võib juhtuda, et te peate käsitama ka suuremat pakendit jaemüügipakendina, kuigi seda pakendit ei liigitata jaemüügipakendiks kombineeritud nomenklatuuri / TARICi kohaselt.

Nii võib juhtuda eelkõige heterogeensete toodete puhul, kui esindava proovi saamiseks tuleb võtta terved pakenditäied.

Lisateave on esitatud kaardil „Jaemüügipakendid ja lõpptooted“.

Kui kaubad on tükktooted (nt puit, keraamika- ja kivitooted, metallivalu või metall-lehed või tooted, nagu elektroonilised seadmed ja aparaadid), peaksite üldiselt võtma terve eseme. Kui üks ese on suur, võib sellest eraldada esindava tüki (kasutades sobivat vahendit, nt saagi, kirvest, tange) ja saata selle laborisse uurimiseks. Suuri kaubaartikleid (nt metalltorusid või -lehti) võib uurida kohe, kasutades mobiilset laborit või mobiilseid diagnostikaseadmeid. Mõnel juhul võivad proovide võtmisele rahuldavaks alternatiiviks olla tehnilised andmelehed ja fototõendid. Mõnel juhul võib siiski olla vaja võtta proov, et klassifitseerimine lõpule viia.

Lisateave on esitatud kaardil „Jaemüügipakendid ja lõpptooted“.

Jäätmeproovide võtmise ja analüüsimisega saab tõendada üksnes kauba koostist. Sellega ei saa tõendada, et materjali, millest proovid võeti, käsitatakse jäätmetena. Enne kui kinnitada nende liigitamine jäätmeteks, tuleb teha täiendav kontrollimine või asjaolude halduslik uuring.

Seoses konkreetsete keskkonnaeesmärkidega on vaja üksikasjalikumat proovivõtumenetlust. Vaadake konkreetseid menetlusi keskkonnaeesmärkidega seotud proovide võtmiseks või küsige nõu eksperdilt.
Lisateave on esitatud kaardil „Jäätmed“.

Selles punktis kirjeldatakse mitmesuguste gaasiliste kemikaalide, keemiatoodete ja preparaatide proovide võtmist.

Tolliametnikud ei võta tavaliselt proove gaasilistest toodetest ega veeldatud gaasidest. Kui proove võtta on tõepoolest vaja, peaksid nendest toodetest proove võtma isikud, kes tunnevad vajalikke ohutusabinõusid, või tuleks proovid võtta selliste isikute juhendamisel. Nad peavad olema gaasiproovide võtmiseks nõuetekohaselt koolitatud ja varustatud. Kahtluse korral pidage nõu tollilaboriga.

Paikades, kus mahtgaasi regulaarselt käideldakse (torud ja pumbajaamad), võib paigaldada automaatse proovivõtuseadme. Sellega võetud proove võib ametlikel eesmärkidel kasutamiseks aktsepteerida tingimusel, et kogu proovivõtuprotsessi jälgib tolliametnik. Vt proovivõtuvahendid A01-01.

Teave veeldatud naftagaasist proovide võtmise kohta on esitatud kaardil „Veeldatud naftagaasid (LPG)“.

Proovivõtuanum (gaasiballoon M10) tuleks ette valmistada, uhtudes seda gaasiga, millest proov võetakse, ning anumat ei tohiks viia rõhu alla. Kui ei kasutata pidevat automaatset proovivõttu, lepitakse üksikproovide arv kokku kõigi asjaomaste isikutega. Kui koostis ei ole täiesti homogeenne, saab homogeensust suurendada staatilise seguri abil. Proovivõtusüsteemis kasutatavate materjalide sobivus oleneb gaasist, millest proovid võetakse. Üldiselt soovitatakse kasutada roostevaba terast. Ventiilipesad ja kolvitihendid peavad olema valmistatud kavandatavaks kasutusalaks sobivast (elastsest) materjalist. Soovitatav on, et korrosiivsete gaaside proovivõtuballoonid oleksid kaetud polütetrafluoroetüleeni (PTFE) või epoksüvaiguga.

Üldiselt peavad proovidega kokkupuutuvatel materjalidel olema järgmised omadused:

• läbitungimatud kõigi gaaside jaoks;
• minimaalselt imavad;
• keemiliselt inertsed nendes veetavate koostisainete suhtes.

Eri materjalide kokkusobivus gaasi koostisainetega on esitatud järgmises tabelis:

Materjal Gaas	Roostevaba teras	Al	Ti	PTFE	Polüamiid	Klaas
süsinikdioksiid	x	x	x	-	x	x
Süsinikmonooksiid	x	x	x	-	x	x
Karbonüülsulfiid	x	x	x	-	x	x
Heelium	x	x	x	-	x	x
Süsivesinikud	x	x	x	-	x	x
Vesinik	x	x	x	-	x	x
Vesiniksulfiid	-	-	x	x	x	x
Elavhõbe	-	-	x	-	-	x
Metanool	x	x	x	-	-	x
Hapnik	x	x	x	-	-	x
Tetrahüdrotiofeen	-	-	x	x	x	x
Tioolid	-	-	x	x	x	x
Vesi	-	-	x	-	-	x

Klaas on väga inertne materjal, kuid kergesti purunev ja ei ole proovide võtmisel ohutu, kui rõhk on atmosfäärirõhust kõrgem.
PTFE on inertne, kuid sellel võivad olla adsorbeerivad omadused. Näiteks laseb see läbi vett, heeliumi ja vesinikku.

Proove tuleks käidelda ja pakendada hästi ventileeritud kohas. Kui teave ei ole kättesaadav või kui teave (märgistus, ohu- ja ohutussümbolid, ohutuskaart, dokumendid) erineb eeldatust, peaksite käsitlema kaupa ohtlikuna. Anumad peavad olema valmistatud materjalist, mis on sobiv gaaside ohutuks säilitamiseks, ning olema õhukindlalt suletud, et vältida pihkumist või niiskuse imendumist. Proovianumad peavad olema puhtad ja vabad kõikidest ainetest, mis võivad uuritavat materjali saastada. Klaasballoone ei tohi viia rõhu alla. Balloonide märgistusel peavad olema esitatud ruumala, rõhk ja katserõhk. Balloonid peavad lõhkemata taluma rõhku, mis on töörõhust vähemalt 1,5 korda kõrgem. Balloone ja nendega kasutatavad seadmeid tuleb korrapäraselt kontrollida, et need ei lekiks. Tutvuge oma riigi õigusaktide ja suunistega, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust.

Üldreeglid:

• ärge kasutage lahtist leeki,
• ärge suitsetage,
• ärge kasutage seadmeid ja tööriistu, mis võivad tekitada sädemeid,
• ärge kasutage sädesüütega mootoreid,
• ärge kasutage seadmed, mille töötemperatuur on kõrgem gaasisegude leekpunktist,
• ärge kasutage kemikaale, mis võivad gaasiga ägedalt reageerida,
• ventilatsioon peab olema piisav, et hoida ära tuleohtliku keskkonna tekkimist.

Kui proov võetakse tsisternist, tuleks see proovivõtuseadmest liitmike, ühenduste, ventiilide ja torude süsteemi (G01-01) kaudu otse proovianumasse (gaasiballoon M10) suunata. Kui tsisternid, millest proove võetakse, esindavad üht identset partiid, võetakse üksikproovid mitmest juhuslikult valitud tsisternist ja ühendatakse, et saada koondproov. Selline proovivõtuviis annab proovi, mis on esindav ainult ühe ajahetke suhtes.

Peaksite veenduma, et kontrollitavad kaubad kuuluvad ühte kaubasaadetisse. Kui saadetisi on mitu, tuleb neist võtta eraldi proovid. Üksikproov võetakse igast mahutist ja mahutid valitakse juhusliku või süstemaatilise valiku alusel kogu kaubasaadetise hulgast. Kui proov võetakse ainult ühest mahutist, tuleks see proovivõtuseadmest liitmike, ühenduste, ventiilide ja torude süsteemi (G01-01) kaudu otse proovianumasse (gaasiballoon M10) suunata. Kui balloonid, millest proove võetakse, esindavad üht identset partiid, võetakse üksikproovid mitmest juhuslikult valitud balloonist ja ühendatakse, et saada koondproov.

Kui toodet teisaldatakse torude või muude seadmete abil, võib toru juurde või otse torule paigaldada kõrvalejuhtimisklapid või möödaviik-proovivõtuseadmed, mis võimaldab võtta proove korrapäraste ajavahemike tagant olenevalt gaasi liikumiskiirusest.
Sel juhul kogutakse teatava perioodi jooksul üksikproovid prooviballooni (gaasiballoon M10) ja analüüsitakse hiljem laboris. Koondproovi esindavuse tagamiseks tuleb proovid võtta kogu aja jooksul, mil partii voolab proovivõtukohast mööda. Olenemata kasutatavast proovivõtturist on kõige olulisem tagada, et proovivõtturi ots oleks asetatud toru keskele või kui see ei ole võimalik, siis kaugusele, mis vastab ühele kolmandikule toru läbimõõdust.

Torude puhul kasutatavate proovivõtturite näited (EN ISO 3170)