Läti ja Eesti on astunud ühiseid samme Gauja/Koiva jõe vesikonna paremaks majandamiseks. Läti ja Eesti teadus- ja uurimisinstituudid, keskkonnaministeeriumid, omavalitsusasutused ja vabaühendused asusid üheskoos tegutsema, et tagada veevarude majandamine inimeste tervist ja keskkonda kaitsval viisil.
- 19 January 2017
See projekt andis Eesti ja Läti teadlastele võimaluse uurida üheskoos piiriüleseid veekogusid. Osalejad olid rahul kalameeste, kohalike elanike, vabaühenduste ja teadlaste abil tehtud tööga jõe puhastamisel langenud puudest ja prügist ning selle taastamisel kalade kudemisalaks.
Gauja/Koiva jõe projekti üldine eesmärk oli parandada ühiste pinna- ja põhjaveevarude majandamist ühise veemajanduskava väljatöötamisega piiriülese vesikonna territooriumi jaoks. Eesti ja Läti vahel jagunevast vesikonnast asub suurem osa Lätis. Jõgi voolab Riia lahte, kus Lätist pärinev vesi kandub hoovuste suuna tõttu Eesti ranniku äärde ja sealt edasi Läänemerele. Seetõttu on koostöö olnud väga tähtis.
Eesti ja Läti teadlaste tiheda koostöö tulemusel koostati ühine klassifitseerimissüsteem, mis võimaldab jälgida jõe ja sellega seotud järvede elurikkust ja üldist keskkonnaseisundit. Täpsete andmete alusel saavad riigid teha teadlikult koostööd selle hinnalise loodusvara majandamisel ning otsustada, mida on vaja selle ühiseks ja kulutõhusaks arendamiseks ja säilitamiseks.
Muuhulgas loodi projekti raames ühine geoinfosüsteem ja koostati kaardid, uuriti piiriüleste järvede ja jõgede ökosüsteeme, loodi ühine veekogude keskkonnasurve hindamise metoodika ja kooskõlastati ühine majandusanalüüsi lähenemisviis. Projekti keskne osa oli tugevdada üldsuse kaasamist majandamise protsessi.
Üldsuse kaasamine
Vesikonnad on looduslikud geograafilised ja hüdroloogilised üksused, mis toimivad ühiselt olenemata riigipiiridest ning seetõttu on selge, et ühes riigis jõe lähtel toimuv võib oluliselt mõjutada teist riiki.
Projekti oli kaasatud laiem üldsus, sealhulgas ettevõtjad, kalamehed, noored, keskkonnaaktivistid ja turismi edendajad. Selle kaasavad meetmed aitasid paremini tundma õppida veesüsteemi ja kohalikku elurikkust.
Projekt langes ajaliselt kokku ka keskkonnateadlikkuse kasvuga piirkonnas. Kohalikud elanikud mõlemal pool piiri said väljendada oma seisukohti ja lüüa vabatahtlikena kaasa piiriülestes ettevõtmistes. Projekti käigus loodi teavet jagav veebileht, trükiti brošüüre ja valmistati teabetahvleid. Koostatud õppematerjale on laialdaselt kasutatud koolides ja avalikes kohtades.
Euroopa Liit julgustab üldsuse kaasamist veemajandusse peamiselt kahel põhjusel. Esiteks tuleb kõige sobivamate meetmete ja vesikonna loodusvarade kasutamisega seotud otsuste tegemiseks võtta arvesse erinevate osapoolte huve. Väga tähtis on tagada kodanikele võimalus jälgida nende otsuste tegemist. Teiseks aitavad sellised projektid kodanike, huvitatud osapoolte ja vabaühenduste kaasamisega tagada, et üldsus ja erasektori esindajad täidavad oma kohustusi.
Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine
Projekti „Piiriülese Gauja/Koiva jõe vesikonna parema ühise haldamise tegevused” investeeringute summa on 865 585 eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi panus oli 718 435 eurot programmiperioodi 2007–2013 „Eesti-Läti” rakenduskava alusel.