Miks lubatakse putukaid toiduna kasutada?

Pärast hiljutist loa andmist loetakse hariliku jahumardika vastsed nüüd uuendtoiduks, st toiduks, mida inimesed ei ole ELis laialdaselt tarbinud enne 15. maid 1997, mil jõustus esimene uuendtoitu käsitlev määrus. 

Liikmesriigid andsid Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) tehtud rangele teaduslikule hindamisele tuginedes komisjonile rohelise tule lubada taotluse esitanud toidukäitlejal toode ELi turule lasta. 

Seejärel võttis komisjon 1. juunil 2021 vastu asjaomase õigusakti.

Loomulikult on see tarbijate otsustada, kas nad soovivad putukaid süüa või mitte, kuid putukate tarbimises ei ole midagi uut, kuna neid kasutatakse toidus juba paljudes maailma paikades.

Kas putukad on toiduna ohutud? 

Jah. Uuendtoidule võib loa anda üksnes juhul, kui see ei kujuta ohtu inimeste tervisele. Pärast seda, kui ettevõte SAS EAP Group oli esitanud loataotluse, tegi EFSA toote kohta range teadusliku hindamise ja jõudis järeldusele, et hariliku jahumardika vastsed on ohutud.

Tahaksin rõhutada, et selliste äsja loa saanud toiduainete suhtes kehtivad allergeenide märgistamist käsitlevad ELi õigusnormid, milles on kindlaks määratud 14 allergeeni, mis tuleb märgistada, nagu munad, piim, kalad, koorikloomad ja nüüd ka putukad. Need õigusnormid aitavad toiduallergiatega inimestel teha teadlikke otsuseid ja vältida tooteid, mis sisaldavad koostisosi, mille suhtes nad on tundlikud.

Seoses üldiste terviseküsimustega, nagu toiduallergia, jõudis EFSA järeldusele, et hariliku jahumardika vastsete tarbimine võib põhjustada allergilist reaktsiooni, eriti nendel, kellel on koorikloomade ja tolmulestade allergia. Selliseid reaktsioone esineb siiski väga harva. 

Kuidas saavad tarbijad teada, kas nende toit sisaldab putukaid?

Kõnealuses õigusakti eelnõus on sätestatud uuendtoitu sisaldavate toiduainete märgistamise nõuded. Need täiendavad nõudeid, mis on juba kehtestatud toiduainete märgistamist käsitlevas määruses. 

Lühidalt öeldes võivad tarbijad olla kindlad, et kui sellised tooted poeriiulitele jõuavad, on need selgelt märgistatud, nii et tarbijad teavad täpselt, mida nende ostud sisaldavad. EL on kindlalt pühendunud läbipaistvuse tagamisele.  

Kuidas aitab toidus ja söödas putukate kasutamine muuta toidusüsteemi kestlikumaks? 

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sõnul on putukate tarbimine toiduna võti paljude probleemide lahendamisel, millega me praegu ja edaspidi 21. sajandil silmitsi seisame. Need on näiteks loomsete valkude tootmisega seotud kasvavad kulud, toiduga kindlustamatus, keskkonnale avalduv surve, rahvastiku kasv ja suurenev nõudlus valkude tarbimise järele keskklassi seas. 

Putukate arvukus maailmas on suur, nad on valgurikkad ja toitvad ning moodustavad alla 1% kariloomade CO₂-jalajäljest, nad on ideaalne alternatiivne toiduallikas, mis aitab minna üle tervislikule ja kestlikule toitumisele, ning nad avaldavad positiivset mõju mitte ainult meie tervisele, vaid ka keskkonnale ja seega ka meie tulevikule. 

Millised on järgmised sammud selles valdkonnas?

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on maailmas teadaolevalt toiduna kasutatud üle 1900 putukaliigi. Peale hariliku jahumardika on komisjon saanud mitu taotlust ka muudele putukaliikidele uuendtoidu määruse alusel loa andmiseks. Näitena võib tuua mardika Alphitobius diaperinus vastsed, sihktiivalised liigist Gryllodes sigillatus, toakilgi Acheta domesticus, rändtirtsu Locusta migratoria ning kärbse Hermetia illucens vastsed. 

Praeguseks on komisjon lugenud nõuetele vastavaks 11 taotlust ja EFSA koostab iga taotluse kohta ohutushinnangut. Niipea kui EFSA on andnud positiivse arvamuse, läheb komisjon loamenetlusega edasi. 

Lähiaastatel muutuvad uuendtoidu määruse alusel loa saanud putukaliigid üha olulisemaks alternatiivseks valguallikaks ning see aitab saavutada strateegia „Talust taldrikule“ eesmärki luua kestlik toidusüsteem nii ELis kui ka kogu maailmas.