Viimase nädala jooksul pakkus palju kõneainet Euroopa Parlamendis hääletusel olnud Parlamendi arvamus hoonete energiatõhususe direktiivi kohta. See näitlikustas hästi, kui oluline on kursis olla Euroopa Liidu otsustusprotsessidega. Teema käsitlemisel keskenduti eelkõige parlamendi positsioonile, mis on komisjoni omast ambitsioonikam, kuid pole kaugeltki lõplik seisukoht. Nüüd, kui nii liikmesriikidel kui parlamendil on oma arvamus direktiivi kohta, algab alles järgmine etapp, kus läbirääkimised toimuvad kõigi kolme poole vahel: lõpliku teksti ja eesmärgid panevad kokku liikmesriigid, parlament ja komisjon. Eesti on kõigis nendes diskussioonides kaasas. Nii selles, kus kujundati liikmesriikide arvamused, kui ka nüüd algavatel läbirääkimistel.

Komisjoni ettepanekus on ainult eesmärgid, kuhu tuleks jõuda. Iga riik peab vaatama, kuidas see enda puhul ära korraldada. Karistusmehhanisme sellistes direktiivides ei ole. On iga riigi otsustada, kuidas nii kaugele jõuda ja kuidas innustada oma inimesi neid eesmärke täitma. Energiatõhusaks renoveerimine tasub ennast ära, kuna annab energiasäästu, mis on üldjuhul mitu korda suurem kui hoone energiatõhususe parandamiseks vajalik investeering. Samuti on abiks eurofondid, mida KREDEXi kaudu jagatakse.