Archive:Kuritegevuse statistika

Andmed seisuga mai 2016. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, põhitabelid ja andmebaas. Artikli kavandatud uuendamine: august 2017. Ingliskeelne versioon on uuem.

Joonis 1. Politseis registreeritud õiguserikkumised rikkumiste liigi järgi, EL 28, 2008–2014
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonis 2. Politseis registreeritud õiguserikkumiste aastane muutus rikkumiste liigi järgi, EL 28, 2014
(%)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonis 3. Politseis registreeritud seksuaalkuriteod, EL 28, 2008–2014
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)

Joonis 4. Politseis registreeritud seksuaalkuriteod õigusliku staatuse ja soo järgi, EL 28, 2014
(% kõigist)
Allikas: Eurostat (crim_hom_soff)

Joonis 5. Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud, EL 28, 2008–2014
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_just_job)

Joonis 6. Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud soo järgi, EL 28, 2014
(% kõigist)
Allikas: Eurostat (crim_just_job)

Joonis 7. Kinnipeetavad, EL 28, 2008–2014
(2008 = 100)
Allikas: Eurostat (crim_pris_age) ja (crim_pris_ctz)

Artiklis esitatud statistikas on kokku võetud viimased registreeritud kuritegevuse muutused Euroopa Liidus (EL). Samuti vaadeldakse artiklis, kuidas on muutunud kriminaalõigussüsteemi eri tasanditel töötavate isikute arv ja kinnipeetavate arv.

Peamised statistilised näitajad

Eurostati värskeimast kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistikast nähtub, et politseis registreeritud tahtlike tapmiste ja kallaletungide arv on EL 28s pidevalt kahenenud (kallaletungide andmed on olemas 29 jurisdiktsiooni ja tahtlike tapmiste andmed 28 jurisdiktsiooni kohta 30st ) ajavahemikus 2008–2013, samas kui registreeritud vägistamiste arv (29 jurisdiktsiooni andmed) kasvas (vt joonis 1). Politseis registreeritud tahtlike tapmiste arv langes aastatel 2008–2014 kokku 24 %, samas kui vägistamiste arv kasvas samas ajavahemikus 37 %. Politseis registreeritud seksuaalsete rünnakute arv (26 jurisdiktsiooni andmed) oli 2014. aastal EL 28s 8 % suurem kui 2008. aastal, kuigi ajavahemikul 2008–2011 nende arv langes, kuid on alates 2012. aastast kasvanud.

Politseis registreeritud sissemurdmised (26 jurisdiktsiooni andmed; puuduvad andmed Eesti, Itaalia, Läti ja Leedu kohta) ja uimastikaubandus (29 jurisdiktsiooni andmed; puuduvad andmed Iirimaa kohta) püsisid aastatel 2008–2014 EL 28s suhteliselt stabiilsena ja on hakanud viimastel aastatel kahanema. Varguste arv (29 jurisdiktsiooni andmed; puuduvad andmed Läti kohta) langes aastatel 2008–2009 ja on seejärel püsinud aastani 2014 võrdlemisi stabiilne, samas kui inimröövide puhul (27 jurisdiktsiooni andmed; puuduvad andmed Taani, Rumeenia ja Rootsi kohta) esines suur kasv aastatel 2008–2009 (põhiliselt Saksamaa näitajate mõjul), millele on järgnenud stabiilne periood. Röövimiste puhul (kõigi 30 jurisdiktsiooni andmed) puudus selge suundumus: esialgu aastatel 2008–2009 nende arv langes, seejärel kasvas kuni aastani 2011, aga on nii 2013. kui ka 2014. aastal suhteliselt palju vähenenud.

Registreeritud mitteseksuaalkuriteod

Politseis registreeritud tahtlike tapmiste, rünnakute, röövimiste, varguste, sissemurdmiste ning kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslike tegude arv oli 2014. aastal EL 28s väiksem kui 2008. aastal (vt tabelid 1–7 andmetabelites). See ei tähenda siiski, et kõigi nende õiguserikkumiste arv on aasta-aastalt ühtlaselt vähenenud, sest vaadeldud perioodil toimunud arengud on erinevad ning mõnel juhul on üldine langus suhteliselt väike. Lisaks erinevad mõne jurisdiktsiooni näitajad ELi kui terviku üldistest suundumustest.

Tahtlik tapmine

Tahtlik tapmine on ebaseaduslik isiku surma põhjustamine, mille paneb tahtlikult toime teine isik. Tahtliku tapmise andmed sisaldavad ka surmaga lõppenud tõsiseid rünnakuid ja terrorirünnakus hukkunuid. Mõiste ei hõlma tapmiskatseid, kergendavatel asjaoludel toime pandud tapmisi, õigusliku sekkumisega põhjustatud surma, õigustatud tapmist enesekaitseks ega relvakonfliktides hukkunuid. Tahtlikust tapmisest teatakse ELi jurisdiktsioonides küllaltki järjepidevalt ja riikide definitsioonid erinevad vähem kui muude kuriteoliikide puhul.

Politseis registreeritud tahtlike tapmiste arv vähenes aastatel 2008–2014 järjepidevalt (vt joonis 1). Kokku oli EL 28s registreeritud tahtlikke tapmisi 2014. aastal (28 jurisdiktsiooni andmed) 4 379 ehk ligi 23,6 % vähem kui 2008. aastal (5 729) ja 3,9 % vähem kui 2013. aastal (4 556).

Politseis registreeritud tahtlike tapmiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 1.

Rünnak

Rünnak on füüsiline kallaletung teise isiku kehale, mille tagajärjeks on raske kehavigastus; sinna hulka ei kuulu sugukõlvatu/seksuaalne rünnak, ähvardamine ja löömine. Samuti ei hõlma mõiste surmaga lõppevat rünnakut.

Sarnaselt tahtlike tapmistega vähenes EL 28s aastatel 2008–2013 (29 jurisdiktsiooni andmed) ka rünnakute üldarv, kuigi 2014. aastal toimus kasv (vt joonis 1). Võrreldes 2008. aastaga registreeriti politseis EL 28s 2014. aastal 33,8 % vähem rünnakuid.

Politseis registreeritud rünnakute arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 2.

Röövimine

Käesoleva artikli kontekstis tähendab röövimine isiku vara varastamist jõudu kasutades või jõu kasutamisega ähvardades. Võimaluse korral arvestatakse selle hulka röövkallaletungid ja vägivallaga toime pandud vargused, kuid ei arvestata taskuvargusi ega väljapressimist.

Politseis registreeritud röövimiste suundumused ei olnud aastatel 2008–2014 nii selged kui eelmiste kuriteoliikide puhul, kuna viimastel aastatel on toimunud mitmeid kõikumisi. EL 28s registreeritud röövimiste hulk langes 2009. aastal (kõigi 30 jurisdiktsiooni andmed), kasvas 2010. ja 2011. aastal, kuid on alates 2012. aastast kahanenud. 2014. aasta langus võrreldes 2013. aastaga oli 8,8 % (vt joonis 2).

Politseis registreeritud röövimiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 3.

Inimrööv

Inimrööv on isiku või isikute tahtevastane ebaseaduslik kinnipidamine (kaasa arvatud jõu, ähvardamise, pettuse või peibutamise abil) eesmärgiga nõuda nende vabastamise eest ebaseaduslikku tasu, muud majanduslikku kasu või materiaalset hüve või kohustada kedagi midagi tegema või mingist tegevusest hoiduma. Määratluse alla ei kuulu vaidlused laste eestkosteõiguse üle.

Politseis registreeritud inimröövide arv langes EL 28s aastatel 2009–2012 järjepidevalt (27 jurisdiktsiooni andmed). Samas 2013. aastal see trend pöördus, kuna inimröövide arv kasvas 4,8 % ja 2014. aastal veel 5,8 % (vt joonis 2).

Politseis registreeritud inimröövide arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 4.

Vargus

Vargus on isiku või organisatsiooni vara omastamine ilma jõudu kasutamata eesmärgiga see endale jätta. Käesoleva artikli varguse mõiste ei hõlma murdvargust, sissemurdmist, röövimist ega mootorsõiduki ärandamist.

Pärast 2009. aastal toimunud suhteliselt suurt langust (põhiliselt tänu märgatavale langusele Saksamaal, Inglismaal ja Walesis ning vaatamata suurele kasvule Prantsusmaal) jäi politseis registreeritud varguste arv aastatel 2009–2014 EL 28s võrdlemisi stabiilseks. Üksikute jurisdiktsioonide trendid jagunesid kaheks, nii et ligi kahes kolmandikus (19 jurisdiktsiooni) registreeriti aastatel 2008–2014 varguste arvu vähenemine ja ülejäänutes (11 jurisdiktsiooni) suurenemine.

Politseis registreeritud varguste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 5.

Sissemurdmine

Sissemurdmine on loata tungimine mõnda hoone, eluruumi või muu ruumi ossa. See hõlmab jõu kasutamist asjade varastamise eesmärgil (sissemurdmine ja sissetung), majast, korterist või muust eluruumist, tehasest, kauplusest, kontorist või sõjaväerajatisest varastamist ning valevõtmete kasutamist. Määratluse alla ei kuulu autost, konteinerist, müügiautomaadist, parkimisautomaadist, taraga piiratud rohumaalt või aedikust varastamine.

Politseis registreeritud sissemurdmiste arv oli aastatel 2008–2014 EL 28s samuti suhteliselt stabiilne (26 jurisdiktsiooni andmed) ning esinesid vaid väikesed kõikumised. Viimaste trendide järgi (vt joonis 2) langes sissemurdmiste arv EL 28s 2014. aastal 2,4 % (27 jurisdiktsiooni andmed).

Politseis registreeritud sissemurdmiste arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 6.

Kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslikud toimingud

Käesolevas artiklis tähendavad kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslikud toimingud uimastite ebaseaduslikku valdamist, kasvatamist, tootmist, pakkumist, transporti, importi, eksporti, rahastamist jm tegevusi, mis ei ole seotud üksnes isikliku tarbimisega.

Pärast 2009. aastal toimunud kasvu on politseis registreeritud kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslikud toimingud EL 28s aastatel 2009–2013 järk-järgult vähenenud (kõigi 30 jurisdiktsiooni andmed). Värskeimatest olemasolevatest andmetest nähtub, et sama suundumus jätkus ka 2014. aastal, kuna õiguserikkumiste arv jäi peaaegu samaks, langedes eelmise aastaga võrreldes 0,3 % (vt joonis 2).

Politseis registreeritud kontrollitavate uimastite või nende lähteainetega seotud ebaseaduslike toimingute arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 7.

Registreeritud seksuaalkuriteod

Politseis registreeritud seksuaalkuritegude näitajas on kokku liidetud vägistamiste ja muude seksuaalsete rünnakute andmed. Vägistamine on inimese tahte vastaselt temaga suguühtesse astumine ja seksuaalne rünnak on seksuaalvägivald, millega ei kaasne vägistamist. Seksuaalse rünnaku mõiste alla kuuluvad soovimatu seksuaalne tegevus, seksuaalse tegevuse katse või soovimatu kehaline või sõnaline seksuaalse kavatsuse väljendamine, millega ei kaasne vägistamist. See hõlmab samuti seksuaalseid rünnakuid koos füüsilise kontaktiga või ilma selleta, kaasa arvatud seksuaalne rünnak uimastite abil, tahtevastane seksuaalne rünnak elukaaslase vastu, seksuaalne rünnak abitu isiku vastu, soovimatu katsumine või õrnutsemine, ahistamine ja seksuaalse iseloomuga ähvardused.

Aastatel 2008–2014 kasvas politseis registreeritud seksuaalkuritegude arv EL 28s 16,6 % (25 jurisdiktsiooni andmed). Kui 2009. aastal EL 28s politseis registreeritud seksuaalkuritegude arv langes, siis ajavahemikus 2010–2012 kasvas see pisut igal aastal (kuid jäi endiselt allapoole 2008. aasta taset), aga kasv kiirenes 2013. ja 2014. aastal. Näiteks 2014. aastal (28 jurisdiktsiooni andmed, vt joonis 2) kasvas politseis registreeritud seksuaalkuritegude arv EL 28s 12,2 %. Politseis registreeritud seksuaalkuritegude arvu kasv viimastel aastatel on eelkõige tingitud Ühendkuningriigis registreeritud kuritegude arvu suurenemisest.

Ajavahemikus 2008–2014 kasvas politseis registreeritud vägistamiste arv EL 28s suhteliselt kiiresti (29 jurisdiktsiooni andmed) ning oli perioodi lõpuks 36,9 % suurem kui alguses (vt joonis 3). Seevastu politseis registreeritud seksuaalsete rünnakute arv EL 28s (26 jurisdiktsiooni andmed) kahanes kiiresti 2009. aastal (suuresti tänu Saksamaal toimunud langusele) ning vähenes seejärel pisut ka 2010. ja 2011. aastal. See trend pöördus 2012. aastal, kui seksuaalsete rünnakute arv mõõdukalt kasvas. 2013. aastal oli seksuaalsete rünnakute arvu kasv EL 28s suurem (5,7 %) ning sellele järgnes suur kasv (9,2 %) 2014. aastal.

Politseis registreeritud seksuaalvägivalla juhtude, vägistamiste ja seksuaalsete rünnakute arv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelites 8, 9 ja 10.

Sooline jaotus

Joonisel 4 on näha märkimisväärsed erinevused politseis registreeritud seksuaalkuritegude ohvrite, kahtlusaluste, kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute soolises jaotuses. Pange tähele, et küllaltki paljude jurisdiktsioonide, kaasa arvatud mõne suurema ELi liikmesriigi kohta puuduvad sugude järgi eristatud andmed. Enamik seksuaalvägivalla ohvreid on naised, samas kui kahtlusalused ja süüdimõistetud on valdavalt mehed.

Kriminaalõigussüsteemis töötavad isikud

Kriminaalõigussüsteemis töötab suur hulk erinevate elukutsete esindajaid. Käesolevas artiklis vaadeldakse politseiametnike, kutseliste kohtunike ja täiskasvanute kinnipidamisasutustes tegevate vanglatöötajate arvu iga aasta 31. detsembri seisuga.

Politseiametnikud on avalike asutuste töötajad, kelle põhiülesanne on kuritegude ennetamine, avastamine ja uurimine ning võimalike kurjategijate tabamine. Selle määratluse alla ei kuulu abitöötajad, nt sekretärid ja kontoriametnikud. Kutselised kohtunikud on täis- või osaajaga töötavad juristid, kes on kohtunikuna tööle võetud ja saavad selle eest tasu. Neil on õigus võtta arutamisele tsiviil-, kriminaal- ja muid asju, kaasa arvatud apellatsioonikohtus arutatavaid asju, ning teha kohtuotsuseid. Määratlus ei hõlma mittekutselisi kohtunikke, nt kohtukaasistujaid ja mittekutselisi magistraate. Täiskasvanute vanglate töötajate hulka on arvestatud kinnipidamis- ja parandusasutustes töötavad isikud. See hõlmab juhtivtöötajaid, kinnipeetavatega tegelevaid töötajaid, täitevametnikke ja muid isikuid, näiteks vanglate hooldajad ja vanglatoidu valmistajad.

Joonisel 5 on näha viimased suundumused kriminaalõigussüsteemi eri osade (politsei, kohtud ja vanglad) töötajate arvus.

Politseiametnike üldarv EL 28s (järjepidevad andmed on teada 23 jurisdiktsiooni kohta) vähenes aastatel 2009–2013 ja suurenes pisut aastal 2014. Kutseliste kohtunike arv EL 28s (20 jurisdiktsiooni) kasvas ajavahemikus 2008–2013 igal aastal ja langes vaid pisut 2014. aastal: võrreldes 2008. aastaga oli kohtunike koguarv 2014. aastal 4,6 % suurem. Jooniselt 5 võib näha ka seda, et erinevalt kutseliste kohtunike arvu järk-järgulisest suurenemisest on täiskasvanute kinnipidamisasutustes tegevate töötajate üldarv vähenenud. Vanglatöötajate koguarv EL 28s langes aastatel 2008–2014 (21 jurisdiktsiooni andmed) 7,0 %.

Politseiametnike koguarv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 11 ning tabelites 14 ja 17 on näha kutseliste kohtunike ja täiskasvanute kinnipidamisasutuste töötajate arv.

Sooline jaotus

ELi kriminaalõigussüsteemis töötavate isikute sooline jaotus oli märkimisväärselt ebavõrdne (vt joonis 6), kusjuures naised olid alaesindatud politseis ja vanglateenistustes, kuid üleesindatud kutseliste kohtunike seas.

2014. aastal moodustasid naised 17,7 % kõigist EL 28 politseiametnikest (23 jurisdiktsiooni andmed). Täiskasvanute kinnipidamisasutustes töötavate naiste osakaal oli veidi suurem, moodustades EL 28 peale kokku ühe neljandiku kõigist vanglatöötajatest (19 jurisdiktsiooni andmed); see osakaal oli aastatel 2008–2014 suhteliselt stabiilne. Seevastu kutseliste kohtunike seas olid naised enamuses, moodustades 2014. aastal 58,1 % kõigist EL 28 kohtunikest (23 jurisdiktsiooni andmed).

Mees- ja naissoost politseiametnike arvud on esitatud andmetabelite tabelites 12 ja 13, tabelites 15 ja 16 on näha mees- ja naissoost kohtunike arvud ning tabelites 18 ja 19 mees- ja naissoost vanglatöötajate arvud.

Kinnipeetavad

Kinnipidamisasutuste kohta kogutud andmetesse on kaasatud kõik vanglate ameti valitsemisalasse kuuluvad asutused, kus hoitakse vabadusekaotust kandvaid isikuid. Arvesse ei ole võetud kinnipidamiskeskusi, kus hoitakse välismaalasi nende sisserändestaatuse selgitamiseni või elamisloata välismaalasi.

Kinnipeetavate koguarv EL 28s (27 jurisdiktsiooni andmed) kasvas pidevalt aastatel 2008–2011, stabiliseerus 2012. aastal ning langes seejärel 3,6 % 2013. ja 3,5 % 2014. aastal, nii et 2014. aastal oli kinnipeetavate arv 3,5 % väiksem kui 2008. aastal (vt joonis 7).

Välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate arv EL 28s (23 jurisdiktsiooni) (märkus: nad võivad pärineda ka teisest ELi liikmesriigist) kasvas mõnevõrra kiiremini aastatel 2009 ja 2010, kuid hakkas vähenema juba 2011. aastal. Aastaks 2014 oli neid 8,6 % vähem kui 2008. aastal.

Seevastu noorte kinnipeetavate arv kahanes aastatel 2008–2014 EL 28s märkimisväärselt (25 jurisdiktsiooni andmed). Vaadeldud perioodil langes noorte kinnipeetavate arv vähemalt 4 % aastas ning selle tulemuseks oli ajavahemikus 2008–2014 üldine langus 41,9 %. Kõige rohkem vähenes noorte kinnipeetavate arv 2014. aastal, kui registreeriti langus 14,2 %.

Kinnipeetavate koguarv igas jurisdiktsioonis on esitatud andmetabelite tabelis 20, tabelis 23 on näha noorte kinnipeetavate arv ja tabelites 24 ja 25 kinnipeetavate arv kodakondsuse järgi (oma riigi ja välisriigi kodanikud).

Sooline jaotus

Kogu EL 28s moodustavad mehed valdava enamuse kinnipeetavatest (26 jurisdiktsiooni andmed; puuduvad andmed Belgia, Eesti, Küprose ja Luksemburgi kohta): 2014. aastal olid 95 % kõigist täisealistest kinnipeetavatest mehed; see osakaal on alates 2008. aastast suhteliselt stabiilne püsinud.

Mees- ja naissoost kinnipeetavate arvud on esitatud andmetabelite tabelites 21 ja 22.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Artiklis esitatud andmed on kogutud Eurostati ja ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo (UNODC) esimese ühise kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistika kogumise projekti raames, kasutades UNODC välja töötatud kuritegevuse trendide uuringut ja Eurostati küsitud lisaandmeid. Lisateavet täiendavate andmete ja analüüsi kohta võib leida siit.

Riikidel paluti koostada arvandmed vastavalt standardmääratlustele ja esitada teave kõigi lahknevuste kohta.

Ühendkuningriigi andmed on esitatud eraldi Inglismaa ja Walesi, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa kohta, kuna seal on kolm eri jurisdiktsiooni.

Andmed on võetud haldusregistritest. Kuritegevuse tasemete otsest võrdlemist absoluutarvude põhjal võivad mõjutada mitmed tegurid, sealhulgas järgmised asjaolud:

• erinevad õigus- ja kriminaalõigussüsteemid;
• kuritegudest politseile teatamise ja nende registreerimise määr;
• erinevused kuritegude registreerimise ajastuses (nt politseile teatamise ajal, kahtlusaluste kindlakstegemise ajal jne);
• erinevused mitmekordsete õiguserikkumiste loendamise reeglites;
• erinevused nende õiguserikkumiste loetelus, mis kajastuvad üldistes kuritegevuse näitajates.

Pange tähele, et ametlik kuritegevuse statistika ei sisalda kuritegusid, millest ei ole politseile teatatud.

Ka kinnipeetavate arvu kohta esitatud andmeid võivad mõjutada mitmesugused tegurid:

• kohtus menetletud juhtumite arv;
• tingimisi karistatute osakaal;
• määratud karistuste pikkus;
• eelvangistuses viibivate isikute arv;
• uuringu kuupäev (eriti juhul, kui kohaldatakse amnestiat).

Seetõttu on eri jurisdiktsioonide kuritegevuse ja kriminaalõiguse statistika võrdlemine raske ja võib olla eksitav. Nimetatud põhjusel on välditud jurisdiktsioonide otsest võrdlemist ning selle asemel on artiklis keskendutud ajas ilmnevatele suundumustele. Selliseid ajalisi võrdlusi peetakse usaldusväärsemaks – eeldusel, et riigis kasutatav registreerimissüsteem jääb aja jooksul suhteliselt ühetaoliseks. Siiski esineb ka palju erandeid, kuna meetodid muutuvad aja jooksul ja see põhjustab aegridades katkestusi.

EL 28 aegridade analüüsimisel on esitatud andmed süstemaatiliselt arvutatud nende jurisdiktsioonide kohta, mille andmed on teada kogu vaatlusaluse perioodi kohta (2008–2014). Seega on oluline rõhutada, et esitatud andmed ei kajasta alati registreeritud kuritegevust kõigis 30 jurisdiktsioonis, kuna mõne võrdlusaasta andmed võivad puududa; puuduvate andmete kohta on süstemaatiliselt lisatud märkused ja nendele viidatakse ka toetavas analüüsis.

Siiski võivad EL 28 tulemused varjule jätta üksikutes jurisdiktsioonides esinevad erinevused. Seetõttu on iga jurisdiktsiooni andmed esitatud eraldi andmetabelites. Lisaks võib üksikasjalikke andmeid iga jurisdiktsiooni kohta leida veebilehe metaandmete osast.

Aja jooksul aset leidnud muutuste tuvastamiseks on indeksid arvutatud võrdlusaasta 2008 suhtes:

• indeks I_i = indeksi väärtus aastal i = (C_i/C_võrdlus) * 100
• C_i = aasta i kohta registreeritud väärtus
• C_võrdlus = võrdlusaastal registreeritud väärtus.

Ettevaatlik tuleks olla ka väikeste numbrite käsitlemisega. Näiteks tapmiste määrad võivad eri aastatel küllaltki palju erineda, eriti suhteliselt väikese elanike arvuga riikides.

Eurostati veebisaidil saavad kasutajad tutvuda Eurostati ja UNODC 2008. aasta ühise andmekogumise üksikasjalike tulemuste ja nendega seotud metaandmetega. Lisaks on seal tabelid vanemate andmetega kuni aastani 2007. Politseis registreeritud kuritegevuse üldandmed on saadaval alates 1950. aastast, andmed kuriteoliikide ja politseiametnike arvu kohta alates 1993. aastast ning teave kinnipeetavate kohta alates 1987. aastast.

Nagu eespool märgitud, on andmete riikidevahelist ühilduvust raske saavutada ning kasutajatel tuleks täiendavate analüüside tegemiseks kindlasti tutvuda metaandmete failidega.

Kontekst

Vastavalt 2004. aasta Haagi programmile: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus on Eurostati ülesanne koguda võrdlevat statistikat kuritegevuse ja kriminaalõiguse kohta ning sel eesmärgil on Euroopa Komisjoni teatises „Kuritegevuse näitajate hindamine Euroopa Liidus: statistikat käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015” (KOM(2011) 713 lõplik) määratletud rida meetmeid.

Vaata lisaks

• Government expenditure on public order and safety (inglise keeles)

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

• EU Trends in statistics on police-recorded crime and the criminal justice system, 2008–2013 — Statistics in Focus 3/2015, detsember 2015 (inglise keeles)
• Crime and Criminal Justice — Statistics in Focus 6/2012, 18. jaanuar 2012 (inglise keeles)
• Crime and Criminal Justice — Statistics in Focus 58/2010, 29. november 2010 (inglise keeles)
• Crime and Criminal Justice — Statistics in Focus 36/2009, 29. mai 2009 (inglise keeles)
• Crime and Criminal Justice — Statistics in Focus 19/2008, 12. märts 2008 (inglise keeles)

Andmebaas

• Crime and criminal justice (crim) (inglise keeles)

Metoodika / Metaandmed

• Crime and criminal justice (ESMS metadata file — crim_esms) (inglise keeles)

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

• Crime and criminal justice: tables and figures (inglise keeles)
• Crime and criminal justice: detailed tables (inglise keeles)

Muu teave

• Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010 (KOM(2006) 437 lõplik)
• Kuritegevuse näitajate hindamine Euroopa Liidus: statistikat käsitlev tegevuskava aastateks 2011–2015

Välislingid

• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet
• Euroopa Nõukogu (inglise keeles)
• European Institute for Gender Equality (inglise keeles)
• European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction (inglise keeles)
• European Sourcebook of Crime and Criminal Justice Statistics — 5th edition (inglise keeles)
• Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus (ELT C 53, 3.3.2005, lk 11)
• Stockholmi programm — avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel (ELT C 115, 4.5.2010, lk 1)
• United Nations Office on Drugs and Crime — Data and analysis (inglise keeles)