Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Augusti 2014 andmed. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas. Artikli planeeritud ajakohastamine: oktoober 2015.

Joonis 1. Olulisemad rahvusvahelises kaubanduses osalejad, 2012
(miljardit eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Tabel 1. Olulisemad väliskaubanduses osalejad, 2002, 2007 ja 2012
(miljardit eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle) ja (ext_lt_intercc)

Joonis 2. Maailma ekspordituru jagunemine, 2012
(osakaal maailma ekspordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 3. Maailma impordituru jagunemine, 2012
(osakaal maailma impordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 4. Rahvusvahelise kaubanduse areng, EL 28, 2003–2013 (1)
(miljardit eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Tabel 2. Rahvusvaheline kaubandus, 2012–2013 – Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd), (ext_lt_intercc) ja (ext_lt_introle)

Tabel 3. Kaubandus EL 28-sse mittekuuluvate riikidega, 2013 – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Tabel 4. EL 28 sisene kaubandus, 2012 ja 2013
(miljardit eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 5. EL 28 sisene ja väline kaubandus, 2013
(import pluss eksport, osakaal kogu kaubavahetuses) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 6. Peamised ekspordipartnerid, EL 28, 2013
(osakaal EL 28 välises ekspordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 7. Peamised impordipartnerid, EL 28, 2013
(osakaal EL 28 välises impordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Tabel 5. EL 28 väline kaubandus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL 28, 2003–2013 (1)
(miljardit eurot) – Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Tabel 6. EL 28 väline kaubandus peamiste toodete kaupa, EL 28, 2008, 2012 ja 2013 – Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 8. Peamised ekspordiartiklid, EL 28, 2008 ja 2013
(osakaal EL 28 välises ekspordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 9. Peamised impordiartiklid, EL 28, 2008 ja 2013
(osakaal EL 28 välises impordis) – Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Selles artiklis käsitletakse Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelise kaubavahetuse arengut. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi-sisest kaubandust, ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

EL 28 osakaal maailma kaubavahetuses on ligi üks kuuendik. Rahvusvahelise kaubavahetuse käive ületab märkimisväärselt rahvusvahelise teenuskaubanduse käivet (umbes kolm korda), sest mõnda teenust on selle olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Peamised statistilised näitajad

ELi-väline kaubandus

EL 28 rahvusvaheline kaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi-välise ekspordi ja impordi summa) oli 2013. aastal hinnanguliselt 3 419 miljardit eurot (=3 419 000 miljonit eurot) – vt tabel 2; EL 28 eksport oli rekordtasemel, import vähenes 2012. aastaga võrreldes üle 100 miljardi euro. Selle tulemusena oli EL 28 kaubandusbilanss esimest korda pärast aegridade koostamise algust positiivne (ELi-välise ekspordi andmed ELi riikide kohta on kättesaadavad alates 2002. aastast).

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL 28 eksport 2013. aastal rekordiliselt –1 737 miljardi euroni, mis tähendas võrreldes eelnenud aastaga 3,2 % suurust tõusu. Kõige rohkem suurenes muudesse tootekategooriatesse liigitamata kaupade ja tehingute kategooria (standardne väliskaubanduse klassifikaator (SITC) 9) ning eeskätt mitterahalise kulla eksport (SITC 971). Import ELi 28 riiki vähenes 2013. aastal 6,5 %, mis teeb 1 682 miljardit eurot, kusjuures kõige enam vähenes mineraalkütuste, määrdeainete (SITC 3) ja toorainete import (SITC 2).

Saksamaa jäi EL 28 välise kaubanduse valdkonnas ka 2013. aastal ülekaalukalt suurimaks turuosaliseks, moodustades 27,1 % EL 28 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu ühe viiendiku (18,8 %) EL 28 impordist (vt tabel 3). Järgmised kolm suurimat eksportijat jäid samaks mis 2012. aastal (Ühendkuningriik 13,3 %, Itaalia 10,4 % ja Prantsusmaa 10,2 %)). Need olid ka ainukesed muud ELi liikmesriigid, kellel oli EL 28 ekspordis tulemuseks kahekohaline arv. Madalmaad (14,2 %), Ühendkuningriik (14,0 %), Prantsusmaa (9,8 %) ja Itaalia (9,5 %) järgnesid 2013. aastal Saksamaale kui järgmised suurimad importijad ELi mittekuuluvatest riikidest. Madalmaade suhteliselt suur osakaal tuleneb vähemalt osaliselt kauba arvelt, mis liigub ELi Rotterdami kui Euroopa Liidu suurima meresadama kaudu. EL 28 välises kaubavahetuses registreeritud suurim kaubandusülejääk kuulus Saksamaale (154,0 miljardit eurot). Järgnesid Iirimaa (22,5 miljardit eurot) ja Itaalia (20,0 miljardit eurot).

ELi-sisene kaubandus

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisene kaubandus) suuruseks hinnati kaubasaadetistes arvestatuna 2013. aastal 2 839 miljardit eurot (vt tabel 4). See oli ligikaudu kaks kolmandikku suurem kui EL 28 eksport kolmandatesse riikidesse (ELi-väline kaubandus). Euroopa Liidu siseturu olulisust rõhutas asjaolu, et ELi-sisene kaubandus ületas ELi-välist kaubandust kõikides ELi liikmesriikides, v.a Kreeka ja Ühendkuningriik (vt joonis 5). Siiski esines suuri erinevusi liikmesriikide ELi-sisese ja ELi-välise kogukaubavahetuse vahekorras, milles kajastuvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi-sisese kaubanduse osakaal (ligikaudu 80 % kogukaubandusest) Luksemburgi, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul, langedes Ühendkuningriigi ja Kreeka puhul vastavalt 48,3 % ja 47,0 % piirimaile.

EL 28 sisene kaubandus kaubasaadetistes mõõdetuna vähenes ELi 28 riigis ajavahemikus 2012–2013 marginaalselt (0,1 %) ning tegemist oli esimese EL 28 siseste kaubasaadetiste vähenemisega alates 2009. aastast. Vaadeldes saabuvat ja lähetatavat kaupa üheskoos, oli ELi-sisese kaubanduse kasv suurim Rumeenias (6,1 %), Bulgaarias (5,8 %) ja Leedus (5,3 %). ELi-sisese kaubanduse suurim vähenemine registreeriti 2013. aastal Maltal (–20,4 %), Küprosel (–11,0 %) ja Luksemburgis (–7,4 %).

Peamiste kaubanduspartnerite analüüs

Ajavahemikus 2012–2013 varieerus EL 28 kaupade eksport kõikidesse olulisematesse partnerriikidesse oluliselt. Suurim kasvumäär registreeriti ekspordis Šveitsi (kuni 27,0 %), samas kui eksport Lõuna-Koreasse, Türki ja Hiinasse kasvas aeglasemalt (vastavalt kuni 5,8 %, 3,1 % ja 3,0 % ) – vt tabel 5. Kõige rohkem vähenes eksport Indiasse (6,9 %), väiksemal määral vähenes eksport Venemaale (2,9 %), Jaapanisse (2,8 %) ja USAsse (1,6 %).

Sellegipoolest jäid Ameerika Ühendriigid 2013. aastal EL 28st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtkohaks (vt joonis 6), kuigi EL 28 Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi osakaal langes 26,4 %-lt 2003. aastal 16,6 %-le 2013. aastal. Väärtuseliselt olid ELi 28 riigist Ameerika Ühendriikidesse eksporditud kaupade hulgas tähtsaimal kohal masinad ja transpordiseadmed. Masinad ja transpordiseadmed olid peamised tootekategooriad ka Hiinasse eksportimisel. Hiina oli 2013. aastal EL 28 ekspordi olulisuselt kolmas sihtkoht (8,5 % EL 28 koguekspordist) kohe pärast Šveitsi (9,8 %).

Ajavahemikul 2012–2013 vähenes EL 28 import kõikidelt suurematelt kaubanduspartneritelt, v.a Türgi (import kasvas 4,4 %). Kõige rohkem vähenes import Jaapanist (langus 12,7 %), Brasiiliast (langus 11,8 %), Šveitsist (langus 11,0 %) ja Norrast (langus 10,9 %). Hiina, mis oli 2013. aastal ühe kuuendiku ELi 28 riiki saabuva impordi lähtekoht, jäi 2013. aastal EL 28-sse imporditud kaupade kõige olulisemaks tarnijaks (vt joonis 7), kuigi ajavahemikul 2012–2013 Hiina import vähenes 4,0 %. Import Hiinast vähenes kõikide peamiste tootekategooriate puhul, v.a kemikaalid (kasvas 1,1 %) ning toiduained, joogid ja tubakas (kasv 0,2 %).

Peamiste tooterühmade analüüs

Kahe suurima ekspordimahuga tooterühma puhul täheldati 2013. aastal EL 28 välise ekspordi suhteliselt väikest kasvu: masinate ja transpordiseadmete puhul oli kasv 0,6 % ja muude valmistoodete puhul 1,0 %). EL 28 ekspordi suurim kasvumäär registreeriti 2013. aastal toiduainete, jookide ja tubaka tooterühmas, mis saavutas rekordilise 104,3 miljardi euro taseme (vt tabel 6).

Toiduained, joogid ja tubakas oli ka ainus tooterühm, mille EL 28 import 2013. aastal kasvas (0,4 % ). Kõige rohkem vähenes ajavahemikul 2012 –2013 mineraalkütuste ja määrdeainete import (langes 9,1 %). Need tooted moodustasid EL 28 impordi väärtusest kõige suurema osa. Mineraalkütuste ja määrdeainete impordi kahanemise põhjustas imporditud naftatoodete väärtuse vähenemine 8,3 % ulatuses (kvantitatiivne langus oli –2,8 %). Peaaegu üks kolmandik (32,2 %) 2013. aastal EL 28-sse imporditud mineraalkütustest ja määrdeainetest pärines Venemaalt, järgnesid Norra (9,9 %), Alžeeria (6,3 %), Nigeeria (5,5 %) ja Saudi Araabia (5,0 %).

EL 28 riikide 54,6 miljardi euro suurune kaubanduse ülejääk 2013. aastal tekkis peamiselt masinate ja transpordiseadmete positiivsest kaubandusbilansist, mis ulatus 275,0 miljardi euroni, ning kemikaalide positiivsest kaubandusbilansist (115,5 miljardit eurot). Seda tasakaalustas mineraalkütuste ja määrdeainete 377, 8 miljardi euro suurune kaubandusbilansi puudujääk, mis võrreldes nende kaupade puudujäägi rekordtasemega 2012. aastal (422,9 miljardit eurot) tähendas märgatavat vähenemist.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika abil mõõdetakse ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (ELi-sisene kaubandus) ning kaubavahetust, mis toimub ELi liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (ELi-väline kaubandus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistika avaldatakse kõikide andmeid esitavate riikide ja iga nende partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Üks kõige sagedamini kasutatav klassifikatsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise kaubanduse standardne klassifikatsioon (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat kogu maailmas.

ELi-välise kaubanduse statistikas EL 28 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina. See tähendab, et ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad eksporti ELi 28 riigist maailma kõikidesse teistesse riikidesse, samal ajal kui ELi-väline import tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (mitteliikmesriikidest) EL 28-sse. Kui esitatakse andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubanduse vood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii ELi-sisesed kui ka ELi-välised kaubanduspartnerid).

import – kaubad, mis sisenevad mitteliikmeriigist ELi statistilisele territooriumile ning läbivad vabasse ringlusse lubamiseks (üldjuhul tarbimiseks ettenähtud kaubad), seestöötlemiseks või tollikontrolli all töötlemiseks (töötamiseks või töötlemiseks ettenähtud kaubad) tolliprotseduurid kas kohe või pärast tolliladustamise perioodi;
eksport – kaubad, mis viiakse ELi statistiliselt territooriumilt mitteliikmesriiki pärast tolliprotseduuri, mis on ette nähtud ekspordiks (lõplik eksport), välistöötlemiseks või taasväljaveoks pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

Seetõttu ei hõlma mitteliikmesriikidega toimuva kaubavahetuse statistika transiitkaupu ega kaupu, mis on allutatud tolliladustamisprotseduurile, samuti kaupu, mis on ajutiselt riiki toodud (nt messide, näituste, katsete jne jaoks), ega ka kaupu, mis veetakse taas välja pärast riiki toomist vastavalt mõnele eespool loetletud protseduurile.

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisese kaubanduse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud saabuvat ja lähetatavat kaupa. Saabuvat ja lähetatavat kaupa määratletakse järgmiselt:

saabuv kaup – ELi piires vabas ringluses olev kaup, mis siseneb asjaomase liikmesriigi statistilisele territooriumile;
lähetatav kaup – ELi piires vabas ringluses olev kaup, mis väljub asjaomase liikmesriigi statistiliselt territooriumilt, et siseneda mõnda teise liikmesriiki.

Traditsiooniliselt on tollidokumentatsiooni peetud kaubavahetuse statistiliste andmete allikaks. Ühtse turu loomise tõttu 1. jaanuaril 1993 ja tolliformaalsuste kaotamise tõttu liikmesriikide vahel oli vaja luua uus andmete kogumise süsteem Intrastat, mille alusel hakati koostama ELi-sisese kaubanduse statistikat. Intrastati süsteemis kogutakse statistilisi andmeid otse ettevõtjatelt, kellelt nõutakse igakuiste deklaratsioonide esitamist oma riigi statistikaasutusele.

ELi-välise ja ELi-sisese kaubanduse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi / lähetatava kauba puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal) ning impordi / saabuva kauba puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu). Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi / lähetatava kauba puhul teekonnaga selle liikmesriigi territooriumil, kes kaupa ekspordib/lähetab, ning impordi / saabuva kauba puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse/siseneb.

Kontekst

Avalik-õiguslike asutuste otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 28 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika kuulub ELi ainupädevusse – seega võib üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Selline ainupädevus ei hõlma üksnes kaubavahetust, vaid ka teenuskaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Maailma mastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusküsimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. Nimetatud organisatsiooni kuulub 160 riiki (2014. aasta juuni seisuga) ning sellel on mitu kandidaatliiget, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mille tulemusi tuntakse Doha arengukavana. Pärast seda, kui läbirääkimiste lõpetamiseks ettenähtud tähtaegadest ei suudetud 2005. ega ka 2006. aastal kinni pidada, luhtusid Doha vooru läbirääkimised taas WTO kohtumisel 2008. aasta juulis. 2013. aasta detsembris tehti mõnes valdkonnas edusamme ja võeti Balil (Indoneesia) vastu lepingute pakett, mis hõlmas kaubanduse hõlbustamise meetmeid, kohustust vähendada põllumajanduse eksporditoetusi ning muid arengualaseid küsimusi, nagu toiduga kindlustatus arenguriikides.