Archive:Rahvusvaheline kaubavahetus

Andmed 2011. aasta mai seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.

Selles artiklis antakse ülevaade Euroopa Liidu (EL) rahvusvahelisest kaubavahetusest. Vaadeldakse ELi osatähtsust maailma impordi- ja eksporditurgudel, ELi-sisest kaubandust, ELi peamisi kaubanduspartnereid ja enimkaubeldud tooteliike.

Joonis 1: Olulisemad väliskaubanduses osalejad, 2010
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Tabel 1: Olulisemad väliskaubanduses osalejad, 2000, 2005 ja 2010
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 2: Maailma ekspordituru jagunemine, 2009
(osakaal maailma ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 3: Maailma impordituru jagunemine, 2009
(osakaal maailma impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_introle)

Joonis 4: Väliskaubanduse areng, EL-27, 2000–2010 (1)
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Tabel 2: Väliskaubandus, 2009-2010
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (tet00002)

Tabel 3: Kaubavahetus EL-27sse mittekuuluvate riikidega, 2010
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Tabel 4: EL-27-sisene kaubavahetus, 2005 ja 2010
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (tet00039)

Joonis 5: EL-27-sisene ja -väline kaubavahetus, 2010
(import pluss eksport, osakaal kogu kaubavahetuses)
Allikas: Eurostat (ext_lt_intratrd)

Joonis 6: Peamised ekspordipartnerid, EL-27, 2010
(osakaal EL-27-välises ekspordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Joonis 7: Peamised impordipartnerid, EL 27, 2010
(osakaal EL-27-välises impordis)
Allikas: Eurostat (ext_lt_maineu)

Tabel 5: EL-27-väline kaubavahetus peamiste kaubanduspartnerite kaupa, EL-27,
2000–2010 (1)
(1 miljard eurot)
Allikas: Eurostat (tet00040)

Tabel 6: EL-27-väline kaubavahetus peamiste toodete kaupa, EL-27,
2000, 2005 ja 2010
Allikas: Eurostat (ext_lt_intertrd)

Joonis 8: Peamised ekspordiartiklid, EL-27, 2005 ja 2010
(osakaal EL-27-välises ekspordis)
Allikas: Eurostat (tet00061)

Joonis 9: Peamised impordiartiklid, EL-27, 2005 ja 2010
(osakaal EL-27-välises impordis)
Allikas: Eurostat (tet00061)

EL-27 osakaal maailma kaubavahetuses on veidi alla ühe viiendiku. Kaupade väliskaubanduskäive ületab märkimisväärselt teenuste väliskaubanduskäivet, sest viimaseid on nende olemuse tõttu keerulisem üle piiri müüa.

Statistika põhjal tehtud peamised järeldused

EL-27 kogukaubavahetus ülejäänud maailmaga (ELi-välise Extra-EU ekspordi ja impordi summa) oli 2010. aastal hinnanguliselt 2,850539 triljonit eurot. EL-27 kaubavahetus jõudis peaaegu 2008. aastal registreeritud rekordtasemeni. Võrreldes eelnenud aastaga suurenes EL-27 kogukaubavahetus 2010. aastal 546,922 miljardit eurot.

Pärast 2009. aastal toimunud järsku ekspordi- ja impordilangust kasvas EL-27 eksport 2010. aastal rekordilisele 1,348778 triljoni euro tasemele, mis tähendas võrreldes eelnenud aastaga 23 %-list tõusu. Sellele aitas oluliselt kaasa masinate ja transpordivahendite ning muude valmistoodete ekspordi kasv. Import kasvas 24 %, mis teeb 1,501761 triljonit eurot, kusjuures kõige enam suurenes masinate, transpordivahendite ja energiatoodete import.

Ameerika Ühendriigid jäid ka 2010. aastal EL-27st eksporditud kaupade kõige olulisemaks sihtriigiks, olgugi et EL-27st Ameerika Ühendiriikidesse eksporditud kaupade osakaal võrreldes 2000. aastaga, mil see moodustas koguekspordist 28 %, vähenes 2010. aastaks 18 %-le. Kõige olulisemad 2010. aastal EL-27st Ameerika Ühendriikidesse eksporditud kaubad olid masinad ja transpordivahendid. Samad kaubad moodustasid ka kõige olulisema Hiinasse eksporditud tooterühma. Hiinast sai 2010. aastal tähtsuselt teine sihtriik EL-27 ekspordi jaoks. Ühtlasi jäi Hiina ka 2010. aastal kõige olulisemaks EL-27 turule tooteid importivaks riigiks, sest ajavahemikul 2009–2010 kasvas import Hiinast 32 %. EL-27 import Venemaalt suurenes samasuguse kiirusega ning selles domineeris 35 %-line energia impordi kasv.

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisene kaubavahetus) suuruseks hinnati kaubasaadetistes arvestatuna 2010. aastal 2,538393 triljonit eurot, mis ületas peaaegu kahekordselt EL-27 eksporti kolmandatesse riikidesse. Euroopa Liidu sisese turu olulisust rõhutas asjaolu, et kõikide liikmesriikide ELi-sisene kaubavahetus ületas ELi-välist kaubavahetust (vt Joonis 5). Siiski esines suuri erinevusi liikmeriikide ELi-siseses ja ELi-välises kogukaubavahetuse vahekorras, milles peegelduvad teataval määral riikide ajaloolised sidemed ja geograafiline asend. Suurim oli ELi-sisese kaubavahetuse osakaal (ligikaudu 80 %) Luksemburgi, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia puhul, langedes Kreeka ja Ühendkuningriigi puhul 50 % piirimaile.

EL-27-sisene kaubavahetus kaubasaadetistes mõõdetuna kasvas 2010. aastal 16 %. See kasvumäär oli väiksem kui ELi-välise ekspordi oma (kuni 23 %). Vaadeldes saabuvat ja lähetatavat kaupa üheskoos, oli ELi-sisese kaubavahetuse kasv suurim Eestis, Leedus, Rootsis ja Lätis, kus see suurenes enam kui 25 %. Samas Kreeka (-8 %) ja Malta (-3 %) olid ainsad liikmesriigid, kus ELi-sisene kaubavahetus 2010. aastal vähenes.

Ajavahemikus 2009–2010 kasvas EL-27 ekspordikäive kõikide olulisemate kaubanduspartneritega. Eksport Šveitsi, mis oli 2010. aastal EL-27 jaoks mahult kolmas turg, sai 2009. aasta majandussurutises vähem kannatada kui enamik teisi valdkondi ning saavutas 2010. aastal rekordilise mahu, peamiselt tänu masinate, transpordivahendite ja kemikaalide ekspordile. Hoolimata enam kui 20 miljardi euro suurusest kasvust ei taastunud 2010. aastal täies ulatuses EL-27 eksport Venemaale, mis vähenes ajavahemikus 2008–2009 peaaegu 40 %. EL-27 peamiste kaubanduspartnerite seas kasvas ajavahemikus 2009–2010 kõige enam eksport Brasiiliasse (kuni 45 %) ja seda peamiselt tänu masinate ja transpordivahendite ekspordi rekordilisele kasvule.

Ajavahemikus 2009–2010 kasvas EL-27 import kõikidest suurematest kaubanduspartneritest. Suur impordikasv Hiinast saavutati peamiselt masinate ja transpordivahendite impordiga, mis moodustas 2010. aastal enam kui poole kõikidest Hiinast EL-27sse imporditud kaupadest. Energiatoodete import moodustas veidi alla kolmveerandi 2010. aastal Venemaalt EL-27sse imporditud toodetest, kuigi koguimport ja energia import Venemaalt jäid 2010. aastal allapoole 2008. aasta taset.

Kõikide peamiste tooterühmade puhul täheldati 2010. aastal EL-27-välise ekspordi olulist kasvu ja seda pärast eelneval aastal täheldatud järjepidevat ekspordi langust kõikides liikmesriikides. EL-27 eksport kahe suurema tooterühma – masinate ja transpordivahendite ning muude valmistoodete – puhul saavutas peaaegu 2008. aasta taseme. Ajavahemikus 2008–2009 kasvas suuruselt kolmanda kaubarühma – kemikaalide – eksport vaid veidi, kuid 2010. aastal suurenes see 20 %. EL-27 puhul täheldati 2010. aastal kõige suuremat kasvutempot toorainete ekspordis, mis ületas 2009. aastal registreeritud languse. Hoolimata energia ekspordimahu järsust suurenemisest jäi see 2008. aasta mahust siiski ligikaudu 10 % väiksemaks.

Ajavahemikus 2009–2010 kasvas ka kõikide peamiste tooterühmade import, kuid see kasv oli kaubarühmade lõikes mitmekesisem kui ekspordi puhul. EL-27 suurima imporditava tooteliigi – masinad ja transpordivahendid – import kasvas 2010. aastal 30 %, saavutades kõikide aegade rekordi. Kõnealuse tooteliigi impordi kasvule aitas kõige enam kaasa elektrimasinate impordi kiire kasv, mis ajavahemikus 2009–2010 suurenes 45 %. Suuruselt teise tooteliigi – energiatoodete – import kasvas samuti jõudsalt (28 %), kusjuures kõige enam – 35 % – suurenes naftatoodete impordimaht. Veidi üle 30 % EL-27 energiatoodete impordist tuli 2010. aastal Venemaalt, kellele järgnesid Norra (12 %) ja Liibüa (7 %).

ELi-27 liikmesriigi 152,983 miljardi euro suurune kaubavahetusbilansi puudujääk 2010. aastal tekkis eelkõige märkimisväärsest naftatoodete puudujäägist, mis ulatus 215,348 miljardi euroni. Kõnealust puudujääki kompenseeris maanteesõidukite 82,156 miljardi euro suurune ja tööstuslike masinate 118,992 miljardi euro suurune väliskaubanduse ülejääk. 2010. aastal täheldati EL-27s väliskaubanduse ülejääki ka keemiatoodete puhul (98,389 miljardit eurot), mis tekkis osaliselt tänu farmaatsiatoodete edukale kaubavahetusele (kus ülejääk oli 46,749 miljardit eurot).

Saksamaa EL-27-väline kaubavahetus jäi ka 2010. aastal ülekaalukalt suurimaks, moodustades 28 % EL-27 ekspordist kolmandatesse riikidesse ja peaaegu 20 % kogu impordist. Järgmised kolm suurimat eksportijat jäid samaks mis 2009. aastal (Prantsusmaa, Itaalia ja Ühendkuningriik). Madalmaade ja Ühendkuningriigi import ELi mittekuuluvatest riikidest oli Saksamaa järel teisel ja kolmandal kohal.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Rahvusvahelise kaubavahetuse statistika mõõdab ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse väärtust ja mahtu (Euroopa Liidu sisene kaubavahetus) ning kaubavahetust, mis toimub ELi liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel (Euroopa Liidu väline kaubavahetus). See statistika on ametlik teabeallikas impordi, ekspordi ja kaubandusbilansi kohta ELis, selle liikmesriikides ja euroalal.

Statistikat jagatakse kõikidele andmeid esitavatele riikidele iga partnerriigi kohta mitme tooteliigi lõikes. Üks kõige sagedamini kasutatav klassifikatsioon on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO); standardse väliskaubanduse klassifikatsioon (SITC Rev. 4), mis võimaldab võrrelda väliskaubanduse statistikat kogu maailmas.

ELi-välise kaubavahetuse statistikas EL-27 kohta esitatud andmetes käsitatakse nimetatud üksust ühe kaubandusblokina ning ekspordi kohta esitatud andmed hõlmavad ELi kõigist 27 liikmesriigist tulevat eksporti maailma kõikidesse ülejäänud riikidesse, samas kui ELi-väline import tähendab importi kogu ülejäänud maailmast (mitteliikmesriikidest) ELi. Kui esitatakse andmeid üksikute liikmesriikide kohta, tuuakse väliskaubavood tavaliselt välja maailma kaubandusvoogudena (sealhulgas nii ELi-sisesed kui ka ELi-välised kaubanduspartnerid).

ELi-välist kaubavahetust määratletakse järgmiselt:

import on kaubad, mis sisenevad mitteliikmeriigist ELi statistilisele territooriumile ning läbivad vabasse ringlusse lubamiseks (üldjuhul tarbimiseks ettenähtud kaubad), seestöötlemiseks või tollikontrolli all töötlemiseks (töötamiseks või töötlemiseks ettenähtud kaubad) tolliprotseduurid kas kohe või pärast tolliladustamise perioodi;
eksport on kaubad, mis viiakse ELi statistiliselt territooriumilt mitteliikmeriiki pärast tolliprotseduuri, mis on ette nähtud ekspordiks (lõplik eksport), välistöötlemiseks või taasväljaveoks pärast seestöötlemist või tollikontrolli all töötlemist.

Seetõttu ei hõlma mitteliikmeriikidega toimuva kaubavahetuse statistika transiitkaupu ega kaupu, mis on allutatud tolliladustamisprotseduurile, samuti kaupu, mis on ajutiselt riiki toodud (nt messide, näituste, katsete jne jaoks) ega ka kaupu, mis veetakse taas välja pärast riiki toomist vastavalt mõnele eespool loetletud protseduurile.

Liikmesriikidevahelise kaubavahetuse (ELi-sisese kaubavahetuse) statistika hõlmab igas liikmesriigis registreeritud saabuvat ja lähetatavat kaupa. Saabuvat ja lähetatavat kaupa määratletakse järgmiselt:

saabuvad kaubad on ELi piires vabas ringluses olevad kaubad, mis sisenevad asjaomase liikmesriigi statistilisele territooriumile;
lähetatavad kaubad on ELi piires vabas ringluses olevad kaubad, mis väljuvad asjaomase liikmesriigi statistiliselt territooriumilt, et siseneda mõnda teise liikmesriiki.

Traditsiooniliselt on tollidokumentatsiooni peetud kaubavahetuse statistiliste andmete allikaks. Ühtse turu loomine 1. jaanuaril 1993 koos tolliformaalsuste kaotamisega liikmesriikide vahel tingis uue andmete kogumise süsteemi Intrastat loomise vajaduse, mille alusel hakati koostama ELi-sisese kaubavahetuse statistikat. Intrastati süsteemis kogutakse statistilisi andmeid otse ettevõtjatelt, kellelt nõutakse igakuiste deklaratsioonide esitamist oma riigi statistikaasutusele.

ELi-sisese ja ELi-välise kaubavahetuse statistilised väärtused registreeritakse ekspordi/lähetatavate kaupade puhul FOB-hinnas (franko laeva pardal ) ning impordi/saabuvate kaupade puhul CIF-hinnas (kulud, kindlustus, vedu) . Esitatud väärtused koosnevad üksnes neist lisakuludest (vedu ja kindlustus), mis on seotud ekspordi/lähetatavate kaupade puhul teekonnaga selle liikmesriigi territooriumil, kes kaupu ekspordib/lähetab ning impordi/saabuvate kaupade puhul teekonnaga väljaspool selle liikmesriigi territooriumit, kuhu kaup imporditakse/siseneb.

Kontekst

Avalik-õiguslike asutuste otsusetegijad nii rahvusvahelisel, ELi kui ka riiklikul tasandil kasutavad ulatuslikult rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat. Ettevõtted saavad rahvusvahelise kaubavahetuse andmeid kasutada turu-uuringute ja äristrateegiate koostamiseks. ELi institutsioonid kasutavad rahvusvahelise kaubavahetuse statistikat mitmepoolsete ja kahepoolsete kaubandusläbirääkimiste ettevalmistamiseks, dumpinguvastase poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks, makromajanduse ja rahapoliitika arendamise eesmärgil ning ühtse turu arengu ja Euroopa majanduste lõimumise hindamiseks.

Kaubavahetuse areng võib soodustada majanduskasvu. ELil on ühine kaubanduspoliitika, kusjuures Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi kaubanduslepingute üle ja esindab ELi huve kõigi 27 liikmesriigi nimel. Euroopa Komisjon konsulteerib liikmesriikidega nõuandekomitee kaudu, mille raames arutatakse kõiki ELi mõjutavaid kaubanduspoliitika küsimusi, sealhulgas mitmepoolseid, kahepoolseid ja ühepoolseid lepinguid. Kaubanduspoliitika tegemine on ELi ainupädevuses – nii et üksnes EL (ja mitte liikmesriigid eraldi) võib vastu võtta kaubandusküsimusi käsitlevaid õigusakte ning sõlmida rahvusvahelisi kaubanduslepinguid. Selline ainupädevus ei hõlma üksnes kaubavahetust, vaid ka teenuskaubandust, intellektuaalomandit ja välismaiseid otseinvesteeringuid.

Ülemaailmses maastaabis lahendatakse mitmepoolseid kaubandusprobleeme Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) raames. Nimetatud organisatsiooni kuulub 153 riiki (2008. aasta juuli seisuga) ning mitmed kandidaatliikmed, kelle liitumine on ettevalmistamisel. WTO kehtestab ülemaailmsed kaubanduseeskirjad, annab võimaluse kaubandusläbirääkimisteks ja liikmetevaheliste vaidluste lahendamiseks. Euroopa Komisjon peab läbirääkimisi oma WTO partneritega, samuti osales ta WTO mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste viimases voorus, mida tuntakse Doha arenguvooruna (DDA). Pärast seda, kui läbirääkimiste lõpetamiseks ettenähtud tähtaegadest ei suudetud 2005. ega ka 2006. aastal kinni pidada, luhtusid Doha vooru läbirääkimised taas WTO kohtumisel juulis 2008. Käesoleva loo kirjutamise ajal on Doha vooru väljavaated ebaselged.