Statistics Explained

Archive:Turismistatistika

Revision as of 16:25, 9 August 2013 by EXT-S-Allen (talk | contribs)
Septembri 2012 andmed. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas.
Tabel 1: Elanike (15aastaste või vanemate) puhkusereisid
, 2011 – Allikas: Eurostat (tour_dem_ttq)
Tabel 2: Turisminäitajad, 2006 ja 2011 – Allikas: Eurostat (tin00039), (tin00040), (tin00041), (tin00043), (tour_occ_nim), (tin00045) ja (pjanbroad)
Joonis 1: Ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes, EL 27, 2001–2011
(1 000 miljonit ööbimist, residendid ja mitteresidendid) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Tabel 3: 10 suurima väljapoole suunatud turismiga liikmesriiki, 2011
(1 000 ööbimist välisriigis, riigi residendid) – Allikas: Eurostat (tour_dem_tnw) ja (tour_dem_tnq)
Joonis 2: Väljapoole suunatud turismi päritoluriik, 2011 (1)
(välisriigis ööbimiste keskmine arv elaniku kohta) – Allikas: Eurostat (tour_dem_tnw), (tour_dem_tnq) ja (demo_pjanbroad)
Joonis 3: Turismi sihtkohad – ühismajutusettevõttes ööbimiste arv, 2011 (1)
(1 000 ööbimist riigis, mitteresidendid) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Tabel 4: 10 populaarsemat turismi sihtkohta – ühismajutusettevõttes ööbimiste arv, 2011 (1)
(1 000 ööbimist riigis, mitteresidendid) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Joonis 4: Turismi intensiivsus, 2011
(residentide ja mitteresidentide ööbimised ühismajutusettevõttes elaniku kohta) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat), (tour_occ_nim) ja (tps00001)
Tabel 5: Reisimisega seotud tulud ja kulud maksebilansis, 2001–2011 – Allikas: Eurostat (bop_its_deth), (bop_its_det) ja (nama_gdp_c)

Käesolevas artiklis esitatakse uuemad statistilised andmed turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turismil on ELis oluline roll majandusliku ja tööhõivealase potentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat ei kasutata üksnes ELi turismipoliitika, vaid ka liidu regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

Viimastel aastakümnetel on turismi olulisus nii ettevõtete kui ka kodanike jaoks märkimisväärselt kasvanud. Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi hinnangu kohaselt moodustab turism üle 5 % EL 27 sisemajanduse koguproduktist (SKP). EL 27s töötab turistide majutamise sektoris 2,4 miljonit inimest ning EL 27 turismitööstus tervikuna tagab tööhõive hinnanguliselt kokku 12–14 miljonile inimesele.

Peamised statistilised näitajad

Turismi maht – nõudlus ja pakkumine

EL 27 elanikud (vähemalt 15aastased) tegid 2011. aastal 1 055 miljonit puhkusereisi. Lühireisid (1–3 ööd) moodustasid veidi üle poole (55,0 %) kõigist reisidest (vt tabel 1), kusjuures ligikaudu kolmveerandi (76,3 %) kõigist reisidest moodustasid reisid, mille sihtkoht asus oma riigis. Ülejäänud reiside puhul sõideti välismaale.

Mõne ELi liikmesriigi elanikud valisid üle poolte puhkusereiside puhul sihtkohaks välisriigi. Nii oli see Luksemburgi, Belgia, Sloveenia ja Madalmaade puhul. Kuid Rumeenia, Hispaania, Kreeka ja Portugali elanikud valisid puhkusereisi sihtkohaks välisriigi alla 10 % reiside puhul. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka selle geograafiline asukoht (väiksemad ja põhjapoolsemad liikmesriigid teatavad sagedamini oma elanike eelistusest veeta puhkus pigem välismaal).

Hinnanguliselt osales 2011. aastal turismis ehk sooritas aasta jooksul vähemalt ühe mitte vähem kui nelja ööbimisega reisi ligikaudu 51,9 % EL 27 rahvastikust. Jällegi võib täheldada suuri erinevusi ELi liikmesriikide vahel, sest sellistel reisidel osalemise määr ulatus 6,4 %-lt Bulgaarias 90,3 %ni Küprosel (vt tabel 2).

Mis puutub pakkumisse, siis tegutses 2011. aastal EL 27s hinnanguliselt veidi üle 202 000 hotelli ja muu sarnase majutusettevõtte. Lisaks tegutses peaaegu 271 000 muud ühismajutusettevõtet (näiteks laagripaigad ja külaliskorterid). Hotellides ja muudes sarnastes majutusettevõtetes oli saadaval enam kui 12,6 miljonit voodikohta, millest peaaegu pooled (46,4 %) asusid kolmes ELi liikmesriigis, nimelt Itaalias (2,3 miljonit voodikohta), Hispaanias (1,8 miljonit voodikohta) ja Saksamaal (1,7 miljonit voodikohta). 2011. aastal veetsid residendid ja mitteresidendid (välisriigi) turistid EL 27s hotellides ja muudes sarnastes majutusettevõtetes üle 1 600 miljoni öö.

Viimaste kümnendite jooksul on turistide ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes üldiselt näidanud kasvutrendi (vt joonis 1). Joonisel 1 esitatud analüüsi aluseks oleva perioodi algust iseloomustab suhteliselt väike ööbimiste arv, mis on osaliselt tingitud reisimise vähenemisest pärast Ameerika Ühendriikides 2001. aastal toimunud terrorirünnakuid. Finants- ja majanduskriisi mõjul vähenes lühiajaliselt ka ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes 2008. ja 2009. aastal: ööbimiste arv EL 27s vähenes 0,6 % 2008. aastal ja veel 2,8 % 2009. aastal. 2010. aastal turistide ühismajutusettevõtetes veedetud ööbimiste arv siiski suurenes 0,8 %. See positiivne areng jätkus ja kasv suurenes 5,0 %ni 2011. aastal, mille tulemusel veetsid turistid ühismajutusettevõtetes 2 364 miljonit ööd (vt joonis 1).

Peamised välisriikidesse reisivad puhkajad

EL 27 residendid veetsid 2011. aastal puhkuse ajal välisriikides 2 263 miljonit ööd (ainult eraviisiline reisimine) (vt tabel 3). Saksamaa residendid veetsid 2011. aastal väljapoole Saksamaad tehtud puhkusereisidel 656 miljonit ööd ning Ühendkuningriigi residendid veetsid välismaal 502,9 miljonit ööd. Kokku veetsid nende kahe liikmesriigi residendid välismaal üle poole (51,2 %) kõigist EL 27 residentide ööbimistest välismaal.

Võttes arvesse riigi elanikkonna arvu, veetsid Luksemburgi residendid välismaal kõige rohkem öid elaniku kohta (2011. aastal keskmiselt 22,0 ööd aastas puhkuse ajal), talle järgnesid Küpros (13,3), Iirimaa (12,5; 2010. aasta andmed) ja Madalmaad (11,5). Skaala teises otsas on Rumeenia, Portugali, Kreeka (2010. aasta andmed), Bulgaaria, Poola ja Itaalia (2010) residendid, kes veetsid 2011. aastal puhkuse ajal välismaal keskmiselt vähem kui kaks ööd (vt joonis 2).

Peamised sihtkohad

2011. aastal oli ELis kõige levinum mitteresidentide turismisihtkoht Hispaania (välisriikidest saabuvad isikud) ja ühismajutusettevõtetes veedeti 239,4 miljonit ööd ehk ligi veerand (23,2 %) EL 27 kogunäitajast. Kogu ELis olid mitteresidentide jaoks kolm kõige populaarsemat sihtkohta Hispaania, Itaalia (178,0 miljonit ööbimist) ja Prantsusmaa (123,0 miljonit ööbimist). Neis kolmes riigis veetsid mitteresidendid kokku 52,5 % kõikidest EL 27s veedetud öödest. Kõige ebapopulaarsemad sihtkohad olid Luksemburg, Leedu ja Läti. Asjaomaseid näitajaid tõlgendades tuleks arvesse võtta nende liikmesriikide väiksuse mõju (vt joonis 3 ja tabel 4).

Parema ülevaate (residentide ja mitteresidentide) majutusettevõtetes ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda iga riigi rahvastiku arvuga, mille tulemusel saadakse turismi intensiivsuse näitaja. Selle mõõdupuu järgi olid 2011. aastal kõige populaarsemad turismi sihtkohad EL 27s Vahemere saared Malta ja Küpros ning Austria mägipiirkonnad ja linnareiside sihtkohad (vt joonis 4).

Rahvusvahelise reisimise majanduslikud aspektid

Rahvusvahelise turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, hinnates rahvusvahelise reisimisega kaasneva tulu osakaalu SKPs. Need andmed pärinevad maksebilansi statistikast ja hõlmavad nii äri- kui ka lõbureise. 2011. aastal oli turismist saadud tulu ja SKP suhe kõige suurem Maltal (14,0 %) ja Küprosel (10,2 %), kinnitades turismi tähtsust nende saareriikide jaoks (vt tabel 5). Veelgi suurem oli see suhtarv Horvaatias (14,7 %). Absoluutarvudes registreeriti kõige suuremad turismist saadud tulud 2011. aastal Hispaanias (43 026 miljonit eurot) ja Prantsusmaal (38 682 miljonit eurot). Neile järgnesid Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

2011. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal, kokku 60 596 miljonit eurot 2011. aastal. Talle järgnesid Ühendkuningriik (36 275 miljonit eurot) ja Prantsusmaa (29 922 miljonit eurot). Kui analüüsida kõnealuseid kulutusi, võttes arvesse iga riigi elanike arvu, kulutasid Luksemburgi residendid 2011. aastal välismaale reisimisele keskmiselt 5 289 eurot elaniku kohta. Sellest näitajast jäi palju maha teisel kohal olev riik Belgia (1 466 eurot elaniku kohta). Neile järgnesid Taani, Iirimaa, Rootsi ja Küpros.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistilises kontekstis tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks. See võib toimuda mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikas võetakse praegu arvesse ainult neid reise, mis hõlmavad vähemalt ühte ööbimist. 2014. aastast alates hakkab ametlik Euroopa statistika hõlmama ka ööbimiseta ühepäevaseid reise välisriiki.

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Nimetatud õigusliku aluse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt esitama võrreldavat turismistatistikat. 2004. ja 2006. aastal tehtud muudatused käsitlesid ELi laienemist ja hiljutisi muutusi ülemaailmsel turismiturul. 2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue määruse (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Määrus jõustus võrdlusaastaks 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühelt poolt ühismajutusettevõtete mahutavust ja täitumust käsitlevast statistikast ning teiselt poolt turisminõudluse statistikast. Enamikus liikmesriikides kogutakse esimesena nimetatud andmeid uuringute kaudu, mis viiakse läbi ühismajutusettevõtete hulgas. Viimati nimetatud statistikat kogutakse peamiselt reisijate uuringute kaudu, mida tehakse piiriületuspunktides või leibkonnauuringute raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, hotellitubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav piirkondade või majutusettevõtte liikide kaupa ning seda koostatakse aastapõhiselt.

Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu. Selline statistika on liigitatud majutusettevõtte liikide või piirkondade kaupa ning see on kättesaadav nii aastate kui ka kuude lõikes. Lisaks koostatakse statistikat voodikohtade kasutamise (täitumuse määrade) kohta.

Turisminõudlust käsitlev statistika viitab turismis osalemisele ehk teisisõnu näitab inimeste arvu, kes tegid vaatlusperioodi jooksul vähemalt ühe reisi, mille jooksul nad ööbisid vähemalt neli ööd kodunt eemal. Turismireiside arvu kohta (ja ööbimiste arvu kohta neil reisidel) kogutakse statistilisi andmeid järgmiste jaotuste kaupa:

  • sihtriik;
  • reisi alguskuu;
  • reisi kestus;
  • reisikorralduse liik;
  • transpordiviis;
  • majutusviis;
  • kulud.

Andmeid võidakse analüüsida ka selliste sotsiaaldemograafiliste muutujate põhjal nagu vanus ja sugu. Neid andmeid kogutakse kvartali ja aasta kohta.

Turismi uurimiseks võib kasutada ka paljudest muudest ametlikest allikatest pärit andmeid. Selline statistika hõlmab:

  • andmeid tööhõive kohta turismi majutussektoris, mis saadakse tööjõu-uuringust ning mida analüüsitakse tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), tööalase staatuse, vanuse, haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise kestuse ja tööstaaži (aasta- ja kvartalipõhised andmed) põhjal;
  • andmeid eraviisilise reisimisega seotud tulude ja kulude kohta, mis on esitatud maksebilansis;
  • transpordistatistikat (näiteks, reisijate lennutransport);
  • ettevõtluse struktuurstatistikat, mida võidakse kasutada lisateabe saamiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandustulemuste kohta.

Kontekst

EL on turistide jaoks oluline sihtkoht. Kuus liikmesriiki on maailma kümne kõige populaarsema puhkusesihtkoha hulgas. Turismil on suur potentsiaal aidata kaasa tööhõivele ja majanduskasvule, samuti maaelu, äärealade või vähem arenenud piirkondade arengule. Nende omaduste tõttu on selles valdkonnas, samuti regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika laiemas kontekstis suur vajadus usaldusväärse ja ühtlustatud statistika järele.

Turismil võib olla märkimisväärne mõju Euroopa piirkondade arengule. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu aitab kaasa kohalikule arengule, samas võivad loodud või säilitatud töökohad aidata pidurdada tööstuse ja maaelu allakäiku. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ning lõpetades bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

2006. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu teatise „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis” (KOM(2006) 134 lõplik). Nimetatud dokumendis käsitleti mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi kujundama, sealhulgas Euroopa vananev rahvastik, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudluse kasv spetsiifilisemate turismitoodete järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnasõbralikumad turismitavad. Selles väideti, et turismi pakkumise konkurentsvõimelisemaks muutmine ja sihtkohtade jätkusuutlikkus aitaksid suurendada turistide rahulolu ning tagada Euroopale maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. 2007. aasta oktoobris võeti vastu veel üks teatis „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” (KOM(2007) 621 lõplik), milles soovitati meetmeid sihtkohtade säästvaks majandamiseks, ettevõtete jätkusuutlikkusega seotud murede arvessevõtmiseks ja turistide teadlikkuse suurendamiseks seoses säästvuse küsimustega.

Lissaboni lepingus tunnistati turismi tähtsust, määratledes ELi eripädevuse kõnealuses valdkonnas ja võimaldades võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamusega. Lepingu turismi käsitlevas artiklis täpsustatakse, et EL „täiendab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eriti edendades liidu ettevõtjate konkurentsivõimet selles sektoris”. Euroopa Komisjon võttis 2010. aasta juunis vastu teatise „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava” (KOM(2010) 352 lõplik). Kõnealuse teatisega julgustas komisjon võtma turismiga seotud algatuste suhtes koordineeritud lähenemisviisi ja kehtestas uue raamistiku meetmetele, mille abil suurendada turismi konkurentsivõimet ja toetada selle jätkusuutlikku kasvu. Nimetatud teatises pakkus komisjon nende eesmärkide saavutamiseks välja mitmeid Euroopa või rahvusvahelisi algatusi, sealhulgas turismialase sotsiaal-majandusliku teadmusbaasi ühendamist.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Andmebaas

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Muu teave

Välislingid

Vaata lisaks