Statistics Explained

Archive:Turismistatistika

Revision as of 15:25, 3 January 2013 by Nvassite (talk | contribs)
Andmed 2011. aasta septembri seisuga. Viimased andmed: Täiendav Eurostati teave, Põhitabelid ja Andmebaas. Ingliskeelne versioon on uuem.

Selles artiklis antakse ülevaade viimati kogutud statistikast turismi kohta Euroopa Liidus (EL). Turism on riigi jaoks oluline majandusliku ja tööhõivealase potentsiaali, samuti sotsiaalsete ja keskkonnamõjude tõttu. Turismistatistikat ei kasutata üksnes ülevaate saamiseks ELi turismipoliitikast, vaid ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitika jälgimiseks.

Tabel 1: Elanike (15-aastaste või vanemate) puhkusereisid, 2010 - Allikas: Eurostat (tour_dem_ttq)
Tabel 2: Turisminäitajad, 2005–2010 – Allikas: Eurostat (tin00039), (tin00040), (tin00041), (tin00043), (tin00045), (tps00001) ja (tps00010)
Joonis 1: Ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes, EL-27, 2000–2010 (1)
(1 miljard ööbimist) - Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Tabel 3: 10 suurima väljamineva turismiga liikmesriiki, 2010
(riigi residentide 1 000 ööbimist välismaal) – Allikas: Eurostat (tour_dem_tnw) ja (tour_dem_tnq)
code=tps00001}}
Joonis 3: Turismi sihtkohad – ühismajutusettevõttes ööbimiste arv, 2010 (1)
(mitteresidentide 1 000 ööbimist riigis) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Tabel 4: 10 peamist turismi sihtkohta – ühismajutusettevõtetes ööbimiste arv, 2010
(mitteresidentide 1 000 ööbimist riigis) – Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat) ja (tour_occ_nim)
Joonis 4: Turismi intensiivsus, 2010
(residentide ja mitteresidentide ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes ühe elaniku kohta) - Allikas: Eurostat (tour_occ_ninat), (tour_occ_nim) ja (tps00001)
Tabel 5: Turismist saadavad tulud ja reisikulud, 2000–2010 – Allikas: Eurostat (bop_its_deth), (bop_its_det), (bop_q_c) ja (nama_gdp_c)

Viimastel aastakümnetel on turismi olulisus nii ettevõtete kui ka kodanike jaoks märkimisväärselt kasvanud. Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi hinnangu kohaselt moodustab turism üle 5 % EL-27 sisemajanduse koguproduktist (SKP). EL-27s töötab turismi majutussektoris 2,3 miljonit inimest ning EL-27 turismitööstus tervikuna tagab tourism satelliitarvepidamise kaudu saadud esialgse hinnangu kohaselt tööhõive 12–14 miljonile inimesele.

Peamised statistilised näitajad

Turismi maht – nõudlus ja pakkumine

ELi elanikud (välja arvatud Malta) tegid 2010. aastal enam kui 1 miljard puhkusereisi. Lühireisid (1–3 ööd) moodustasid veidi üle poole (55,5 %) reisidest (vt Tabel 1). Neist reisidest ligikaudu kolmveerandi (76,6 %) moodustasid reisid, mille sihtkoht asus oma kodumaal ning 23,4 % reiside puhul sõideti välismaale.

Mõne liikmesriigi elanikud veetsid üle poolte kõikidest puhkustest välismaal. Nii oli see Luksemburgi, Belgia, Sloveenia ja Madalmaade elanike puhul. Samas veetsid vähem kui 10 % Rumeenia, Hispaania, Kreeka, Bulgaaria ja Portugali elanikest oma puhkusereisi välismaal. Ilmselt mõjutab neid näitajaid nii liikmesriigi suurus kui ka selle geograafiline asukoht (väiksemad ja põhjapoolsemad liikmesriigid teatavad sagedamini oma elanike eelistusest veeta puhkus pigem välismaal).

Hinnanguliselt osales 2010. aastal turismis ehk sooritas aasta jooksul vähemalt ühe mitte vähem kui nelja ööbimisega reisi ligikaudu 51,5 % EL-27 rahvastikust. Jällegi võib täheldada suuri erinevusi liimesriikide vahel, sest sellistel reisidel osalenud inimeste määr ulatus 5,3 %-lt Bulgaarias kuni 87,8 %-ni Küprosel (vt Tabel 2).

Mis puudutab pakkumist, siis tegutses 2010. aastal EL-27s hinnanguliselt peaaegu 204 000 hotelli ja muud sarnast majutusettevõtet. Lisaks neile tegutses enam kui 256 000 muud ühismajutusettevõtet (näiteks puhkekülad ja –laagrid ning puhkemajad ja külaliskorterid). Hotellides ja muudes sarnastes majutusettevõtetes olid saadaval enam kui 12,4 miljonit voodikohta, millest peaaegu pooled (46,2 %) paiknesid kas Itaalias (2,3 miljonit voodikohta), Hispaanias (1,8 miljonit voodikohta) või Saksamaal (1,7 miljonit voodikohta). Residendid ja mitteresidendid veetsid 2010. aastal EL-27 hotellides ja muudes sarnastes majutusettevõtetes üle 1,5 miljardi öö.

Viimase kümnendi jooksul on [[Glossary:Tourism night|ööbimiste] arv ühismajutusettevõtetes näidanud kasvutrendi. Reisimise vähenemine pärast 2001. aasta terrorirünnakuid Ameerika Ühendriikides ning finants- ja majanduskriisi tekitasid siiski lühiajalisi vapustusi: ööbimiste arv EL-27 ühismajutusettevõtetes vähenes 2008. aastal 0,6 % ja 2009. aastal 2,8 %. 2010. aastal ööbimiste arv ühismajutusettevõtetes siiski kasvas 0,9 %, jõudes enam kui 2,25 miljardi ööbimiseni (vt Joonis 1).

Peamised sihtkohad

Saksamaa elanikud veetsid 2010. aastal 640,6 miljonit ööd väljaspool Saksamaad asuvates ühismajutusettevõtetes. Samas Ühendkuningriigi elanikud viibisid välismaal 504,3 miljonit ööd. Nende kahe liikmeriigi elanikud moodustasid peaaegu poole (49,4 %) kõikidest välismaal ööbinud EL-27 elanikest. Kõigist 2010. aastal välismaal veedetud 2,3153 miljardist ööst läks 87,4 % kümme kõige suurema välismaistes ühismajutusettevõtetes ööbinud elanike arvuga liikmesriigi arvele (vt Tabel 3).

Kui arvestada riigi suurust rahvastiku arvu järgi, siis oli Luksemburg see liikmesriik, mille elanikud veetsid kõige rohkem öid välismaal ühe elaniku kohta (keskmiselt 21,2 ööbimist). Talle järgnesid Küpros (14,7), Iirimaa (2009. aasta andmete kohaselt 11,6) ja Madalmaad (samuti 11,6). Spektri teises otsas olid rumeenlased, bulgaarlased ja kreeklased (2009. aasta andmed), kes veetsid 2010. aastal välismaal keskmiselt ühe puhkuseöö elaniku kohta (vt Joonis 2).

2010. aastal oli mitteresidentide jaoks kõige populaarsem turismi sihtkoht ELis Hispaania. Sealsetes ühismajutusettevõtetes veedeti 213,3 miljonit ööd ehk 23,2 % kõikidest EL-27s veedetud öödest. Mitteresidentide jaoks olid kolm kõige populaarsemat sihtkohta liikmesriikide seas Hispaania, Itaalia (167,8 miljonit ööbimist) ja Prantsusmaa (85,2 miljonit ööbimist). Neis kolmes riigis veetsid mitteresidendid kokku 50,7 % kõikidest EL-27s veedetud öödest. Kõige vähem külastatud sihtkohtadeks olid Leedu, Läti ja Luksemburg (2009. aasta andmed). Kõnealuste näitajate tõlgendamisel tuleks arvestada nende liikmesriikide suuruse mõjuga (vt Joonis 3 ja Tabel 4).

Parema ülevaate residentide ja mitteresidentide majutusettevõtetes ööbimiste arvust saab siis, kui võrrelda seda riigi rahvastiku arvuga, mida väljendatakse turismi intensiivsusega. Selle mõõdupuu järgi olid 2010. aastal kõige populaarsemad turismi sihtkohad EL-27s Vahemere saared Malta ja Küpros ning Austria mägipiirkonnad ja linnareiside sihtkohad (vt Joonis 4).

Rahvusvahelise turismi finantsaspektid

Turismi majanduslikku tähtsust saab mõõta, vaadates rahvusvahelise turismiga teenitud tulu osakaalu SKTs. 2010. aastal oli see kõrgeim Maltal (13,2 %) ja Küprosel (9,5 %), kinnitades turismi olulisust nende saarte elanikele (vt Tabel 5). Veelgi kõrgem oli see suhtarv Horvaatias (13,9 %, 2009. aasta andmed). Absoluutarvudes registreeriti 2010. aasta suurimad rahvusvahelise turismi tulud Hispaanias (39,621 miljardit) ja Prantsusmaal (34,939 miljardit eurot). Neile järgnesid Itaalia, Saksamaa ja Ühendkuningriik.

2010. aastal kulutati rahvusvahelisele turismile kõige rohkem Saksamaal, kokku 58,596 miljardit eurot. Saksamaale järgnes Ühendkuningriik (36,829 miljardi euroga) ja Prantsusmaa (29,686 miljardi euroga). Kui võrrelda kõnealuseid kulutusi rahvastiku arvuga, siis kulutasid Luksemburgi elanikud 2010. aastal välismaale reisimiseks keskmiselt 5 374 eurot elaniku kohta, mis on palju rohkem, kui teisele kohale tulnud Belgias (1 305 eurot elaniku kohta). Neile järgnesid Iirimaa, Taani ja Küpros. Pole üllatav, et kõigi viie liikmesriigi puhul on tegemist suhteliselt väikeste riikidega ning et just nende riikide elanike pikkade (rohkem kui neli ööbimist) väljaminevate reiside osakaal puhkusereiside koguarvus on kõige suurem.

Andmete allikad ja kättesaadavus

Statistilises kontekstis tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse peamisse sihtkohta vähem kui aastaks ja mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku[[Glossary:Household|kodumajapidamise] või ettevõtja juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikasse pääsemiseks peab isik ööbima vähemalt ühe öö väljaspool oma tavapärast elukeskkonda. Alates 2014. aastast hakkab statistika hõlmama ka ööbimiseta ühepäeva-külastusi välisriiki.

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga 95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Nimetatud õigusaktis nähakse ette, et liikmesriigid peavad korrapäraselt esitama võrreldavat turismistatistikat. Muudatused 2004 ja 2006 puudutasid eelkõige ELi laienemist ja hiljutisi muutusi turismi maailmaturul. Juulis 2011 võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu uue Määruse 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu Direktiiv 95/57/EÜ. Nimetatud määrus jõustub alates võrdlusaastast 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühismajutusettevõtete mahutavust ja hõivatust käsitlev statistika ning turismi nõudlust käsitlev statistika. Enamikes liikmesriikides kogutakse esimesi andmeid uuringute kaudu, mida esitavad ühismajutusettevõtted. Viimati mainitud statistikat kogutakse peamiselt reisijate uuringute kaudu, mida tehakse piiriületusel või leibkonnauuringute raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, hotellitubade ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusviisi või piirkondade kaupa ning seda koostatakse igal aastal.

Ühismajutusettevõtete hõivatust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu. Selline statistika on kättesaadav majutusviisi või piirkondade kaupa ning see esitatakse nii aastate kui ka kuude lõikes. Lisaks koostatakse statistikat voodikohtade kasutamise ehk (hõivatuse netomäära) kohta. Turismi nõudlust käsitlev statistika viitab turismis osalemisele ehk teiste sõnadega, näitab inimeste hulka, kes tegid vaatlusperioodi (kvartali) jooksul vähemalt ühe reisi, mille kestel ööbisid vähemalt neli ööd kodunt eemal. Turismireiside arvu (ja ööbimiste arvu kohta neil reisidel) kohta tehakse statistikat järgmiste jaotuste kaupa:

  • sihtriik;
  • reisi alguskuu;
  • reisi kestus;
  • reisikorralduse tüüp;
  • transpordiviis;
  • majutusviis;
  • kulud.

Andmeid võidakse analüüsida ka selliste sotsiaaldemograafiliste muutujate põhjal nagu vanus ja sugu.

Turismi uurimiseks võib kasutada ka muid ametlikke allikaid. Selline statistika hõlmab:

  • andmeid tööhõive kohta turismi majutussektoris, mis saadakse tööjõu-uuringust, mis sisaldab selliseid jaotusi nagu tööaeg (täistööaeg/osaline tööaeg), tööalane staatus, vanus, haridustase, sugu, sama tööandja juures töötamise pidevus ja tööstaaž (andmed aastate ja kvartalite kaupa);
  • andmeid reisimisega seotud isiklike tulude ja kulude kohta, mis on näha maksebilansis;
  • transpordistatistikat (nt, reisijate lennutransport);
  • ettevõtluse struktuurstatistikat, mida võib kasutada lisateabe saamiseks turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majanduslike näitajate kohta.

Kontekst

EL on oluline turismi sihtkoht, kusjuures kuus selle liikmesriiki on maailma kümne kõige enam külastatava sihtkoha seas. Turism on ELis tähtis tegevusala, millel on suur potentsiaal aidata kaasa tööhõivele ja majanduskasvule, samuti maaelu, äärealade ehk vähem arenenud piirkondade arengule. Seetõttu on selles valdkonnas suur vajadus usaldusväärse ja ühtlustatud statistika järele, mis hõlmaks ka regionaalpoliitika ja säästva arengu poliitikat laiemas kontekstis.

Kahtlemata võib turismil olla märkimisväärne mõju Euroopa piirkondade arengule. Turismi arendamise eesmärgil loodud taristu aitab kaasa kohalikule arengule, samas võivad loodud või säilitatud töökohad pidurdada tööstuse taandarengut ja maalelu allakäiku. Säästev turism hõlmab kultuuri- ja looduspärandi säilitamist ja rikastamist, alates kunstist ja kohalikust toidukultuurist ja lõpetades bioloogilise mitmekesisuse säilitamisega.

Euroopa Komisjon võttis 2006. aastal vastu dokumendi Teatis (2006) 134 'ELi uuendatud turismipoliitika - Partnerluse edendamiseks Euroopa turismis’. Nimetatud dokumendis käsitleti mitmesuguseid probleeme, mis hakkavad lähiaastatel turismi kujundama, sealhulgas Euroopa vananev rahvastik, suurenev väliskonkurents, tarbijate nõudluse kasv eriturismitoodete järele ning vajadus töötada välja säästvamad ja keskkonnasõbralikumad turismitavad. Selles leiti, et turismi pakkumise konkurentsvõimelisemaks muutmine ja sihtkohtade säästev areng aitaksid suurendada turistide rahulolu ning tagada Euroopale maailma juhtiva turismisihtkoha positsiooni. Oktoobris 2007 järgnes sellele dokument Teatis (2007) 621 pealkirjaga 'Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia’, milles soovitati meetmeid sihtkohtade säästvaks majandamiseks, ettevõtete järksuutlikkusega seotud murede arvestamiseks ja säästva suhtumise suurendamiseks turistide seas.

Teatis (2010) 352 'Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava’ võeti vastu juunis 2010. Sellele järgnes Lissaboni lepingu jõustumine, milles tunnustati turismi olulisust, määratledes ELi eripädevuse kõnealuses valdkonnas ja lubades võtta vastu otsuseid kvalifitseeritud häälteenamuse teel. Lepingu turismi käsitlevas artiklis täpsustatakse, et EL „toetab liikmesriikide tegevust turismisektoris, eelkõige edendades kõnealuses sektoris tegutsevate liidu ettevõtjate konkurentsivõimet”. Euroopa Komisjon julgustas oma 2010. aasta teatisega lähenema kooskõlastatult turismiga seotud algatustele ja kehtestas uue raamistiku meetmetele, millega suurendada turismi konkurentsivõimet ja toetada selle jätkusuutlikku kasvu. Nimetatud teatises pakkus komisjon nende eesmärkide saavutamiseks välja mitmeid Euroopa ja rahvusvahelisi algatusi, sealhulgas turismialaste sotsiaalmajanduslike baasteadmiste ühendamist.

Täiendav Eurostati teave

Väljaanded

Põhitabelid

Andmebaas

Erirubriik

Metoodika / Metaandmed

Muu teave

Tabelite ja jooniste lähteandmed (MS Excel)

Välislingid

Vaata lisaks

Retrieved from "https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Archive:Turismistatistika&oldid=114372"