1. Mis on ohtlikud kaubad?
Ohtlikud kaubad on transporditavad ohtlikud ained. Need tuleks märgistada vastavalt
IATA, IMDG või ADRi eeskirjadele. Kauplemisel peaks nende kaupadega kaasas olema kõik asjakohased dokumendid, sh
ohutuskaart.
Kui teil ei ole väljaõpet nende käitlemiseks, ei tohiks te siseneda ohtlikku keskkonda või püüda võtta proove kaupadest, kui need on deklareeritud kaubad.
Teatavatest kaupadest tohivad proove võtta üksnes kvalifitseeritud töötajad või lepingulised töövõtjad.
Mõnest kaubast ei tohi kunagi proove võtta.
Peatükis „
Proovide ja näidiste võtmine ohtlikest kaupadest“ on proovivõtumenetlusi üksikasjalikumalt kirjeldatud.
2. Kus võib nendega kokku puutuda?
Kõige sagedamini puutuvad ohtlike kaupadega kokku sadamates, sisemaistes tollivormistuspunktides, lennujaamades ja teatavates naftarajatistes töötavad lastitöölised, kuid neid võib leiduda ka väiksemates posti- või kulleriteenusega saadetud pakkides. Need peaksid olema koheselt identifitseeritavad pakendil olevate märgiste ja kauba saatedokumentide põhjal. Samas võite kokku puutuda kahtlaste kaupadega, mis võivad olla valesti deklareeritud või millel puuduvad nõuetekohased märgised ja dokumendid. Kui selliste kaupade suhtes on mingeidki kahtlusi, peaksite neid käsitama ohtlike kaupadena. Vt peatükki
„Proovide võtmine tundmatutest kaupadest“.
3. Mida saab teha riskide vähendamiseks?
Nõudke alati kõigi saatedokumentide koopiaid ja järgige ohutuskaardil esitatud juhiseid isikukaitsevahendite ja ohutusabinõude kohta. Kui dokumendid ei ole kohe kättesaadavad, võib üldise teabe ohtude kohta kindlaks määrata
märgistuse abil.
Kui peate töötama ohtlike kaupade läheduses, peaksite kandma nõuetekohast kaitseriietust. Te ei tohi kunagi katsuda, sisse hingata või maitsta midagi, mis tundub teile ohtlik.
4. Mida ma pean tegema, kui ma tunnen ennast haiglaselt?
Kui teie enesetunne halveneb konteineris töötamise või mis tahes aine kontrollimise ajal, lõpetage viivitamata töö ja lahkuge alalt. Te peaksite pöörduma arsti poole – seda isegi juhul, kui teie enesetunne on paranenud – ja teatama intsidendist.
5. Milliseid muid ohte ohtlikud kaubad endast kujutavad?
Ohtlike kaupade ladustamiseks ja transportimiseks on tavaliselt vaja erikorda. Näide:
- veega reageerivaid materjale tuleb hoida veekindlates konteinerites ning kui sellised materjalid on eriti tundlikud (nt naatrium), säilitatakse neid mõnikord ka õlis. Sellised ained tuleb hoida eemal ruumidest, mis on varustatud automaatsete sprinklerisüsteemidega.
- Oksüdeerivaid aineid tuleks hoida eemal madala leekpunktiga vedelikest, näiteks õlidest. Oksüdeerivaid ained ja madala leekpunktiga vedelikke tuleks hoida eemal soojusallikatest. Kuna oksüdeerivad ained toodavad hapnikku, võivad tavapärased lämmatamisel põhinevad tuletõrjevahendid osutuda ebaefektiivseteks.
- Ühes kohas ladustatavaid koguseid võiks piirata. See on eriti oluline juhul, kui võetakse palju proove või kui saadetis peetakse kinni või konfiskeeritakse.
- Kui proovid saadetakse laborisse, kohaldatakse ADRi eeskirju ning proovid tuleb alati nõuetekohaselt märgistada ja neile tuleb lisada ohutuskaardi koopia. Väga väikeste koguste puhul on eeskirju lihtsustatud. Vt peatükki „Proovide ja näidiste võtmine ohtlikest kaupadest“
