Asbest
Töötervishoid ja tööohutus

Asbest on looduses esinev mineraal, mille kiududest võivad eralduda peenikesed vastupidavad niidid. Seda on laialdaselt kasutatud mitmes tööstusharus, kuna kiud on suurepäraste isoleerivate omadustega (kuumus- ja tulekindlad, vastupidavad kemikaalidele ega juhi elektrit). Asbesti kasutatakse sageli tsemendi ja muude materjalide tugevdamiseks.

Samas on tegu eriti ohtliku ainega (mis on kemikaalide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitleva määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud 1A kategooria kantserogeenseks aineks). Asbesti sisaldavate toodete käitlemisel on oht hingata sisse mikroskoopilisi kiude, mille tagajärjel võivad aja jooksul välja areneda sellised haigused nagu asbestoos, mesotelioom ja muud vähktõve vormid.

Asbesti on mitut liiki:

• aktinoliit;
• amosiit (nn pruun asbest);
• antofülliit;
• krüsotiil (nn valge asbest);
• krokidoliit (nn sinine asbest);
• tremoliit.

Krokidoliit ja amosiit on kaks kõige ohtlikumat asbestivormi – nende kiudude sissehingamine kujutab endast kõige suuremat terviseohtu. Krokidoliit on kasutusest kõrvaldatud alates 1970. aastatest. Kuid seda esineb veel palju vanemates ehitistes.

Pidage meeles! Asbest ei ole kahjulik niikaua, kui seda ei puututa. See on ohtlik ainult siis, kui seda lõigatakse, puuritakse või mingil moel kahjustatakse.

Asbesti leidub endiselt osade hoonete soojustuses, kuid seda kasutati ka piduri hõõrdkatetes ning torude ja boilerite isoleerimiseks (nt laevade pardal). Seda võib endiselt esineda vanemates hoonetes, kuid hoonete remontimise käigus see eemaldatakse. Üldiselt kasutatakse asbesti tänapäeval väga vähe, sest saadaval on vähem ohtlikud alternatiivid. Seda võib siiski esineda mõnes vanemas hoones, kus te töötate või mida te külastate – näiteks piiritusetehased –, ja mõne laeva pardal, eelkõige kui need pärinevad ELi mittekuuluvatest riikidest.

Asbest on ohtlik üksnes siis, kui sellest eraldub lendlevaid kiude – asbestitolmu. Nende kiudude sissehingamine võib põhjustada raskeid haigusi. Kuid inimesed, kes ei puutu kokku suurte asbestikogustega, haigestuvad neisse väga harva. Need haigused kujunevad peamiselt välja inimestel, kes töötavad või tavatsesid töötada asbestiga regulaarselt.

• Asbestoos on pöördumatu kopsukoe armistumine, mis põhjustab tõsiseid hingamisraskuseid. See võib süveneda ka pärast asbestiga kokkupuute lõppu.
• Kopsuvähk. Inimestel, kes töötavad regulaarselt asbestiga, on suurem kopsuvähki haigestumise risk. See also Carcinogens.
• Mesotelioom on ravimatu kopsukelme- või kõhukelmevähk. Seda esineb tavaelanikkonna hulgas väga harva, kuid asbestiga töötavatel inimestel on suurem risk sellesse haigestuda.

Asbestiga seotud haigused kujunevad välja pika aja jooksul. Asbestoosi sümptomid võivad ilmneda alles 10–20 aasta pärast ja asbestist põhjustatud vähk võib välja areneda kuni 40 aastat hiljem.

Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Olulise tähtsusega tegur on kiudude suurus. Kiud peavad olema piisavalt väikesed, et neid saaks sisse hingata, samas peavad need olema liiga suured selleks, et neid saaks välja hingata. Just sellepärast on krokidoliidi ja amosiidi kiud üldiselt kõige ohtlikumad. Dangerous fibres are defined in Directive 2009/148/EC, however, it is safer to assume that all asbestos fibres are dangerous! But they are only dangerous if you inhale them — there is no evidence of disease from water supplies contaminated by asbestos.

Direktiivi 1999/77/EÜ kohaselt on alates 1. jaanuarist 2005 keelatud igasugune asbesti kasutamine. Peale selle, direktiiviga 2003/18/EÜ on keelatud asbesti kaevandamine ning asbestitoodete tootmine ja töötlemine. Kuid kõige suurem probleem on asbestiga kokkupuude kõrvaldamise, lammutamise ning teenindus- ja hooldustegevuse käigus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/148/EÜ (töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl) reguleerib rangelt mis tahes kujul kokkupuudet igat liiki asbestiga.

Õigusaktiga on rangelt reguleeritud igat liiki asbestiga kokkupuude selle kõigis vormides. Vastavalt artiklile 8 tagavad tööandjad, et mitte ükski töötaja ei puutu õhus sisalduva asbestiga rohkem kui 0,1 kiudu cm3 kohta, mis on mõõdetud või arvutatud kaheksa tunni pikkuse vaatlusperioodi kaalutud keskmisena. Igast tööst, mis hõlmab vahetut kokkupuudet asbestiga, tuleb teatada siseriiklikule pädevale asutusele.

Te peaksite ka tutvuma oma siseriiklike õigusaktidega.

Kui te peate töötama alal, kus te kahtlustate asbestitolmu esinemist, peate te tegema järgmist:

• hoolitsema selle eest, et te ei puutuks asbesti;
• töötama seal korraga ainult lühikest aega; ning
• kandma asjakohaseid hingamisteede kaitsevahendeid.

Kui asbesti on vaja liigutada, peab seda tegema litsentseeritud alltöövõtja. Mitte mingil juhul ei tohi te püüda asbesti ise kõrvaldada. Te peate asetama kõik asbestiga saastunud või arvatavalt saastunud rõivaesemed jms pärast nende kasutamist vastavalt märgistatud plastkotti. Teie asutus peaks korraldama nende puhastamise. Asbestiga saastunud rõivaid saavad puhastada ainult spetsiaalsed puhastusfirmad.

Pidage meeles! Alati on parem riske ennetada. Seega kui te teate, et konkreetses asukohas leidub asbesti, siis hoidke sealt eemale.

Te peaksite tutvuma oma siseriiklike menetlustega. On soovitatav, et saastumiskahtlusega alal võtaks õhuproove asbesti käitlemiseks litsentseeritud alltöövõtja. Kui sissehingatavate kiudude kontsentratsioon on üle 0,1 kiu ühe milliliitri õhu kohta, mis on arvutatud mis tahes nelja tunni pikkuse pideva vaatlusperioodi keskmisena (s.t pool õigusnormides lubatud tasemest), siis tuleb viivitamatult meetmeid võtta. Te peaksite tutvuma kokkupuutest teatamiseks ja mis tahes järelmeetmete võtmiseks kehtestatud kohalike suunistega. Need võivad hõlmata arvestuse pidamist pikema perioodi kohta (kuni 40 aastat) ja korrapäraste arstlike läbivaatuste tegemist iga kahe aasta järel.

Täiendava teabe saamiseks peaksite te tutvuma õigusnormidega ja oma siseriikliku ametiasutuse suunistega.