![]() | |
| Euroopa Komisjon > Avaleht > Andmebaasid > SAMANCTA | |
Navigeerimine |
D liide. Rahvusvaheline kemikaaliohutuse kaart (ICSC) |
| BENSEEN | ICSC: 0015 |
| Tsükloheksatrieen Bensool | November 2016 |
| CASi nr: 71-43-2 ÜRO nr: 1114 EÜ nr: 200-753-7 |
| ÄGEDAD OHUD | ENNETAMINE | TULETÕRJE | |
| Tule- ja plahvatusohtlikkus | Väga tuleohtlik. Auru ja õhu segud on plahvatusohtlikud. Tule- ja plahvatusoht. Vt „Keemilised ohud“. | Hoida eemal leekidest ja sädemetest, suitsetamine on keelatud. Suletud süsteem, ventilatsioon, plahvatuskindlad elektriseadmed ja valgustus. Täitmisel, tühjendamisel või käitlemisel EI TOHI kasutada suruõhku. Kasutada sädet mittetekitavaid käsitööriistu. Vältida elektrostaatiliste laengute kuhjumist (nt maandamisega). | Kasutada vahtu, veepihustit, süsinikdioksiidi, pulbrit. Tulekahju korral: jahutada tünne jms neile vett pihustades. |
| VÄLTIDA MIS TAHES KOKKUPUUDET! | |||
| SÜMPTOMID | ENNETAMINE | ESMAABI | |
| Sissehingamine | Peapööritus, unisus, peavalu, iiveldus, hingamispuudulikkus, krambid, teadvuse kaotus. | Kasutada ventilatsiooni, paikset väljatõmbeventilatsiooni või hingamiskaitset. | Värske õhk, puhkamine. Pöörduda arsti poole. |
| Nahk | VÕIB IMENDUDA! Kuiv nahk, punetus, valu. Vt ka „Sissehingamine“. | Kaitsekindad, kaitseriietus. | Eemaldada saastatud rõivad. Loputada nahka rohke veega või duši all. Pöörduda arsti poole. |
| Silmad | Punetus, valu. | Kanda näokaitset või silmakaitset koos hingamiskaitsega. | Kõigepealt loputada rohke veega mitu minutit (võimaluse korral eemaldada kontaktläätsed), seejärel pöörduda arsti poole. |
| Allaneelamine | Kõhuvalu, kurguvalu, oksendamine. Vt ka „Sissehingamine“. | Töötamise ajal mitte süüa, juua ega suitsetada. | Loputada suud. MITTE kutsuda esile oksendamist. Pöörduda arsti poole. |
| MAHAVOOLANUD JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE | KLASSIFIKATSIOON JA MÄRGISTAMINE |
| Eemaldada kõik süüteallikad. Evakueerida ohuala! Konsulteerida eksperdiga! Isikukaitse: täielik kaitseriietus, sealhulgas kompaktne hingamisaparaat. MITTE lasta pestes voolata kanalisatsiooni. MITTE lasta sellel kemikaalil keskkonda sattuda. Koguda lekkinud ja mahavoolanud vedelik suletavatesse mahutitesse niipalju kui võimalik. Kasutada allesjäänud vedeliku absorbeerimiseks liiva või inertset absorbenti. Seejärel ladustada ja kõrvaldada vastavalt kohalikele eeskirjadele. |
Vastavalt ÜRO GHSi kriteeriumidele![]() Väga tuleohtlik vedelik ja aur Allaneelamisel või hingamisteedesse sattumisel võib olla surmav Põhjustab nahaärritust Põhjustab tugevat silmade ärritust Võib põhjustada geneetilisi defekte Võib põhjustada vähktõbe Kahjustab luuüdi ja kesknärvisüsteemi pikaajalisel või korduval kokkupuutel Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime Transport ÜRO klassifikatsioon ÜRO ohuklass: 3; ÜRO pakendirühm: II |
| LADUSTAMINE | |
| Tulekindlalt. Eraldatuna toidust ja söödast, oksüdantidest ja halogeenidest. Ladustada alal, kus puudub äravoolu- või kanalisatsiooniava. | |
| PAKENDAMINE | |
| Mitte transportida koos toidu ja söödaga. | |
| Koostanud ILO ja WHO nimel rahvusvaheline eksperdirühm Euroopa Komisjoni rahalisel toel. © ILO ja WHO 2017. | |
| FÜÜSIKALINE JA KEEMILINE TEAVE | |
| Füüsikaline olek; välimus ISELOOMULIKU LÕHNAGA VÄRVITU VEDELIK. Füüsikalised ohud Aur on õhust raskem ja võib levida maapinnal; kaugsüttimine on võimalik. Voolamise, segamise jms tõttu võivad tekkida elektrostaatilised laengud. Keemilised ohud Reageerib ägedalt oksüdantide, lämmastikhappe, väävelhappe ja halogeenidega. See tekitab tule- ja plahvatusohu. Plasti ja kummi suhtes agressiivne. |
Valem: C6H6 Molekulmass: 78,1 Standardkeemistemperatuur: 80°C Standardsulamistemperatuur: 6°C Suhteline tihedus (vesi = 1): 0,88 Lahustuvus vees, g/100 ml temperatuuril 25°C: 0,18 Aururõhk, kPa 20°C juures: 10 Auru suhteline tihedus (õhk = 1): 2,7 Auru ja õhu segu suhteline tihedus 20°C juures (õhk = 1): 1,2 Leekpunkt: –11°C Isesüttimistemperatuur: 498°C Plahvatuspiirid, mahu% õhus: 1,2–8,0 Oktanooli/vee jaotustegur log Pow: 2,13 |
| KOKKUPUUDE JA TERVISEMÕJU | |
| Kokkupuuteviisid Aine võib imenduda organismi sissehingamisel, naha kaudu ja allaneelamisel. Lühiajalise kokkupuute mõju Aine ärritab silmi, nahka ja hingamisteid. Vedeliku allaneelamisel võib sissehingamine põhjustada keemilist pneumoniiti. Aine võib avaldada mõju kesknärvisüsteemile. See võib vähendada teadvusel olekut. Kokkupuute tase, mis ületab oluliselt tööalase kokkupuute piirnormi (OEL), võib põhjustada teadvusetust ja surma. Allaneelamisel siseneb aine kergesti hingamisteedesse ja võib põhjustada aspiratsioonipneumooniat. |
Sissehingamise oht Aine aurustumisel 20°C juures võib õhk väga kiiresti ohtlikult saastuda. Pikaajalise või korduva kokkupuute mõju Aine lagundab naha rasvkudet, mis võib põhjustada naha kuivust või pragunemist. Aine võib avaldada mõju kesknärvisüsteemile ja immuunsüsteemile. Aine võib mõjutada luuüdi. See võib põhjustada aneemiat. See aine on inimestele kantserogeenne. Võib põhjustada pärilikke geneetilisi kahjustusi inimese sugurakkudele. Vt „Märkused“. |
| TÖÖALASE KOKKUPUUTE PIIRNORMID |
| TLV: 0,5 ppm (ajaliselt kaalutud keskmine piirnorm (TWA)); 2,5 ppm (lühiajalise kokkupuute piirnorm (STEL)); (nahk); A1 (kinnitatud kantserogeenne toime inimestele); BEI välja antud. EU-OEL: 3,25 mg/m3, 1 ppm (TWA); (nahk). MAK: kantserogeeni kategooria: 1; sugurakkude mutageeni rühm: 3A; nahakaudne imendumine (H) |
| KESKKOND |
| Aine on mürgine veeorganismidele. Aine võib avaldada veekeskkonnale pikaajalist mõju. |
| MÄRKUSED |
| Alkohoolsete jookide tarbimine suurendab kahjulikku mõju. Sõltuvalt kokkupuute tasemest on soovitatav korrapärane arstlik läbivaatus. Lõhnahoiatusest kokkupuute piirnormi ületamisel ei piisa. Benseen põhjustab ägedat müeloidset leukeemiat / ägedat mittelümfoidset leukeemiat. Samuti on täheldatud positiivset seost benseeniga kokkupuutumise ning ägeda lümfotsüütleukeemia, kroonilise lümfotsüütleukeemia, hulgimüeloomi ja mitte-Hodgkini lümfoomi vahel. |
| LISATEAVE |
| EÜ klassifikatsioon Sümbol: F, T; R: 45-46-11-36/38-48/23/24/25-65; S: 53-45. Märkus: E. |
| Kõik õigused kaitstud. Avaldatud materjali levitatakse ilma mis tahes otsese või kaudse garantiita. ILO, WHO ega Euroopa Komisjon ei vastuta käesolevas materjalis sisalduva teabe tõlgendamise ega kasutamise eest. www.ilo.org |
| Läbivaadatud versioonid | ||
| 10.02.2021 | ||