Põlenud pindala oli viimase aastakümne väikseim, alla 5% 2018. aasta omast, mil põles 418 hektarit. Alates 2005. aastast oli rekordiline aasta 2006, mil põles 1243 hektarit.

Juba kolmandat aastat järjest põhjustavad enneolematud maastikupõlengud ELis suurt keskkonna- ja majanduskahju ning sageli hukkub neis ka inimesi. Kuigi tulekahjudest enamiku (96%) põhjustab inimtegevus, süvendavad neid kliimamuutusest tingitud tuleohtlikumad tingimused.

2022. aastal põles ligi 900 000 hektarit, sellest ligikaudu 365 000 hektarit Natura 2000 alasid. See teeb 2022. aastast halvemuselt teise aasta alates 2000. aastast, kui algas seire EFFISi kaudu.

EFFIS algas katseprojektina komisjoni ning ELi liikmesriikide ja naaberriikide vahel, et anda ühtlustatud teavet metsatulekahjude kohta ja hinnata nende mõju. Praegu ühendab see võrgustik 43 riiki ja sellest on saanud tulekahjude ennetamise, kustutamise, taastamise ja tulekahjude muu ohjamise heade tavade vahetamise platvorm.