Inimeste tervise ja keskkonnaga seotud riskide hindamine on muutunud õiguslikuks vajaduseks pidevalt lisanduvate kemikaalide, toodete ja protsesside kontekstis.
Kuigi kasutatav metoodika on tõhus, seisab selle ees siiski üha rohkem väljakutseid:
• surve katseloomade kasutamise asendamiseks toksilisuse katsetamisel
• vajadus kiiremate, vähemkulukate ning suurema tootlikkusega katsete järele
• uudsete süsteemide ja meetodite väljatöötamine ning sellest tulenevad uued andmed, mida tuleb arvesse võtta
• nõuded, et riskihindamised oleksid täielikult läbipaistvad ning sõltumatud
• arusaam, et suhtlemisel sidusrühmadega peaks olema suurem osakaal
• kogemustega sõltumatute riskihindajate vähesus.
Sellistele väljakutsetele lahenduste leidmiseks on ELi teaduskomiteed asunud uurima seda, kuidas saab teaduslikke parendusi:
• kasutada uute tehnoloogiliste uuenduste rakenduste loomiseks
• suunata riskihindamise kasutamiseks riskihaldamisega seotud eesmärkideks, sealhulgas riskide ning eeliste võrdlemist käsitlevate formaatide loomiseks
• kasutada töömeetodite läbipaistvamaks muutmiseks.
Täiendavate parenduste eeltingimusteks on muu hulgas riskihindajatele avatud juurdepääs kogu asjaomasele teabele, mittevajaliku jõupingutuste dubleerimise vältimine ning parima olemasoleva eksperthinnangu kasutamine. Selleks on hädavajalik sektoritevaheline ja rahvusvaheline tõhus koostöö.
Teine rahvusvaheline riskihindamise konverents on väga oluline verstapost riskihindamise menetluste tõhustamisega seotud prioriteetide määratlemisel ning asjaomaste eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete üle otsustamisel. Samuti on see konverents platvormiks riskianalüüsi protsessi valdkondadevaheliste küsimuste tuvastamisel ja uurimisel, et tõhustada nende kasutegurit poliitika kujundamisel.
