Archive:Kuritegevuse statistika
Andmed 2018. aasta juuli seisuga.
Artikli kavandatud uuendamine: detsember 2019.
Highlights
.png)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Käesolevas artiklis esitatud statistika põhineb Euroopa Liidus aastail 2008–2016 politseis registreeritud kuritegude ametlikel näitajatel. Andmed näitavad, et autovarguste, eluruumidesse sissemurdmiste ja röövimiste arv on aastatel 2008–2016 vähenenud. Seksuaalvägivalla juhtumite arv näib siiski olevat suurenenud.
Full article
Aastatel 2008–2016 vähenes autovarguste arv ELis 36 %
Politsei registreeris 2016. aastal Euroopa Liidus (EL) umbes 660 000 autovargust, mis on 1,9 % vähem kui 2015. aastal. Joonisel 1 on kajastatud seda vähenemistrendi. Autovarguste arv vähenes aastail 2008–2016 36 %, näidates enamikus ELi liikmesriikides vähenemistrendi.[1]
Kui arvestada elanikkonna suurust, olid 2016. aasta näitajad suurimad Luksemburgis, Itaalias, Rootsis, Kreekas ja Prantsusmaal, kus politseis registreeriti üle 200 autovarguse 100 000 elaniku kohta. Seitsmeteistkümnes riigis registreeriti alla 100 autovarguse 100 000 elaniku kohta, kusjuures väikseimad näitajad olid Slovakkias, Eestis, Horvaatias, Rumeenias ja Taanis.
Autovarguste ohu hindamiseks tuleb teada ka autode arvu. Näiteks Luksemburgis oli 2016. aastal 662 sõiduautot 1 000 elaniku kohta ja Itaalias 625, samal ajal kui Rumeenias oli neid 261 ja Horvaatias 374. [2].
_.png)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Röövimiste arv vähenes aastatel 2012–2016 24 %
Kogu ELis vähenes politseis registreeritud röövimiste arv ajavahemikus 2012–2016 24 %, umbes 396 000ni. Seevastu aastatel 2009–2011 muutus nende arv võrdlemisi vähe. Jooniselt 1 on näha, et ELis ajavahemikus 2012–2016 valitsenud vähenemistrend pidurdus selle ajavahemiku viimasel kahel aastal. Aastatel 2015–2016 see arv siiski suurenes Hispaanias 9 % ja Ühendkuningriigis 15 %.
2016. aastal oli elanikkonna suurust arvestades politseis registreeritud röövimiste arv suurim (üle 100 röövimise 100 000 inimese kohta) Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Portugalis, Inglismaal ja Walesis, samal ajal kui Rumeenias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Küproses ja Sloveenias oli see näitaja alla 20. Tuleb märkida, et riike ei ole alati võimalik otseselt võrrelda, sest mõnes väikseima röövimiste arvuga riigis ei olnud auto- ja poeröövid hõlmatud.
Hoolimata vähenemistrendist ikkagi üle 5 000 tapmise aastas
2016. aastal registreeriti ELis politseis umbes 5 200 tahtlikku tapmist, mis on 3,3 % vähem kui 2015. aastal. Üldiselt on see arv 2008. aastast saadik vähenenud. Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis on tapmiste arv siiski viimastel aastatel suurenenud. Andmed hõlmavad terrorismiga seotud surmi.
Lätis ja Leedus oli elanikkonna suurusega võrreldes kõige rohkem politseis registreeritud tahtlikke tapmisi (2016. aastal umbes viis tapmist 100 000 inimese kohta). Jooniselt 2 on näha, et 13 liikmesriigis registreeriti alla ühe tapmise 100 000 inimese kohta. Võrdluseks võib märkida, et Ameerika Ühendriikides registreeriti 2016. aastal 5,4 tapmist 100 000 inimese kohta, samal ajal kui Venemaal 10,8. [3] Tapmiskatseid arvestatakse eraldi ja mitu näitajat on puudu. Kättesaadavad näitajad osutavad sellele, et tapmiskatsete koguarv püsis ajavahemikus 2008–2016 suhteliselt muutumatu.
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Politseis registreeritud seksuaalvägivalla juhtumite arv suurenes aastatel 2015–2016 üle 8 %
Politseis registreeritud seksuaalvägivalla juhtumite arv suurenes ELis aastail 2015–2016 enam kui 8 %, jõudes 2016. aastal umbes 248 000 juhtumini. Jooniselt 3 on näha nende juhtumite pidev suurenemine 26 % ajavahemikus 2013–2016. Need näitajad hõlmavad vägistamisi ja muid seksuaalseid rünnakuid, kuigi mõne riigi näitajad ei pruugi teatavat liiki kuritegusid hõlmata.
Politseis registreeritud seksuaalvägivalla juhtumite arv võrreldes elanikkonna suurusega varieerus 2016. aastal märkimisväärselt ja oli vahemikus 5–190 juhtumit 100 000 inimese kohta. Seda äärmiselt suurt varieerumist mõjutavad tõenäoliselt nii erinevused selles, mida peetakse kuriteoks, kui ka politseile teatatavate kuritegude osakaal.
.png)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Eluruumidesse sissemurdmiste arv vähenes aastail 2012–2016 10 %
Politseis registreeritud eluruumidesse sissemurdmiste koguarv oli 2016. aastal 1 334 000, mis oli alla 1 % vähem kui 2015. aastal. Mitmes ELi liikmesriigis oli see arv vähenemas ja ELi koguarv vähenes aastail 2012–2016 10 %. Saksamaa näitaja suurenes siiski 5 % ja Prantsusmaa oma 1 %. Näitajad hõlmavad eramajadesse, korteritesse, villadesse, suvilatesse, hotellitubadesse, kajutitesse jne sissemurdmisi, kuid mitte vargusi (varastamist ilma sissemurdmiseta) või vandalismi (ilma varastamiseta). Eluruumidesse sissemurdmiste näitajad muutusid mitmes riigis aastatel 2008–2016 suhteliselt vähe. Rootsi, Belgia, Soome ja Ungari näitajad olid kõige püsivamad.
Politseis registreeritud eluruumidesse sissemurdmiste arv erines ELi liikmesriikide vahel 2016. aastal väga suurel määral, nagu on näha jooniselt 4. Taanis, Belgias, Madalmaades, Rootsis, Iirimaal, Luksemburgis, Prantsusmaal, Inglismaal ja Walesis ning Itaalias registreeriti 2016. aastal üle 300 sissemurdmise 100 000 inimese kohta, samal ajal kui Soomes, Leedus, Lätis, Tšehhi Vabariigis, Rumeenias, Bulgaarias, Slovakkias ja Poolas registreeriti alla 100 sissemurdmise 100 000 inimese kohta.
.png)
Allikas: Eurostat (crim_off_cat)
Politseis registreeritud rünnakute arv suurenes aastail 2015–2016 3 %
Kogu ELis registreeriti 2016. aastal politseis umbes 1 111 000 rünnakut. Seda oli 3,4 % rohkem kui 2015. aastal ja peeaegu 14 % rohkem kui 2013. aastal.
Isegi võrreldes elanikkonna suurusega on rünnakute arv ELis väga erinev. See erinevus ei kajasta üksnes kuritegude suhtelist sagedust, vaid ka seaduste ja registreerimistavade erinevust. Standardkategooria hõlmab raskeid rünnakuid ning välja on jäetud kergemad, surmaga lõppenud ja seksuaalsed rünnakud, kuid mõnes riigis on üks või mitu neist hõlmatud. Metoodika muutmise tõttu 2008.–2012. aasta koondnäitajaid ei võrrelda. Politsei näitajad olenevad ka sellest, kuivõrd inimesed kuritegudest teatavad. Näiteks usaldavad ELi kodanikud politseid mõistlikul määral, kuid see näitaja varieerub liikmesriigiti märkimisväärselt, olles vahemikus 3,6–8,2 (skaalal 0–10). ELi keskmine on 5,9. [4].
Andmete allikad
Andmed on saadud politseilt ja muudelt õiguskaitseasutustelt, prokuratuuridelt, kohtutelt, vanglatelt, asjaomastelt ministeeriumidelt ja statistikaametitelt. Ametliku kuritegevuse statistika kohta teevad otsuseid ja koguvad andmeid liikmesriikide asutused. Igas riigis kogub üks kontaktpunkt näitajad kord aastas kokku ja saadab need koos ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo kuritegevuse trendide uuringuga Eurostatile.
Käesolevas artiklis esitatud tulemused põhinevad aastail 2008–2016 politseis registreeritud kuritegude ametlikel andmetel. Varasema statistika kohta on kättesaadavad 1950.–1992. aasta kokkuvõtlik kuritegevuse statistika ja 1993.–2007. aasta kuritegude tabelid. Mõne riigi näitajad kõigi nende perioodide, eriti varasemate kohta siiski puuduvad. Eurostat uuendab tabeleid, kui riigid saadavad uusi või parandatud näitajaid.
ELi koondnäitajad saadakse kõigi ELi riikide näitajate liitmisel. Kui 2016. aasta näitaja puudub, kasutatakse sama riigi 2015. aasta näitajat. Mõnikord varasemate aastate näitajad puuduvad. Need asendatakse eelnenud ja järgnenud aasta keskmisega. [5]. Andmebaasi tabelid sisaldavad ainult Eurostatile teatatud näitajaid.
Puuduvate andmete küsimus
Käesolevas artiklis on ELi koondnäitaja lihtsalt kõigi ELi riikide näitajate summa. Kui mõni näitaja puudub, annaks ainult teatatud näitajate liitmine liiga väikese koondnäitaja. Sageli on just uusim näitaja see, mille saamine viibib. Kui 2016. aasta näitaja puudub, kasutatakse sama riigi 2015. aasta näitajat. Mõnikord varasemate aastate näitajad puuduvad ja need asendatakse eelnenud ja järgnenud aasta keskmisega. Eri põhjustel puuduvad mõne riigi kõikide aastate teatavate kuritegude näitajad. Sel juhul ei ole puuduvaid näitajaid nii lihtne asendada. Üks näide on inimrööv, mille kohta puuduvad mõne riigi 2008.–2016. aasta näitajad.
2016. aasta kohta teatatud näitajate summa on umbes 14 500, mis on ELi koondnäitaja alumine piir. Võimaliku ülemise piiri näitamiseks asendatakse puuduvad näitajad elanikkonna suurusel ja teatatud maksimummääral põhinevate hinnanguliste näitajatega. Nende hinnanguliste näitajate ja teatatud näitajate liitmisel saadud koondnäitaja on üle 20 100 (39 % suurem). Kui kasutada keskmist määra, [6], on koondnäitaja 16 400. Ühtki neist koondnäitajatest ei tohiks siiski pidada ametlikuks statistikaks. See näide osutab, et näitajate puudumise korral võib saada väga erinevaid koondnäitajaid. Täpsete ELi koondnäitajate esitamiseks on vaja kõikide riikide iga-aastaseid näitajaid.
Lisateave (inglise keeles) riikide või aastate statistika tulemuste võrdlemise ja väikeste arvude kohta.
Tabelite ja jooniste lähteandmed
Source data for tables and graphs (inglise keeles)
Kontekst
Kuritegevus on avalikes aruteludes sagedane teema ja kuritegevuse statistikat kasutavad liikmesriikide asutused, ELi institutsioonid, meedia, poliitikud, organisatsioonid ja üldsus. Iga riigi võimuorganid kehtestavad kriminaalõigusnormid, milles määratletakse kuriteod, menetlused ja vastuabinõud ning mis seega reguleerivad ametlikku kuritegude statistikat. Teatavat liiki kuritegude suhtes kohaldatakse ELi määrusi või rahvusvahelist õigust. ELi kuritegevuse statistikat reguleerivat üldist määrust siiski kehtestatud ei ole.
Ametlikku kuritegevuse statistikat koguvad riigiasutused, nagu politsei, prokuratuur, kriminaalkohtud ja vanglad. Neist andmetest annavad politsei näitajad kõige ulatuslikuma pildi, sest need hõlmavad kõiki registreeritud kuritegusid olenemata sellest, kas need jõuavad kohtusse või mitte. Iga näitaja on aasta jooksul registreeritud kuritegude summa, mis on tavaliselt suurem kui kohtuasjade arv. Ametlik kuritegevuse statistika kajastab seda, kuidas asutused (politsei, prokuratuur, kohtud ja vanglad) juhtumeid registreerivad ja menetlevad. See ei tee kindlaks kuritegude koguarvu, nii et selleks tuleks kasutada muid allikaid.
Direct access to
- Quality of life indicators - economic and physical safety (inglise keeles)
- SDG_16_-_Peace,_justice_and_strong_institutions_(statistical_annex) (inglise keeles)
- Publication list (inglise keeles)
Crime and criminal justice (inglise keeles)
Crime, violence, or vandalism in the area (inglise keeles)
Rating trust in institutions (inglise keeles)
Death due to homicide and assault (inglise keeles)
General government expenditure by function (inglise keeles)
- Crime and criminal justice statistics main page (inglise keeles)
- Methodology overview and links to detailed information (inglise keeles)
- Links to other institutions (inglise keeles)
Märkused
- ↑ Kuritegevuse statistika geograafiline üksus on maa-ala, kus kehtib sama kriminaalõigus (kriminaalõiguse jurisdiktsiooni territoorium), lühidalt „riik“.
- ↑ Allikas: Eurostati tabel [road_eqs_carhab]
- ↑ Allikas: UNODC veebisait https://dataunodc.un.org/crime/intentional-homicide-victims.
- ↑ Allikas: Eurostat „Trust in institutions“ EU-SILCi lisaküsimustiku 2013. aasta tabel [ilc_pw03]
- ↑ Erandjuhtudel võib kasutada alamkategooria näitajat
- ↑ rahvaarvuga kaalutud mediaani