Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Mida teeb EL ja miks?

Kuidas EL töökohal toimuvat diskrimineerimist ennetab?

Võrdsus on ELi üks põhiväärtusi ning liidul on ühed kõige ulatuslikumad diskrimineerimisvastased õigusaktid kogu maailmas.

Võrdse kohtlemise põhimõtet on kohaldatud alates ELi algusajast ning selle eesmärk on tagada aus konkurents ja võrdne kohtlemine töökohal. 1957. aasta Euroopa Liidu toimimise lepinguga kehtestati meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte Esimeste soolise võrdõiguslikkuse direktiivide osas jõuti kokkuleppele 1970ndatel aastatel.

1997. aastal allkirjastatud Amsterdami leping on diskrimineerimise vastase võitluse edendamise alusaktiks Euroopas. Selles on loetletud viis diskrimineerimise valdkonda (sealhulgas sooline diskrimineerimine), mille puhul EL saab võtta meetmeid: rassiline või etniline päritolu; usutunnistus või veendumused; puuded; seksuaalne sättumus ja vanus.

ELi diskrimineerimise vastased meetmed

Aastate jooksul on EL võtnud vastu palju diskrimineerimise vastaseid õigusakte. Nende õigusaktidega keelustatakse diskrimineerimine soo, vanuse, usutunnistuse või veendumuste, rassilise või etnilise päritolu, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

ELi õigusraamistiku alusel kohaldatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, mille kohaselt on tagatud

  • kaitse ebavõrdse kohtlemise eest tööle kandideerimisel;
  • kaitse töökohal väärkohtlemise ja ahistamise, sealhulgas kiusamise, sõimamise või isiku kulul naljade tegemise eest;
  • kaitse juhul, kui diskrimineerimise tõttu on blokeeritud isiku karjääri edenemine või tema koolitustel osalemine;
  • rasedate töötajate ja imetavate emade kaitse, sealhulgas õigus rasedus- ja sünnitus- ning vanemapuhkusele;

Peamised õigusaktid

  •  Võrdse tööalase kohtlemise direktiiviga (2000)  on keelustatud diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.
  •  Võrdset palka käsitlevas direktiivis (1975)  on sätestatud, et sooline diskrimineerimine kõigi palgaga seotud aspektide osas tuleks kaotada.
  • Soolist diskrimineerimist hõlmavad ka võrdõiguslikkuse direktiivid, mis võeti vastu 1979. aastal (seoses sotsiaalkindlustusega), 2006. aastal (seoses tööhõive ja elukutsega), 2010. aastal (seoses füüsilisest isikust ettevõtjatega), 2010. aastal (seoses vanemapuhkusega, mis asendatakse 2019. aastal töö- ja eraelu tasakaalu käsitleva direktiiviga).
  • Rassilise võrdõiguslikkuse direktiiviga (2000) keelustatakse rassilise või etnilise päritolu alusel diskrimineerimine erinevates eluvaldkondades, sealhulgas seoses töö, hariduse ja sotsiaalteenustega.

Kõiki neid ELi õigusakte kohaldatakse üksikisikute, erineva suurusega ettevõtjate, ühenduste, kohalike omavalitsuste, valitusasutuste ja muude avaliku ning erasektori organisatsioonide suhtes.

Neid õigusakte kohaldatakse nii tegelike omaduste kui ka suhtumisest tuleneva diskrimineerimise suhtes.

Siiski on olemas olukordi, kus erinev kohtlemine võib rangetel tingimustel olla õigustatud. Need olukorrad on loetletud ELi direktiivides. Näiteks võib olla võimalik õigustada vanuse alusel diskrimineerimist, et edendada noorte tööhõivet, kui riiklik eeskiri kohustab pensioniikka jõudnud töötajaid pensionile minema.

Miks EL võtab neid meetmeid?

Küsitluste kohaselt leiab peaaegu iga kaheksas eurooplane,  et ta on diskrimineerimisohus, kuna ta kuulub rassilisse või etnilisse vähemusse või kuna tal on puue või tema soo, seksuaalse sättumuse, vanuse või usutunnistuse või veendumuste tõttu. Diskrimineerimine, rünnakud vähemuste vastu ja vihakõne on kahjuks jätkuvalt igapäevane tegelikkus.

ELi ulatuslikud kaitse-eeskirjad on igati õigustatud: need kaitsevad inimõigusi ja esindavad olulisi väärtusi. Need on mõistlikud ka majanduslikust seisukohast. ELi diskrimineerimisalaste õigusaktidega kaitstud arvukad inimesed on sageli kasutamata potentsiaaliga oskuste ja talendi allikad. Nad saaksid töökohal anda oma panuse üldisesse mitmekesisusse, loomingulisusse ja moraali. Samuti saaksid nad edendada ettevõtte mainet selle töötajate, kogukonna ja klientide hulgas.

Jaga seda lehte