Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Kuidas oma õigusi kaitsta?

Kes saab teile olla abiks teie õiguste kaitsmisel?

Kui leiate, et teid on diskrimineeritud, saate pöörduda pädevate riiklike asutuste poole. Samuti võite saada abi ja nõuandeid oma õiguste kaitsmiseks sellistelt organisatsioonidelt nagu ametiühingud, vabaühendused, teie advokaat ja riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused.

Riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused peavad olema kõigis liikmesriikides ning nende ülesandeks on tegeleda soolise ja rassilise diskrimineerimisega seotud küsimustega. Need asutused osutavad diskrimineerimise ohvritele sõltumatut abi, jälgivad diskrimineerimisega seotud küsimusi ja edendavad võrdõiguslikkust. Enamiku riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste vastutusalasse kuulub ka riiklikest õigusaktidest tuleneva võrdse kohtlemise edendamine usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Paljudel juhtudel hõlmab nende töö ka järgmisi küsimusi: kodakondsus, keeled ja poliitilised vaated.

Mõned asjaomastest asutustest saavad teile anda teie olukorra kohta  kasulikku teavet, samal ajal kui teised saavad teid aidata ka kaebuse esitamisel. Nad võivad seejärel (olles saanud teie heakskiidu) pöörduda ka pädeva kohtu poole.

Kuidas võidelda diskrimineerimise vastu töökohal?

Mida peaksite tegema, kui arvate, et olete diskrimineerimise ohver?

  • Peaksite koguma mis tahes tõendeid oma kaebuse toetamiseks (näiteks kirjad, e-kirjad ja muud dokumendid).
  • Peate tõendama, et teid koheldi ebavõrdselt ning et seda tehti teie soo, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, usutunnistuse või veendumuste või rassilise või etnilise päritolu alusel.
  • Seejärel peab tööandja tõendama, et võrdse kohtlemise põhimõtet ei ole rikutud, kuna tema otsuse aluseks olid muud õiguspärased põhjused. 
  • Te saate Euroopa Komisjonile kaebuse esitada juhul, kui leiate, et teie liikmesriigi õigusaktid ei ole kooskõlas ELi õigusega. Komisjon ei saa aga sekkuda individuaalsete juhtumite puhul.

Mis saab siis, kui esitate kaebuse riiklikusse kohtusse?

  • Diskrimineerimisjuhtumeid saab lahendada kriminaal-, tsiviil- või haldusmenetluste kaudu, sõltuvalt asjaomase liikmesriigi õigusest.
  • Teie ja teie tööandja vahel on mõnikord võimalik saavutada lahendus läbirääkimiste teel asjaomase liikmesriigi lepitusasutuse kaudu. See on tavaliselt kiirem ja odavam.
  • Pärast seda, kui olete esitanud tõendid diskrimineerimise kohta, peavad tööandjad tõendama, et diskrimineerimist teatavatel keelatud alustel ei ole toimunud. ELi mittediskrimineerimist käsitlevad direktiivid seavad tõendamiskohustuse tööandjale, mis lihtsustab diskrimineerimise ohvritel kaebust esitada.
  • Kui kaebus läheb kohtusse, võivad võrdõiguslikkust edendavad asutused, ametiühingud, vabaühendused või advokaadid anda teile õigusabi ja nõuandeid.
  • Kui riiklik kohus vajab abi ELi mittediskrimineerimist käsitlevate direktiivide tõlgendamisel, võib ta esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse.

Mis saab siis, kui teie kaebus rahuldatakse?

  • Kuigi ELi õigusaktidega ei ole ette nähtud konkreetseid parandusmeetmeid, on neis sätestatud, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
  • Sõltuvalt asjaomase riigi õigusaktidest, võib teil olla õigus hüvitisele, tööle ennistamisele või kohustatakse teie tööandjat vastava otsusega võtma meetmeid diskrimineerimise lõpetamiseks ja mõistlike abinõude võimaldamiseks. 

Riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused

Jaga seda lehte