Säästev turism Eesti ja Läti omakultuuri piirkondades

Setomaa ja Kihnu Eestis ning Suiti ja Liivi rannik Lätis on väikesed piirkonnad, kus vanu kultuuritraditsioone hoitakse elus kohalike elanike igapäevaelu osana. Setomaa, Kihnu ja Suiti on juba kantud ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) vaimse kultuuripärandi nimekirja ning Liivi ranniku lisamise taotlus on esitatud. ELi rahastatud UNESCO-turismi projekt tugineb nende nelja piirkonna ainulaadsele elavale kultuuripärandile ning UNESCO tunnustusele, et neid säästva turismi sihtkohtadena arendada ja tutvustada.

Lisatööriistad

 
Baltic Coast, Latvia ©Creative commons Baltic Coast, Latvia ©Creative commons

" See projekt aitab suurendada kultuuri- ja looduspärandi objektide külastajate arvu. Seni on suurim mõju seisnenud turismiettevõtete ja teenusepakkujate aktiivses osalemises tootearenduses ja turundustegevuses. Külastajate arvu suurenemist võib märgata mitme aasta pärast, kui turismitooted on saadavale tulnud ja neid nelja piirkonda on kultuuriturismi sihtkohtadena sise- ja välisturul reklaamitud. "

Elin Priks, Setomaa Tourismi juhataja

UNESCO-turismi partnerid jagavad teadmisi ja kogemusi, et luua nelja piirkonna jaoks ühtne turismitoodete pakett, kuhu kuuluvad reisimarsruudid ja turismipaketid, millest üks on loodud konkreetselt Jaapani turu jaoks. Pakkumine rajaneb kohalikul kultuuripärandil ja kaunitel kohtadel ning neid arendatakse koostöös turismiettevõtete ja teiste teenusepakkujatega.

Lisaks on igal piirkonnal nüüd oma visuaalse identiteedi ja stiili käsiraamat, mida saavad kasutada näiteks omavalitsused, vabaühendused ja teised sellised üksused.

Ehtne kogemus

UNESCO-turismi projekt sai alguse äratundmisest, et nende nelja piirkonna eripära ja UNESCO tunnustuse kogu potentsiaali ei ole kohapeal ega välismaal turismi turunduse seisukohast rakendatud. Seetõttu oli selle projekti eesmärk luua huvipakkuv toode, mis võimaldaks külastajatel osa saada ehedast kultuuripärandist, mida leidub tänapäeva maailmas üha vähem.

Nelja piirkonna traditsioonide hulka kuuluvad näiteks laulud ja tantsud, rahvariided, usu- ja rahvakalendripühade tähistamine, käsitöö, suitsusaun ja toit. Toitu on kaua peetud turismipakkumiste marginaalseks osaks ja UNESCO-turismis on sellel keskne koht – toitu tõstetakse esile kui nende piirkondade külastamise ühte peamist põhjust. See projekt tõstab esile erinevate piirkondade iseloomulikke roogi ja kulinaarseid traditsioone gastronoomiaüritustel avatud hooajakohvikutes.

Setomaal on juba kogemusi hooajakohvikute korraldamisel, mille kaudu tutvustatakse külastajatele oma toidupärandit ja aidatakse turismiettevõtjatel piirkonna traditsioone tundma õppida, et ettevõtted saaksid selle oma pakkumiste hulka lõimida. Ülejäänud kolme piirkonna jaoks on see täiesti uus kontsept ja seal toetutakse sarnaste ürituste korraldamisel Setomaa kogemustele.

Ühine turundus

Projekti üheks osaks on ühiste turundussõnumite ja -teemade loomine ning reisimarsruutide tutvustamine erinevate kanalite kaudu, muu hulgas trükitud kaartide, brošüüride ja veebilehtede abil. Projekti partnerid on valinud endale turunduse jaoks ühise tunnuslause „Elavad kultuurid – omapära ühendab”.
Ressursside ühendamine ühiste sõnumite tuvastamiseks ja nende piirkondade ühtse paketina turundamine aitab rohkem tähelepanu võita ja külastajate arvu suurendada, ehkki UNESCO sildi kasutamine on eriti tulemuslik välisturul. Kuna projekt hõlmab nii Eesti kui ka Läti alasid, peaks see edendama ka piiriülest turismi ning laiemat koostööd kahe riigi vahel.

Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine

Projekti „UNESCO-turism“ investeeringute summa on 1 123 547 eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on 955 014 eurot programmiperioodi 2014–2020 „Interreg V-A – Eesti-Läti” rakenduskava alusel.