Projekt BLASTIC uuris ja kaardistas mereprügi allikaid ja teekondi neljas piirkonnas – Turus (Soome, Södertäljes (Rootsi), Tallinnas (Eesti) ja Liepajas (Läti) –, et näidata, kuidas plastijäätmed linnapiirkondadest Läänemerre satuvad. Vähem plastprügi meres tähendab, et veekeskkonda satub vähem ohtlikke aineid ja toksiine.
- 10 April 2019
Projektis osalemine on olnud omavalitsusele kasulik. Saime tagasisidet selle kohta, kuidas me töötame ja kuidas suhtume prügistamise ärahoidmise ennetustöösse. Osalejatel oli võimalus teadmisi arendada, kohtudes ja arutledes inimestega, kes on pärit mitmesugustest keskkondadest ning kellel on erinevad kogemused.
BLASTIC koostas kontrollnimekirja mereprügi allikate, voogude ja teekondade kaardistamiseks ning töötas välja metoodika, mille abil seirata selle levimist Läänemere-äärsetesse jõgedesse ja rannikuvetesse. Kaardistamine ja seire toimus nelja osaleva riigi 42 omavalitsuses, kasutades projekti raames arendatud vahendeid selleks, et koostada juhiseid ning tuvastada esmatähtsaid allikaid ja teekondi.
Tegevuse käigus arendati katsepiirkondades välja kohalikud mereprügi ennetus- ja vähendamiskavad, mis keskendusid linnadest pärinevatele plastijäätmetele.
Kasvav keskkonnaprobleem
Prügi on üks levinuim merekeskkondi mõjutav keskkonnasurve, mis saab üha rohkem kõlapinda ja põhjustab suurt muret. Kesk-Läänemere mereprügi sisaldab peamiselt plasti ja pakendeid. Enamik jäätmetest on pärit maismaalt ja merre satuvad need põhiliselt jõgede kaudu.
Projekti BLASTIC probleemilahenduse oluline osa oli kohandada piirkondlikke ja riiklikke strateegiaid nende kohalikuks kasutamiseks. Projektiga tehti tööd selle nimel, et saavutada Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni mereprügi piirkondliku tegevuskava eesmärki 2025. aastaks mereprügi oluliselt vähendada.
Sellega aidati kaasa tööle teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses“ eesmärkide raames, mis tegelevad jäätmete ringlussevõtu, biolagunevuse ja neis leiduvate ohtlike ainetega seotud probleemidega. Sellega seoses võtsid projektist tulenevad soovitused arvesse vajadust parandada jäätmete ja veesektori ressursitõhusust.
Tarbimisühiskonna vastu võitlemine
Üheks peamistest mereprügi kogunemise põhjustest peetakse tarbimisühiskonna elustiili. Näiteks ei tea paljud, et valinguvesi voolab veeteedele – ja seega merre – puhastamata või et tualettpotist alla lastud prügi võib jõuda ookeani. Seetõttu on probleemi lahendamiseks oluline inimesi teavitada, kuidas prügi merre satub ja kuidas inimeste hooletus seda võimaldab.
BLASTIC oli ELi Läänemere piirkonna strateegia – mille üks peamine eesmärk on mere kaitsmine, tagades puhta vee ning looduslike liikide mitmekesisus ja hea tervise – ohtlike ainete valdkonna juhtprojekt. See aitas projektist teavitada poliitikuid ja poliitikakujundajaid.
Projekti BLASTIC teavitustöö suurendas teadlikkust meres oleva plastprügi põhjustatud keskkonnaohtudest ning jagas poliitikakujundajatele ja laiemale avalikkusele viimaseid fakte Läänemere prügi kohta, rõhutades, et seal on see sama suur probleem kui maailma ülejäänud ookeanides.
Neid jõupingutusi toetas teadmistepank, mis sisaldas teavet prügi mõju kohta mereelustikule ja selle majandusliku kulu kohta, ning juhtumiuuring merre sattuva plastiku sotsiaal-majandusliku mõju kohta.
Peale selle edendati projekti BLASTIC ideed teistes geograafilistes piirkondades, et aidata seda kohandada nende vajadustele. See peaks aitama kaasa töö jätkamisele ja laiendamisele selle nimel, et veelgi vähendada Läänemerre voolavate ohtlike ainete kogust.
Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine
Projekti „BLASTIC – plastijäätmete teekond Läänemerre“ investeeringute summa on 1 016 555 eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi panus on 784 522 eurot programmiperioodi 2014–2020 „Interreg V-A – Soome-Eesti-Läti-Rootsi (Central Baltic)“ rakenduskava alusel. See investeering kuulub prioriteetsesse valdkonda „Keskkond ja ressursitõhusus“.