SmartIC – abiks Eesti üleminekul kõrgtehnoloogilisele tootmisele

SmartIC projekt toetab Eesti ja Euroopa tööstust üleminekul tootmisele tööstus 4.0 põhimõtetel, arendades uue põlvkonna tehnoloogiaid mehaanika, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja -tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas.

Lisatööriistad

 
Metal 3D printer printing metal bees in Tallinn. ©Tallinn University of Technology (TalTech)/Kristian Kruuser (2018) Metal 3D printer printing metal bees in Tallinn. ©Tallinn University of Technology (TalTech)/Kristian Kruuser (2018)

" Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) on toetanud Eesti ja Euroopa tööstust üleminekul kõrge kvalifikatsiooniga ja kõrgtehnoloogilisele tootmisele tootlikkuse ja ülemaailmse konkurentsivõime parandamise teel. SmartIC on leidnud tunnustust nii teadusringkondades kui ka ühiskonnas 3D-printimise uute lahenduste, isejuhtivate robotplatvormide arendamise ja robotjuhtimise täiustamise eest virtuaalreaalses keskkonnas ja digitaalsete kaksikute kaudu. "

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudi professor ja SmartIC projektijuht Tauno Otto

Euroopa tööstuse digitaliseerimise raames arendab nutika tootmise tuumiktaristu (SmartIC) teadusuuringuid nutika tootmise alal, ühendades Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tartus asuva Eesti Maaülikooli teadus- ja arendustegevust. Mõlema ülikooli uute ja uuenduslike laborite abil on projekt täiendanud Eesti panust nutika tootmise teadusuuringutesse ja suurendanud selle ülemaailmset konkurentsivõimet. 

Tugevdab Eesti teaduspädevust

Euroopa rahastamise toel ehitas TalTech uue prototüüpimislabori, mis on pühendatud metalli ja komposiidi 3D-printimisele. Ülikool hankis patenteeritud mitme kiire tehnoloogiaga selektiivse lasersulatusseadme. Maaülikooli rajatud uus kompuutertomograafia labor on varustatud kõrgeraldusega 3D-skanneriga, mille kahe röntgentoru süsteem tagab suurema täpsuse ja pakub täiendavat tehnoloogilist võimekust. 

Projekti käigus ühendati virtuaalselt need ja teised laborid, et hoogustada teadus- ja arendustegevust nutika tootmise ja töötlemise valdkondades, nagu tööstusrobotid, prototüüpide valmistamine ja kvaliteedikontroll, tööstuslik virtuaalne ja laiendatud reaalsus, isejuhtivad sõidukid ja autonoomsed süsteemid, ennetav hooldus ja optimeerimine ning ohutud ja kestlikud energialahendused nutika tööstuse jaoks.

3D-printimise ühendamine kompuutertomograafiaga

Kahes uues laboris on metalli ja komposiidi 3D-printimise võimalused ühendatud kompuutertomograafial põhineva spetsiaalse kvaliteedikontrolli keskusega, mis pakub suurt huvi töötlevale tööstusele. Kompuutertomograafiat kasutatakse skannitud eseme ristlõike loomiseks, kasutades erineva nurga alt tehtud arvukaid röntgenmõõtmisi, mis seejärel arvuti abil ühendatakse.

Mõlemad hajustaristud on varustatud nutika töökoha tehnoloogiaga, ühendades need virtuaalse ja laiendatud reaalsuse kaudu, et võimaldada toodete kaugjuhtimisega konstrueerimist ja katsetamist. 

Näiteks üks hiljuti teostatud projekt on seotud Eesti kommunismiohvrite mälestusmärgiga, mille jaoks oli vaja skaneerida Eesti Loodusmuuseumist saadud metsmesilast. Metsmesilast skaneeriti Maaülikooli kompuutertomograafia laboris ja seda muundati eri suurusega kogumite saamiseks. Digitaalselt skaneeritud kujutised optimeeriti, et muuta need kergeks ja vandaalikindlaks. Seejärel prinditi roostevaba pulbermaterjali kasutades 20 000 terasmesilast.
SmartIC loodi 2017. aastal eesmärgiga paremini koordineerida teadustegevust ja parandada tööstus 4.0 teadusuuringutele keskendunud olemasolevate ja uute taristute ristkasutust. Aastal 2018 teostati keskuse laborites üle saja teadus- ja arendusprojekti. Praegu on keskusse kaasatud kaks ülikooli, 25 teaduslaborit ja ligikaudu 70 teadlast. Tänu digitaalsetele ühendustele ei vaja projekt oma tegevuse juhtimiseks ega koordineerimiseks bürood ega tööruume.

Kogumaksumus ja ELi fondidest rahastamine

Projekti „Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC“ investeeringute summa on 1 679 129 eurot, millest ELi Euroopa Regionaalarengu Fondi panus oli 1 595 173 eurot programmiperioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendite rakenduskava alusel. See investeering kuulub prioriteetsesse valdkonda „Digitaalne ühtne turg“.

 

Esialgne tähtaeg

08/01/2020