Peamised saavutused regionaalpoliitika valdkonnas aastatel 2014–2020

Ühtekuuluvuspoliitika, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF), on ajavahemikul 2014–2020 ELi eelarve otseinvesteeringute suurim allikas. Nende kolme fondi kaudu on võimalik investeerida kokku 485 miljardit eurot, ELi eelarvest rahastamise maht on 355 miljardit eurot.

Allpool on kolme pealkirja alla koondatuna ülevaade valitud investeerimiseesmärkidest ja nende eesmärkide saavutamisel seni tehtud edusammudest.

Lisatööriistad

 

Filtri abil saate vaadata konkreetset panust riikide kaupa.


Allpool olev tekst tugineb peamiselt sihtväärtustele 2017. aasta lõpus (kui pole märgitud teisiti). Rahastamise ulatuse ja investeerimiseesmärkide saavutamise põhjalik ülevaade on esitatud ESIFi avatud andmeplatvormil. Sealt leiate graafikuid teemade, riikide, programmide ja fondide kaupa.

Näitajate tulbad illustreerivad järgmist:

  • vastuvõetud programmidega kehtestatud eesmärgid ja igal aastal esitatav teave programmide rakendamise kohta
  • näitajate prognoosid seoses valitud projektidega ning
  • rakendatud väärtused

 

Arukas Euroopa

Märkimisväärne hulk ERFi vahendeid eraldatakse teadusuuringute, tehnoloogia arengu ja innovatsiooni tugevdamiseks, digitaalmajandusele ja IT-teenustele juurdepääsu parandamiseks ning VKEde konkurentsivõime suurendamiseks. Allpool on valik peamisi investeerimisnäitajaid.

Ettevõtete toetamine

ERF pakub märkimisväärset toetust Euroopa ettevõtetele. Toetus on suunatud üle 1,1 miljonile ettevõttele (peamiselt VKEd), mis moodustasid 2016. aastal umbes 4% kõigist Euroopa ettevõtetest.

 

Töökohtade loomine linnades

ERFi investeeringutega on kavas luua umbes 420 000 uut töökohta, neist 58% Ühendkuningriigis, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal ja Portugalis. Eeldatavasti luuakse neis riikides üle 80% uutest töökohtadest VKEdes.

 

Uute ettevõtete toetamine

Ettevõtluse alustamiseks ja arendamiseks saavad ERFi toetust umbes 160 000 uut ettevõtet, neist ligi 40% Ühendkuningriigis ja 30% Prantsusmaal.
Kui rääkida taustast, siis moodustab see eesmärk umbes 6% kogu ELi uute ettevõtete (kuni 5-aastaste ettevõtete) koguarvust 2016. aastal.

 

Paremad uurimisvõimalused teadlastele

ERFi investeeringute keskne eesmärk on investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni: 130 000 teadlasele avaneb juurdepääs täiustatud teadustaristu võimalustele. See moodustab 3% kõigist Euroopa teadlastest ning võrdub Rootsi ja Luksemburgi teadlaste koguarvuga (2017).

 

Leibkondadele parem lairibaühendus

Veel 14,5 miljonit leibkonda saab lairibaühenduse kiirusega vähemalt 30 Mb/s, neist 68% Hispaanias, Kreekas ja Itaalias. Hispaanias hõlmab eesmärk 25% kõigist leibkondadest.
Euroopa kontekstis puudub vähemalt 30 Mb/s kiirusega lairibaühendus 33,2 miljonil Euroopa leibkonnal (2017).

 

Jätkusuutlik Euroopa

ERFi ja ÜFi rohelisema Euroopa investeeringute keskmes on investeeringud vähem süsinikdioksiidiheidet tekitavale majandusele ülemineku toetamiseks kõigis sektorites, keskkonna säilitamiseks ja kaitsmiseks, ressursitõhususe suurendamiseks ning kliimamuutustega kohanemise edendamiseks, riskide ennetamiseks ja juhtimiseks. Allpool on valik peamisi investeerimisnäitajaid.

Taastuvenergia tootmise mahu kasv

ERFi ja ÜFi kaudu toetatakse täiendavat taastuvenergia tootmisvõimsust 6700 MW. Kui rääkida taustast, siis 6 700 MW moodustab umbes 40% taastuvenergia aastasest lisavõimsusest ELis.

 

Väiksem energiatarbimine avalikes hoonetes

Toetatavates avalikes hoonetes kavandatakse energiasäästu 4827 GWh aastas. Kui rääkida taustast, siis võrdub kokkuhoid peaaegu 900 000 leibkonna aastase tarbimisega.

 

Parema joogivee toomine inimesteni

Tänu ERFi ja ÜFi investeeringutele saavad 12,5 miljonit inimest uue või parema veevarustuse. 80% sihtrühma kuuluvatest abisaajatest elab Rumeenias, Hispaanias, Portugalis, Itaalias ja Kreekas. Kasu saavad Rumeenia kodanikud moodustavad 17% riigi elanikkonnast.
Kui rääkida taustast, siis puudub veevarustus hinnanguliselt 18,1 miljonil ELi kodanikul (2015).

 

Parema reoveepuhastuse tagamine inimestele

Uutest või parendatud reoveepuhastitest on kasu veel 17 miljonile inimesele. Ligi 50% sihtrühma kuuluvatest abisaajatest asub Itaalias, Hispaanias ja Poolas. ERFist ja ÜFist eraldatud vahenditest kasu saavad Itaalia kodanikud moodustavad 7% kogu elanikkonnast.
Kui rääkida taustast, siis puudub ühendus reoveepuhastussüsteemiga hinnanguliselt 21,3 miljonil ELi kodanikul (2015).

 

Raudteede ehitamine või ümberehitamine

Tänu ERFi ja ÜFi investeeringutele rajatakse, rekonstrueeritakse või renoveeritakse üle Euroopa 6 900 km raudteid, sellest 73% Poolas, Hispaanias, Rumeenias ja Ungaris. ERFi ja ÜFi investeeringutega kavatsetakse rajada, rekonstrueerida või renoveerida 12% kogu Poola raudteevõrgustikust.
TEN-T raudtee eesmärk 4500 km (seisuga 12.2018) moodustab 69% kogu rekonstrueeritud raudtee eesmärgist.

 

Teede ehitamine või moderniseerimine

ERF ja ÜF toetavad kogu Euroopa Liidus 13 100 km teede rajamist, rekonstrueerimist või ümberehitamist, sellest 57% Poolas, Rumeenias ja Tšehhis.
Ehituse või rekonstrueerimise üldeesmärgi piires moodustavad TEN-T lõigud 2780 km (21%).

 

Kaasav Euroopa

Jätkusuutliku ja kvaliteetse tööhõive ning sotsiaalse kaasatuse edendamine, vaesuse ja diskrimineerimise vastu võitlemine ning haridusse, koolitusse ja kutseõppesse investeerimine on aastatel 2014–2020 ESFi ja ERFi peamised sotsiaalsed tugisambad. Allpool on valik peamisi investeerimisnäitajaid.

ESFi/YEI haridus-, koolitus- või sotsiaalse kaasamise programmides osalejad ja tööhõivetoetuste saajad

 

Parem lastehoiu ja hariduse taristu

6,9 miljonile õpilasele avaneb juurdepääs paremale hariduse taristule. Abisaaja on Itaalia, taristu renoveerimisest saab kasu 72% sealsetest õpilastest ja üliõpilastest.
ELi tasandil on alla 15-aastaste õpilaste arv Euroopas 62,2 miljonit (2016).

 

Paremate tervishoiuteenuste pakkumine

Tänu ERFi investeeringutele pakutakse paremaid tervishoiuteenuseid enam kui 46,9 miljonile inimesele, kellest üle 50% on Hispaania ja Poola kodanikud. Poolas jõuavad paremad teenused 38%-ni kogu elanikkonnast.

 

Integreeritud linnaarenduse strateegiatest tulenev kasu

Integreeritud linnaarenduse strateegiatega piirkondades elab 45 miljonit inimest, neist 60% Prantsusmaal, Ungaris ja Saksamaal. Prantsusmaal ja Ungaris toovad need strateegiad kasu vastavalt 21%-le ja 74%-le elanikkonnast.