Interreg : European Territorial Co-operation

European Territorial Cooperation (ETC), better known as Interreg,  is one of the two goals of cohesion policy and provides a framework for the implementation of joint actions and policy exchanges between national, regional and local actors from different Member States. The overarching objective of European Territorial Cooperation (ETC) is to promote a harmonious economic, social and territorial development of the Union as a whole. Interreg is built around three strands of cooperation: cross-border (Interreg A), transnational (Interreg B) and interregional (Interreg C).
Five programming periods of Interreg have succeeded each other:
 INTERREG I (1990-1993) -  INTERREG II (1994-1999) - INTERREG III (2000-2006) - INTERREG IV (2007-2013) - INTERREG V (2014-2020)

Lisatööriistad

 

Uudised

    Nüüd saab alla laadida ajakirja Panorama suvenumbri, mille põhiartikkel käsitleb ELi tegutsemist COVID-19 kriisi ajal. Uurime koroonaviirusele reageerimise täiendavat investeerimisalgatust ja muid rahastamisvahendeid ning kirjeldame probleemidega otse ja kohapeal võitlevaid projekte. Andmepunktis näitame üldisemalt, kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab piirkondadel tervishoidu investeerida.

    Seekord on tähelepanu keskpunktis Emilia-Romagna piirkond Itaalias. Selles piirkonnas on ajalugu ja traditsioonid ühendatud innovatsiooniga ning piirkonna president Stefano Bonaccini selgitab eksklusiivses intervjuus, kuidas see neil õnnestub. Interregi 30. aastapäeva tähistamisega seoses vaatleme selle panust rohelise kokkuleppe heaks erinevate edukalt teostatud keskkonnaprojektide kaudu. Käsitleme auditikogukonna tööd ja tähistame Põhja-Makedoonia ühinemist ELi Aadria ja Joonia piirkonna strateegiaga.

    Rubriigis „Oma sõnadega“ saab sõna kirjasaatja võrgustikust Eurocities ja heidame pilgu tänavusele ELi piirkondade nädalale. Projektide rubriigis külastame Belgiat, Madalmaid, Iirimaad ja Ühendkuningriiki.

    Panorama 73: Emilia-Romagna in line for a smarter future

    2020. aastal möödub 30 aastat Interregi käivitamisest. ELi jaoks on see märgilise tähendusega programm, mille eesmärk on edendada piirialade koostööd. Seda aastapäeva silmas pidades tegi ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira järgmise avalduse:

    Interreg on mulle väga südamelähedane programm. Interreg on ainulaadne koostöövahend, mida toetatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest, ning see võimaldab piirkondadel ja riikidel teha koostööd ühiste probleemide lahendamisel. Interregi projektid on konkreetsed näited sellest, et piirid ei pea olema takistuseks, vaid võivad anda võimaluse majanduskasvuks ja edukaks koostööks. Tänu arvukatele ELi toetatud projektidele on Interreg viimase 30 aasta jooksul toonud rohkem kui 170 miljonit piirialadel elavat eurooplast üksteisele lähemale, parandanud nende elu ja loonud uusi koostöövõimalusi.

    Interregi 30. aastapäeva tähistatakse ELi ajaloo otsustaval hetkel. Seistes silmitsi tõsiste ülemaailmsete ja kohalike probleemidega, peame taastama inimeste usalduse ja tagama tegevuse tulemuslikkuse. Interreg on tegutsenud nüüd juba 30 aastat selle nimel, et ehitada Euroopat üles kivi kivi haaval ja nii, et mitte keegi ei jääks kõrvale. See jätkub ka edaspidi, kuid ühtlasi kasutame ära praegust pidulikku hetke, et esitada endale küsimusi, mõelda tegevus uuesti läbi ja anda uut hoogu sellele, mida peame Euroopa Liidus põhiväärtuseks ja milleks on koostöövaim, mis on ajendatud kindlast veendumusest, et üheskoos oleme me tugevamad.“

    Taustteave

    Aastal 1990 käivitatud Euroopa territoriaalne koostöö (ETK), mida tuntakse paremini Interregi nime all, on ühtekuuluvuspoliitika märgilise tähtsusega raamprogramm ühismeetmete rakendamiseks ja tegevuspõhimõtete vahetamiseks eri liikmesriikides sealsete riigi, piirkonna ja kohalike omavalitsuse tasandi osalejate vahel. Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) üldeesmärk on edendada liidu kui terviku harmoonilist majandus-, sotsiaal- ja territoriaal-arengut. Interreg tugineb kolmele koostöösuunale: piiriülene (Interreg A), riikidevaheline (Interreg B) ja piirkondadevaheline (Interreg C) koostöö.

    Ühtekokku on Interregi rakendatud viiel järjestikusel programmitöö perioodil: INTERREG I (1990–1993) – INTERREG II (1994–1999) – INTERREG III (2000–2006) – INTERREG IV (2007–2013) – INTERREG V (2014–2020).

    Interregi koostööprogrammid hõlmavad kogu Euroopat ning nende kogueelarve programmiperioodil 2014–2020 on üle 12 miljardi euro, sealhulgas ka ELi ja liikmesriikide panus.

    Interregi 30. aastapäeva kampaania kestab kogu 2020. aasta vältel ning teemadeks on naabrid, keskkonnahoid ja noored. Kampaania raames tehakse kokkuvõte juba saavutatust ning uuritakse, mida saaks tulevikus rohkem ja paremini teha.

    Lisateave

    Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) ja piiriülese koostöö kogukonda kuulub sadu tuhandeid inimesi – nii eurooplasi kui ka mitteeurooplasi, kes teevad ELi välispiiride ülest koostööd, et hoogustada tegevust, ergutada majanduskasvu ja jagada teadmisi.

    Naabrus- ja ühtekuuluvuspoliitika alusel väljatöötatud kava suundub naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadist regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati, et veelgi tugevdada koostööd ELi välispiiridel. Kohalikul tasandil on selle eesmärk endiselt luua usaldust ja sidemeid Euroopa Liidu välispiiridel elavate inimeste hulgas ning parandada koostöö kaudu mõlemal pool piire elavate inimeste igapäevast elu. Samuti on selle eesmärk ehitada teid, et ühendada turge ja arendada turismi, toota ringlussevõetud jäätmetest väetisi ja kaitsta ohustatud liike, et anda tagasikäik elurikkuse vähenemisele.

    Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi (ENI) piiriülesed koostööprogrammid liituvad 1. jaanuarist 2020 Interregi pere hulgas regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadiga, et suurendada koordineeritust ja saavutada koosmõju teiste territoriaalse koostöö vahenditega.

    Programmid hõlmavad 31 riiki, kus on hulganisti erinevaid keeli, kultuure ja eluviise. Sellegipoolest töötavad nad kõik kohalike kogukondade heaks mõlemal pool ELi piiri, et leida ühislahendusi ühistele takistustele. Keerulisel ajal on need programmid elav näide sellest, mida koostöö tegelikult tähendab: jätkuvalt piiriüleselt ühendada, jagada ja vahetada.

    Ületades piire

    Kunagi varem ei ole väljakutsed olnud nii ülemaailmsed, muuhulgas seoses reostuse, kliimamuutuse ja sotsiaalsete pingetega. Kui naaberriigis tekib probleem, puudutab see ka Euroopat ja vastupidi. Vastused kriisidele ei saa küpseda isolatsioonis – ülemaailmsed probleemid ei vaja piiride ületamiseks viisasid.

    Piiriülese koostöö programmid ELi välispiiridel annavad tuhandetele organisatsioonidele võimalusi koos tegutseda, vahetada oma igapäevase tegevuse käigus teadmisi ja oskusi ning saavutada oma piirkondades käegakatsutavaid tulemusi. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö 15 programmi ulatuvad Soomest ja Venemaast põhjas kuni näiteks Ungari ja Ukrainani idas ning Itaalia, Põhja-Aafrika ja Lähis-Idani lõunas. Need hõlmavad tuhandeid kilomeetreid maa- ja merepiire ning ületavad ühe mere ja kolm merevesikonda miljardi euro suuruse investeeringute kogumahuga 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil. Siiani on esitatud üle 4200 taotluse ja rahastatud on ligi 600 projekti. Kohapeal on neil üle 2000 toetusesaaja, vabaühenduse, ülikooli, omavalitsuse ja eraettevõtte – terve väike maailm avalikust ja erasektorist on läinud liikvele, luues usaldust kogukondade vahel.

    Võetakse vastu ühiseid eeskirju

    „Kui me palju aastaid tagasi alustasime, oli rohkem peegelprojekte – inimesed ühel territooriumil kippusid tegema sama, mida inimesed teisel pool piiri,“ ütles Mathieu Bousquet, naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi Gruusia, Moldova piiriülese naabrusüksuse C1 juht. „Aga nüüd teevad toetusesaajad aina rohkem koostööd ühe ühise eesmärgi nimel.“

    Koostöö ELi välispiiridel hakkas ilmet võtma juba 2006. aastal. Esimesel programmitöö perioodil (2007–2013) tuli lahendada palju probleeme, kui rahastamisvahendit laiendati, et see hõlmaks kogu naabruspoliitikat, ja esimest korda kohaldati ühiseeskirju.

    „Kõik pidid loobuma tuttavatest konkreetsetest rahastamismenetlustest – liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika määrustest ning partnerriigid arenguabi ja tehnilise abi meetoditest,“ selgitas Carlos Bolaños, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide rakendamise ja haldamise tehnilise toe TESIMi rühma juht. „Praegu võime öelda, et meil on tõeliselt toimiv partnerlus ja programme juhitakse ühiselt. See „omavastutuse tunne“ on koostöö vallas kuidagi ainulaadne ja Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö algatuse tõeline eelis.“

    Otsides teed läbi Euroopa finantskriiside ja piirkondliku segaduse, peavad Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmid kindlalt vastu. Esimest programmitöö tsüklit rakendati Euroopa ja naaberriikide sügava majanduskriisi ajal, kui Süürias võtsid maad konfliktid ja suhted Krimmis olid pingelised. Sidusrühmade pühendumus oli siiski vankumatu ja koostöö ei jäänud üksnes ellu, vaid seda isegi laiendati teiseks programmitöö perioodiks (2014–2020). Praegu hakkab kätte jõudma kolmas periood (2020–2027), millega on juba tööd alustatud. Ehkki selleks kehtestatakse uued eeskirjad, on kogukond valmis taas kord tööle asuma.

    „Alustades ei kujutanud me ettegi, et partnerlus kujuneks nii võrdseks ja toetusesaaja partneri poolelt võiks asuda projekti juhtima,“ jätkas Bolaños. „Seda mitte seepärast, et neil ei oleks suutlikkust, vaid lihtsalt Euroopa eeskirjad avaliku sektori raha kasutamise kohta on üsna keerulised ja nendega tuleb end kurssi viia. Praegu oleme teinud selles valdkonnas märkimisväärseid edusamme.“

    Tegelikult on Vene Föderatsioon suurima toetusesaajate arvuga riik (siiani 390) ja 30% projektidest on käesoleval ajal partnerriikide organisatsioonide või institutsioonide juhtimisel.

    Uued koostööviisid

    Kui suured need projektid siis on? Nende rahaline mõõde ulatub 50 000 eurost kuni 3 miljoni euroni. Need on sageli katsealgatused, mis rajavad teed uutele koostöömudelitele erinevates sektorites alates keskkonnakaitsest kuni tehnoloogiasiirdeni VKEde heaks ning alates kultuuripärandi taastamisest ja taristute arendamisest kuni avatud turgude ja kestliku turismi soodustamiseni.

    „Tervitame soojalt Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö programmide jõudmist regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi alla järgmise aasta alguses. Ootame huviga koostööd naabruspoliitika riikidega tugeva omavastutuse jätkamiseks, kuni valmistame ette programmide järgmist põlvkonda. Tahame ära kasutada 2020. aasta järgseks ajaks pakutud lihtsustusi ja tugevdada seoseid Interregi pere programmide vahel,“ ütles Jean-Pierre Halkin, regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi makropiirkondade, riikide-/piirkondadevahelise koostöö, Interregi ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja laienemise üksuse juht. „Samal ajal on meil 2020. aastal võimalus tähistada taasühinenud perena Interregi 30. aastapäeva. 2020 saab kindlasti koostöö aastaks.“

    Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi eelmise põlvkonna programmidega on teadmised ja vahendid juba välja töötatud. Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi piiriülese koostöö praegused programmid on jätkuks eelmistele jõupingutustele, andes toeka panuse rikkalike inimsuhete kindlustamise heaks, murdes stereotüüpe ja ajaloolisi eelarvamusi, sest naabrid on tähtsad! Sest koostöö on tähtis!

    Panorama 71: Portugal’s agenda prioritises growth and sustainability

Rohkem uudiseid

Introduction

In 1990, Interreg was developed as a Community Initiative in with a budget of just EUR 1 billion covering exclusively cross-border cooperation. Later, Interreg has been extended to transnational and interregional cooperation. For 2014-2020 European territorial cooperation is one of the two goals of Cohesion Policy besides investment for Growth and Job.

Interreg evolution

The 25th anniversary of Interreg has been celebrated in 2015 with a variety of events around Europe. Over the years, Interreg has become the key instrument of the European Union to support cooperation between partners across borders. The aim: to tackle common challenges together and find shared solutions - whether in the field of health, research and education, transport or sustainable energy.

2014-2020 period – Interreg V

In accordance with the new design of the European Cohesion Policy 2014-2020 and the targets set out in Europe 2020, Interreg has significantly been reshaped to achieve greater impact and an even more effective use of the investments. Key elements of the 2014-2020 reform are:
-Concentration
-Simplification
-Results orientation
The fifth period of Interreg is based on 11 investment priorities laid down in the ERDF Regulation contributing to the delivery of the Europe 2020 strategy for smart, sustainable and inclusive growth. At least, 80% of the budget for each cooperation programme has to concentrate on a maximum of 4 thematic objectives among the eleven EU priorities:

11 priorities

The fifth programming period of Interreg has a budget of EUR 10.1 billion invested in over 100 cooperation programmes between regions and territorial, social and economic partners. This budget also includes the ERDF allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument).

  • 60 Cross-border – Interreg V-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 6.6 billion.
  • 15 Transnational – Interreg V-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions, as well as some non-EU countries. ERDF contribution: EUR 2.1 billion.
  • The interregional co-operation programme, INTERREG Europe, and 3 networking programmes (Urbact III, Interact III and ESPON) covering all Member States of the EU, as well as Norway and Switzerland and in case of URBACT also Iceland and Lichtenstein. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 500 million.

Interreg Budget

Interreg and inter-regional cooperation 2014-2020: state of play - video recording of the briefing (07/05/2015)

2007-2013 period – Interreg IV

The forth programming period of Interreg had a total budget of EUR 8.7 billion (2, 5 % of the total 2007-13 allocation for cohesion policy). This budget includes the allocation for Member States to participate in EU external border cooperation programmes supported by other instruments (Instrument for Pre-Accession and European Neighborhood Instrument). The budget was distributed as follows:

  • 60 Cross-border – Interreg IV-A, along 38 internal EU borders. ERDF contribution: EUR 5.6 billion.
  • 13 Transnational – Interreg IV-B, covering larger areas of co-operation such as the Baltic Sea, Alpine and Mediterranean regions. ERDF contribution: EUR 1.8 billion.
  • The interregional co-operation programme (INTERREG IVC) and 3 networking programmes (Urbact II, Interact II and ESPON) cover all Member States of the EU. They provide a framework for exchanging experience between regional and local bodies in different countries. ERDF contribution: EUR 445 million.

The European Grouping of Territorial Cooperation

Meetings & Events

Interreg Annual Meeting May 22-23 2019

Interreg Annual Meeting June 18-19 2018

Interreg Annual Meeting April 26-28 2017

Interreg Annual Meeting June 6-7 2016

Interreg Annual Meeting September 15 2015

Interreg Annual Meeting May 19-20 2014

European Territorial Cooperation Annual Meeting 2013

Annual meeting of cross-border programmes 2011

Publications

European Territorial Cooperation: building bridges between people