Maapiirkondade arengu pikaajaline visioon – tugevamad, ühendatud, vastupanuvõimelised ja jõukad ELi maapiirkonnad

Lisatööriistad

 
30/06/2021

Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi maapiirkondade arengu pikaajalist visiooni, milles on välja toodud maapiirkondade probleemid ja murekohad ning mõned nende piirkondade jaoks kõige paljutõotavamad võimalused. Võttes aluseks prognoosid ja ulatuslikud konsultatsioonid maapiirkondade elanike ja muude sealses tegevuses osalejatega, pakuti selles tulevikuvisioonis välja maaelupakt ja maaelu arengu tegevuskava, et muuta maapiirkonnad tugevamaks, ühendatuks, vastupanuvõimeliseks ja jõukaks.

Selleks et edukalt reageerida üleilmastumisest, linnastumisest ja elanikkonna vananemisest tulenevatele suurtele suundumustele ja probleemidele ning kasutada ära rohe- ja digipöördest saadavat kasu, on vaja kohatundlikku poliitikat ja meetmeid, milles võetakse arvesse ELi territooriumide mitmekesisust, nende erivajadusi ja tugevaid külgi.

Kogu ELi maapiirkondade elanikkond on keskmiselt vanem kui linnapiirkondades ning elanike arv hakkab järgmisel kümnendil tasapisi vähenema. Kuna maapiirkondades puuduvad ühendusvõimalused, taristu on ebapiisav, puuduvad mitmekesised töövõimalused ja juurdepääs teenustele on kehv, on paljud maapiirkonnad elu- ja töökohana väheatraktiivsed. Samal ajal osalevad maapiirkonnad aktiivselt ELi rohe- ja digipöördes. ELi 2030. aasta digieesmärkide saavutamine võib pakkuda peale põllumajanduse ja metsanduse rohkem võimalusi maapiirkondade kestlikuks arenguks, kuna selle raames töötatakse välja uued väljavaated tootmise ja eelkõige teenuste kasvuks ning aidatakse kaasa teenuste ja tööstuse paremale geograafilisele jaotusele.

ELi pikaajalise visiooni eesmärk on hakata nende probleemide ja murekohtadega tegelema, tuginedes ELi rohe- ja digipöörde uutele võimalustele ja COVID-19 pandeemia käigus saadud kogemustele ning tehes kindlaks viisid, kuidas parandada maapiirkondade elukvaliteeti, saavutada tasakaalustatud territoriaalareng ja soodustada majanduskasvu.

Maaelupakt

Uude maaelupakti kaasatakse osalejaid ELi, riikide, piirkondade ja kohaliku omavalitsuse tasandil, et toetada arenguvisiooni eesmärke, tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning reageerida maakogukondade ühistele püüdlustele. Komisjon lihtsustab seda raamistikku olemasolevate võrgustike tegevuse kaudu ning julgustab ideede ja parimate tavade vahetamist kõikidel tasanditel.

ELi maaelu arengu tegevuskava

Täna esitas komisjon ka tegevuskava, mille abil hoogustada jätkusuutlikku, sidusat ja integreeritud maaelu. Juba praegu toetatakse maapiirkondi ELi mitme poliitikavaldkonna raames, et aidata kaasa nende tasakaalustatud, õiglasele, keskkonnahoidlikule ja innovaatilisele arengule. Nende poliitikavaldkondade seas on tegevuskava toetamisel ja rakendamisel kesksel kohal ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühtekuuluvuspoliitika ning lisaks mitu muud ELi poliitikavaldkonda, mille alt tehakse koostööd maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni elluviimiseks.

Maapiirkondade arengu pikaajalises visioonis ja tegevuskavas on määratud kindlaks neli tegevusvaldkonda, mida toetavad juhtalgatused, et maapiirkonnad oleksid:

  • tugevamad, asetades rõhu maakogukondade mõjuvõimu suurendamisele, teenuste kättesaadavamaks tegemisele ja sotsiaalsele innovatsioonile;
  • ühendatud, parandades nii transpordi- kui ka digiühendusi;
  • vastupanuvõimelised, säilitades loodusvarasid ja muutes põllumajanduse keskkonnahoidlikumaks, et võidelda kliimamuutuste vastu, tagades samal ajal sotsiaalse vastupanuvõime, pakkudes koolituskursusi ja mitmekesise kvaliteetse töö võimalusi;
  • jõukad, mitmekesistades majandustegevust ning suurendades põllumajanduse, põllumajandusliku toidutööstuse ja põllumajandusturismi lisandväärtust.

Komisjon toetab ja jälgib ELi maaelu arengu tegevuskava rakendamist ning ajakohastab seda korrapäraselt vastavalt vajadusele. Samuti jätkab komisjon koostööd liikmesriikidega ja maapiirkondades tegutsejatega, et vahetada teavet maaelu küsimustes. Lisaks hakatakse hindama maapiirkondadele avalduvat mõju ja vaadatakse ELi poliitikavaldkonnad läbi maapiirkondade vaatenurgast lähtuvalt. Eesmärk on paremini kindlaks teha ja arvesse võtta komisjoni poliitikaalgatuse võimalikku mõju maapiirkondade tööhõivele, majanduskasvule ja kestlikule arengule.

Lisaks luuakse komisjoni juurde maapiirkondade vaatluskeskus, et veelgi parandada maapiirkondi käsitlevate andmete kogumist ja analüüsimist. See annab teavet maaelu arengu poliitika kujundamiseks ja maaelu arengu tegevuskava paremaks rakendamiseks.

Järgmised sammud

Tänane maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni väljakuulutamine tähistab esimest sammu tugevamate, paremini ühendatud, vastupanuvõimeliste ja jõukate maapiirkondade loomiseks aastaks 2040. Nende eesmärkide saavutamise põhikomponendid on maaelupakt ja ELi maaelu arengu tegevuskava.

2021. aasta lõpuks seab komisjon sisse töökorra, et koos Regioonide Komiteega uurida, kuidas saavutada pikaajalise visiooni eesmärke. Komisjon teeb 2023. aasta keskpaigaks kokkuvõtte sellest, milliseid ELi ja liikmesriikide rahastatud meetmeid on maapiirkondade jaoks ellu viidud ja kavandatud. Avalikus aruandes, mis avaldatakse 2024. aasta alguses, määratakse kindlaks suuremat toetust ja rahastamist vajavad valdkonnad ning edasised sammud, tuginedes ELi maaelu arengu tegevuskavale. Aruande üle peetavaid arutelusid võetakse arvesse 2028.–2034. aasta programmitöö perioodi ettepanekute ettevalmistamisel.

Taust

Vajadust töötada välja maapiirkondade arengu pikaajaline visioon rõhutati president von der Leyeni poliitilistes suunistes ning asepresident Dubravka Šuicale, volinik Janusz Wojciechowskile ja volinik Elisa Ferreirale saadetud missioonikirjades. 

ELi toimimise lepingu artiklis 174 on kutsutud ELi üles pöörama erilist tähelepanu maapiirkondadele, muu hulgas liidu üldise harmoonilise arengu edendamisel, majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ning eri piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisel.

2021. aasta aprillis korraldati Eurobaromeetri uuring, milles hinnati maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni prioriteete. Uuringust selgus, et 79% ELi kodanikest toetas seisukohta, et avaliku sektori kulutuste üle otsustades tuleks pöörata tähelepanu maapiirkondadele; 65% ELi kodanikest arvas, et kohalik piirkond või provints peaks saama otsustada, kuidas ELi maapiirkondadesse tehtavaid investeeringuid kasutada; ning 44% pidas transporditaristut ja -ühendusi maapiirkondade peamiseks vajaduseks.

Komisjon korraldas 7. septembrist kuni 30. novembrini 2020 avaliku konsultatsiooni maapiirkondade arengu pikaajalise visiooni teemal. Üle 50% vastanutest väitis, et taristu on maapiirkondade kõige pakilisem vajadus. 43% vastanutest nimetas tungiva vajadusena selliseid põhi- ja kommunaalteenuseid nagu vesi ja elekter ning pangad- ja postkontorid. Vastajad usuvad, et järgmise 20 aasta jooksul sõltub maapiirkondade atraktiivsus suurel määral digiühenduse kättesaadavusest (93%), põhi- ja e-teenuste kättesaadavusest (94%) ning põllumajanduse kliima- ja keskkonnatoime parandamisest (92%).

Kolleegiumi liikmete kommentaarid

Demokraatia ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica ütles: „Maapiirkonnad on koduks peaaegu 30%-le ELi elanikkonnast ning meie eesmärk on oluliselt parandada nende inimeste elukvaliteeti. Oleme kuulanud ära maapiirkondade mured ja kujundanud ühiselt selle visiooni, tuginedes ELi rohe- ja digipöördega loodavatele uutele võimalustele ning COVID-19 pandeemiast saadud kogemustele. Teatisega soovime anda uut hoogu maapiirkondadele kui atraktiivsetele, elujõulistele ja dünaamilistele paikadele, kaitstes samal ajal loomulikult nende põhiolemust. Soovime anda maapiirkondadele ja kogukondadele suurema hääle Euroopa tuleviku ülesehitamisel.“

Põllumajandusvolinik, Janusz Wojciechowski ütles: „Tänapäeval on maapiirkonnad ELi jaoks väga olulised – seal toodetakse meile toitu, säilitatakse meie pärandit ja kaitstakse maastikke. Neil on rohe- ja digipöördes keskne roll. Meie ülesanne on pakkuda maakogukondadele õigeid vahendeid, et kasutada täiel määral ära eesseisvaid võimalusi ja lahendada nende piirkondade praegusi valukohti. Pikaajaline visioon on esimene samm maapiirkondade ümberkujundamisel. Uus ÜPP aitab arenguvisioonil edendada arukat, vastupanuvõimelist ja mitmekesist põllumajandussektorit, tugevdada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Tagame, et ELi maaelu arengu tegevuskava võimaldab meie maapiirkondadel kestlikult areneda.“

Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira sõnas: „Kuigi meie territooriumide probleemid on ühesugused, on vahendid, tugevad küljed ja võimekus erinevad. Meie poliitika peab olema tundlik piirkondade eripära suhtes. Demokraatlik ja sidus liit, mida me soovime, tuleb ehitada kodanikele ja territooriumidele lähemale ning see peab hõlmama eri valitsemistasandeid. Pikaajalises visioonis kutsutakse üles leidma lahendusi vastavalt konkreetsetele vajadustele ja pagasile, kaasates piirkondade ja kohalikke omavalitsusi ning kohapealseid kogukondi. Maapiirkonnad peavad suutma pakkuda oma elanikkonnale põhiteenuseid ja tuginema oma tugevatele külgedele, et saada majandusarengu tugisambaks. Kõik need eesmärgid on 2021.–2027. aasta uue ühtekuuluvuspoliitika keskne teema.“

 

Uudised

Seotud teemad

Rural development