Panorama 67: Ühtekuuluvuspoliitika toetus mägedele, saartele ja hõredalt asustatud aladele

Lisatööriistad

 
29/01/2019

Ühtekuuluvuspoliitikas pööratakse erilist tähelepanu piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, nagu mäed, saared ja hõredalt asustatud alad (ELi toimimise lepingu artikkel 174).

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide õigusraamistik aastateks 2014–2020 näeb ette sellised sätted nagu erand temaatilisele koondumisele või kaasrahastamise määra kohandamine, ning pakub mitmeid võimalusi nende alade vajaduste paremaks käsitlemiseks ja nende potentsiaali toetamiseks.

Aastatel 2014–2020 rõhutasid 15 liikmesriiki oma programmitöö dokumentides (partnerluslepingud) raskusi, mis tulenevad saartest, mägistest või hõredalt asustatud aladest. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat tellis eksperdihinnangu, et saada põhjalikke teadmisi selle kohta, kuidas need liikmesriigid kasutavad võimalusi saarte, mägede ja hõredalt asustatud alade arengu toetamiseks ja tugevdamiseks ELi ühtekuuluvuspoliitika raames 2014.–2020. aasta programmiperioodil.

Gilda Carbone räägib oma teadusuuringu peamistest tulemustest, mis esitati Euroopa 2018. aasta piirkondade ja linnade nädalal Brüsselis. 

  • Millist lähenemisviisi kasutasid liikmesriigid geograafiliste eripäradega territooriumide käsitlemiseks?

Küsitlesime eri liikmesriikide asjaomaseid korraldusasutusi ja avastasime, et nende seas on levinud erinevad lähenemisviisid ja arusaamad. Iga riik käsitles geograafiliste eripäradega territooriume erinevalt: spetsiaalsed rakenduskavad (nt Lõuna-Egeuse saarte piirkondlik programm Kreekas või Baleaari saarte rakenduskava Hispaanias) või osa laiemast programmipiirkonnast (nt Lorraine’i ja Vogeeside mäestiku rakenduskava Prantsusmaal).

Ehkki partnerluslepingute ja rakenduskava vastavas osas ei ole neid alati otseselt mainitud, on nende territooriumide erivajadusi üldjuhul programmitöö dokumentides arvesse võetud ja käsitletud ning mõningatel juhtudel on kasutatud integreeritud territoriaalseid vahendeid.

  • Millised on peamised raskused seoses mägede, saarte ja hõredalt asustatud aladega?

Geograafiliste eripäradega piirkondade korral on üldiselt esmatähtis keskkonna säilitamine ja kaitse. Üks peamisi raskusi on leida hea tasakaal ühelt poolt keskkonna- ja ressursitõhususe ning teiselt poolt majanduskasvu ja arengu sotsiaal-majanduslike tegurite vahel.

Teised olulised sekkumisvaldkonnad on nii füüsiline kui ka digitaalne ühenduvus, parem juurdepääs avalikele teenustele ja taastuvenergia.

  • Kuidas on liikmesriigid kasutanud ühtekuuluvuspoliitika 2014.–2020. aasta õigusraamistiku pakutavaid võimalusi?

2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määruste pakutavaid võimalusi (st erandi tegemine temaatilisele koondumisele, kaasrahastamise määra kohandamine jne) kasutati vähe. Neid sätteid kasutati väga vähesel määral ja need näisid ebavajalikud (st suurenenud kaasrahastamise määrad vähendavad üldisi riiklikke investeeringuid).

Tähelepanu geograafiliste eripäradega territooriumidele oli rakendusetapis mõnevõrra tagatud muude vahendite abil, näiteks valikuetapis lisapunktide andmisega nendele aladele suunatud projektidele (Friuli Venezia Giulia rakenduskava Itaalias). Samuti selgitasime välja häid näiteid eriotstarbeliste rahastamisvahendite loomisest (nt riiklik rahastamisvahend Bornholmi saare jaoks Taanis või Almi Investi hallatav rahastamisvahend Rootsis) ning integreeritud kohalike strateegiate väljatöötamisest, mis on suunatud konkreetsetele probleemidele, mis on samuti seotud saarte, mägiste või hõredalt asustatud aladega (nt Provere strateegia Portugalis või sisepiirkondade strateegia Itaalias).

  • Kas praeguse programmitöö perioodi programmide kavandamisel ja rakendamisel on tagatud järjepidevus ja jätkuvus?

Partnerluslepingu kavandamise ja rakenduskava programmitöö vahel on tagatud piisav järjepidevus ja jätkuvus, kuid samas on siiski arenguruumi, eriti kui rääkida konkreetsest rakendamisest ja nendele aladele suunatud sihtotstarbeliste projektikonkursside algatamisest.

Eksperdihinnangus tuvastati ka head tava esindavad projektid igas alade kategoorias (mägipiirkonnad, saared ja hõredalt asustatud alad), mis valiti kõigi valitud rakenduskavade korraldusasutuste poolt esitatud igati arvestatavate projektide hulgast.

  • Millised on peamised sõnumid seoses 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitikaga geograafiliste eripäradega piirkondade läheduses?

Ühtekuuluvuspoliitikal peaks jätkuvalt olema oluline roll mägede, saarte ja hõredalt asustatud alade toetamisel. Kuna geograafiliste eripäradega alad ei moodusta ühte ühtset blokki, aitab kohapõhine lähenemisviis kindlasti kaasa geograafiliste eripäradega piirkondade territoriaalsele ühtekuuluvusele, kuna see lähtub kohalikest ja piirkondlikest vajadustest, tugineb nende alade spetsiifilistele tugevatele külgedele ja selle eesmärk on tuua ilmsiks nendega seotud potentsiaal. 

Tulevased eeskirjad peaksid pakkuma paindlikku, lihtsat ja soodustavat keskkonda geograafiliste eripäradega territooriumide vajaduste ja probleemidega tegelemiseks. Nende alade vajaduste rahuldamiseks on mitmeid viise (integreeritud territoriaalsed investeeringud, kohaliku kogukonna juhitud arendustegevus, finantskorraldusvahendid, valikuetapis lisapunktide määramine geograafiliste eripäradega piirkondade projektidele jne). Kui on vajadus, siis leidub ka võimalus!

  • Kui lähtuda teie pikaajalistest kogemustest regionaalpoliitika küsimustes, siis mis on teie arvates põhiline, mis aitaks nende piirkondade potentsiaali realiseerida?

Kindlasti on oluline integreeritud lähenemisviis, eriti geograafiliste eripäradega piirkondade korral. Sekkumistel võib olla suurem mõju, kui need keskenduvad erinevatele, kuid omavahel seotud sektoritele.

Heade tavade ja teadmiste vahetamine sarnaste raskustega (näiteks saared või mägipiirkonnad jne) riikide ja piirkondade vahel võib hõlbustada ja suurendada sihtotstarbeliste integreeritud territoriaalsete strateegiate ja rahastamisvahendite loomist. Kindlasti on vaja õppida saatusekaaslastelt.

Lisaks on olulisel kohal Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja makropiirkondlikud strateegiad, sest paljud neist territooriumidest asuvad ELi riikide piiril, mis tähendab, et kooskõlastatud lähenemisviis võib kahtlemata kasuks tulla. 

LISATEAVE

Uudised