Stockholmi piirkond investeerib säästvasse linnaarendusse

Lisatööriistad

 
14/11/2016

Stockholmi piirkond on üks Euroopa kiiremini kasvavaid linna- ja pealinnapiirkondi. Viimase kümne aasta jooksul on riigi rahvastik kasvanud igal aastal 35 000 kuni 40 000 inimese võrra.

Kasvava rahvastiku vajaduste täitmiseks peab Stockholmi piirkond ehitama igal aastal 16 000 uut eluaset. Seda kohustust soovib Rootsi võtta kui võimalust edendada säästvat linnaarendust. Selle eesmärgi täitmiseks kasutatakse Rootsis struktuurifonde rohelise, tervisliku, aruka, ligitõmbava ja kaasava linna ehitamisse investeerimiseks. 

Piirkond otsustas hiljuti investeerida kahte arendusprojekti kogumaksumusega 120 miljonit Rootsi krooni, et toetada säästvat majaehitust. Need projektid on „Grön BoStad Stockholm” ja „Sverige bygger nytt”. Pooles ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavad kaks projekti käsitlevad säästva linnaarenduse põhielemente. Stockholmi piirkond kavatseb lõigata kasu keskkonnatehnoloogia valdkonna ettevõtete ekspertteadmistest, et edendada innovatsiooni ja säästvat majandusarengut. Lisaks usutakse seal, et hiljuti saabunud sisserändajad ja mittekohaliku päritoluga kodanikud kujutavad endast kasutamata tööjõureservi, mida peaks ära kasutama kasvavas ehitussektoris. 

Projektis „Grön BoStad Stockholm” töötab muuhulgas Kuninglik Tehnoloogiainstituut välja uuenduslikke katsepeenraid keskkonnatehnoloogia ettevõtetele. Selle eesmärk on luua võimalusi uute energiatõhusate ja vähese CO2-heitega tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks ja kasutamiseks Stockholmi maakonna omavalitsuste ehitusprojektides. Need jõupingutused aitavad tõmmata kaasa ja tugevdada keskkonnatehnoloogia sektorit ning samuti kaasata kliente, nagu omavalitsusi, linnaosavalitsusi ja kinnistute omanikke, suurendades piirkonna üldist teadlikkust. 

Projektiga „Sverige bygger nytt” edendab Rootsi riiklik tööhõiveteenistus koos mitme omavalitsuse, linnaosavalitsuse, tööstusala liidu ja ametiühinguga laiahaardelisemat töölevärbamist, et suurendada ehitussektoris oskustöötajate pakkumist ning oskuste vastavust vajadustele, kasutades ära hiljuti saabunud sisserändajate ja mittekohaliku päritoluga kodanike pädevusi. Tugevdatakse tööd põhiväärtustega, oskuste valideerimist, keelelist abi ja töökohapõhist õpet ning viiakse need paremini vastavusse ehitussektoris tööjõupuuduse all kannatavate töökohtade ja ametitega. 

Arendusprojektides rõhutatakse Stockholmi piirkonna püüdlusi rakendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panust sidusate strateegiliste algatuste heaks. Seda saavutatakse ressursside koondamisega ettevõtlusele ja tööjõule, luues sünergiat rahaliste vahendite ja „Stockholmi mudeli” ehk rahastamise uue rakendamisviisi kasutamise kaudu. 

Uue juhtimisviisi puhul on ühtekuuluvuspoliitika tihedamalt seotud üldise piirkondliku majanduskasvu poliitikaga ja selle ressurssidega maakonnas, aidates kaasa tihedamale koostööle ja vastastikusele toetusele piirkondlike sidusrühmade vahel, et luua sidusaid strateegilisi algatusi, mille kaudu nad saavad oma algatusi ise juhtida ja ka nende eest vastutada. Ehkki Stockholmi piirkonnas on struktuurifondide eelarve üks Euroopa väiksemaid, suudab see piirkond sellisel moel siiski suuri ja tähtsaid projekte ette võtta ja rakendada. 

Jonas Örtquist, Stockholmi maakonna (Rootsi) struktuurifondide partnerluse sekretariaadi esimees

Panorama 58: ELi linnade tegevuskava

Uudised