Kolmas aruanne ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta

Lisatööriistad

 
Available languages : Bulgarian Czech Danish German Estonian Greek English Spanish French Croatian Italian Latvian Lithuanian Hungarian Maltese Dutch Polish Portuguese Romanian Slovak Slovenian Finnish Swedish
Period : 2014-2020
Date : 25/09/2020

ELi makropiirkondlikud strateegiad on poliitikaraamistikud, mille on algatanud kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas asuvad ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid, et ühiste pikaajaliste eesmärkide seadmise kaudu tegeleda üheskoos ühiste probleemide ja võimalustega.

Neli makropiirkondlikku strateegiat hõlmavad 19 ELi liikmesriiki ja 9 kolmandat riiki. Need on:

  • ELi Läänemere piirkonna strateegia (2009);
  • ELi Doonau piirkonna strateegia (2011);
  • ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (2014) ja
  • ELi Alpi piirkonna strateegia (2016).

Vastavalt nõukogus kokkulepitule on komisjon alates 2016. aastast avaldanud iga kahe aasta järel aruande nelja makropiirkondliku strateegia rakendamise kohta. See on kolmas selline aruanne ning hõlmab ajavahemikku 2018. aasta keskpaigast 2020. aasta keskpaigani. Selles hinnatakse makropiirkondlike strateegiate rakendamise hetkeolukorda ja selles vallas saavutatud edu ning uuritakse võimalikke edasisi samme. Aruannet täiendab komisjoni talituste töödokument, milles esitatakse iga makropiirkondliku strateegia kohta üksikasjalikumat teavet. Mõlemad dokumendid põhinevad makropiirkondlike strateegiate riiklikelt ja valdkondlikelt koordinaatoritelt (edaspidi „makropiirkondlike strateegiate peamised rakendajad“) ja ekspertidelt saadud teabel.

See aruanne avaldatakse ajal, mil enneolematust COVID-19 pandeemiast tingitud kriis avaldab Euroopa ühiskonnale tõsist majanduslikku, fiskaalset ja sotsiaalset mõju. Komisjon reageeris kiiresti ettepanekutega koheste meetmete kohta (nt koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus ja koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus+ ) ning ulatuslike ettepanekutega lühikeses ja keskpikas perspektiivis tegutsemise, sealhulgas taasterahastu „Next Generation EU“  kohta. Euroopa Ülemkogu jõudis 21. juulil 2020 taasterahastu suhtes kokkuleppele.

Kui komisjon oli nimetatud ettepanekud vastu võtnud, uurisid makropiirkondlike strateegiate peamised rakendajad, kuidas need strateegiad võiksid aidata osalevatel riikidel kriisile reageerida. Makropiirkondlike strateegiatega on loodud valmis ja toimiv koostööraamistik, et tagada meetmete, investeeringute ja projektide parem koordineerimine strateegiaga hõlmatud territooriumil. Makropiirkondlikud strateegiad on valdkonnaülesed, sidusrühmi kaasavad ja hõlmavad eri valitsemistasandeid. Kõik need omadused võivad olla keskse tähtsusega selliste ELi prioriteetide saavutamisel nagu Euroopa roheline kokkulepe, Euroopa digitaalarengu strateegia, inimeste hüvanguks toimiv majandus ja Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine.

Sellel aruandel on kaks eesmärki. Esiteks kirjeldatakse selles makropiirkondlike strateegiate rakendamisel tehtud edusamme ja ootusi edasisteks täiustusteks. Teiseks käsitletakse makropiirkondlike strateegiate võimalikku arendamist pärast COVID-19 kriisi puhkemist, et tagada majanduse jätkusuutlik, konkurentsipõhine ja sotsiaalselt kaasav taastamine. Sellega seoses hinnatakse aruandes makropiirkondlike strateegiate rolli ELi uute prioriteetide – keskkonnahoidliku, digitaalse ja vastupanuvõimelise tuleviku – saavutamisel.

More information :

EU Macro-regional strategies

Publications