Aastatel 2000–2006 ei kulutatud ühtekuuluvuspoliitika elluviimisele mitte niisama üks kolmandik ELi eelavest, vaid tegu oli poliitikaga, mis võitles ajaloo väljakutsetega ja aitas muuta ajalugu. ELi laienemine 2004. aastal kümne uue liikmesriigi võrra süvendas sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust ennenägematul viisil. Ühtekuuluvuspoliitika pidi sellele väljakutsele reageerima, unustamata seejuures vanu EL 15 liikmesriike.