Euroopa Liidu Solidaarsusfond

Lisatööriistad

 

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi selleks, et reageerida suurematele loodusõnnetustele ning väljendada Euroopa solidaarsust nende Euroopa piirkondade suhtes, mida on tabanud katastroof. Fondi loomiseks andsid tõuke 2002. aasta suvel Kesk-Euroopat tabanud tõsised üleujutused. Sellest ajast alates on fondi kasutatud 80 erineva katastroofi puhul, mille hulka kuuluvad üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad, tormid ja põud. 24 Euroopa riiki on seni saanud toetust rohkem kui 5 miljardi euro väärtuses. Kõikide juhtumite nimekiri PDF en

COVID-19 puhangu tõttu laiendati alates 1. aprillist 2020 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi (ELSF) kohaldamisala, et hõlmata suuri rahvatervisega seotud hädaolukordi. Selleteemalise lehekülje leiate siit.

Komisjon peab saama abitaotluse kätte 12 nädala jooksul alates esimesest katastroofi tekitatud kahjust. Aeglaselt kujunevate katastroofide puhul, nagu põud või tervisealane hädaolukord, on see tähtaeg 12 nädalat pärast esimese ametliku meetme võtmist hädaolukorra lahendamisel. COVID-19 puhul kohaldatakse eritingimusi (Vaadake vastavat lehekülge).

On väga soovitatav, et taotluse koostamise eest vastutav asutus võtaks asjaomase talitusega regionaalpoliitika peadirektoraadis kohe otse ühendust, et saada nõu, kuidas taotluse menetlemisele võimalikult kiiresti kaasa aidata.

Lehekülge ajakohastatakse korrapäraselt, palun laadige alla taotlusvormi viimane versioon.

  • Taotlusvorm (Viimati muudetud: 16-11-2017) Word en
  • Juhised (Viimati muudetud: 16-11-2017)Worden
  • Piirmäärad suurte katastroofide puhul PDF en
  • Piirmäärad piirkondlike katastroofide puhul PDF en
  • Kuidas määrata kindlaks mitmeid piirkondi mõjutava katastroofi künnis (põhinedes kaalutud keskmise SKP-le) xls en
  • Kui suurt summat võib oodata? PDF en
  • Guidance on implementation, closure and auditing processes PDF en

Komisjon hindab taotlust ning kui see heaks kiidetakse, siis teeb summa kohta ettepaneku Euroopa Parlamendile ning nõukogule, kes peavad selle enne väljamaksmist kinnitama. Kui vahendid muutuvad kättesaadavaks, makstakse abi ühekordse maksena koheselt välja pärast seda, kui komisjon ja abisaajariik on asjaomase lepingu allkirjastanud. Kui abisumma on välja makstud, vastutab abi saav riik selle kasutamise, sealhulgas tegevuste valiku ning nende auditeerimise ja kontrolli eest. Erakorralisi meetmeid võib rahastada tagasiulatuvalt alates katastroofi esimesest päevast.

Tuleb võtta arvesse, et ELSF ei ole loodusõnnetuste tagajärgede kõrvaldamiseks kasutatav kiirreageerimisinstrument. Rahalist abi saab abi taotlevale riigile anda ainult pärast taotluse esitamist ning eelarvemenetlust, mis võib võtta mitmeid kuid.

2019. aasta mais avaldas komisjon põhjaliku hindamisaruande fondi töö kohta alates selle loomisest 2002. aastal ja esitas soovitused tulevikuks. Aruandes rõhutatakse fondi suurt lisaväärtust erakorraliste ja taastumismeetmete toetamisel ning riiklike ja piirkondlike ametiasutuste finantskoormuse vähendamisel. Fondist on eraldatud 5,2 miljardit eurot, sealhulgas rekordiline 1,2 miljardit eurot 2016. ja 2017. aastal Kesk-Itaalias toimunud maavärinate tagajärgede kõrvaldamiseks.
Aruandes on viidatud ka arenguruumile seoses kiiruse, sidususe, tõhususe ja üldsuse teadlikkusega sekkumistest.
Lisateave hindamise kohta

Euroopa Komisjon
Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat
üksus E1/EUSF
B-1049 Brüssel
Belgia
Johannes Wachter
telefon: +32 2 296 65 15


Inguna Kramina
Inguna.KRAMINA@ec.europa.eu
telefon: +32 229-66062
Nyla Cruz
Nyla.Cruz@ec.europa.eu
telefon: +32 2 295 36 09

Milleks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist vahendeid eraldatakse?

The EUSF ELSF võib anda rahalist abi liikmesriikidele ja ühinemisläbirääkimistel osalevatele riikidele

  • suurkatastroofi korral: kui otsese kahju kogusumma ületab 2011. aasta hindades 3 miljardit eurot või 0,6% mõjutatud riigi kogurahvatulust, olenevalt sellest, kumb on väiksem;
  • väiksema nn piirkondliku katastroofi korral: kui otsese kahju kogusumma ületab 1,5% piirkondlikust SKPst (tasandil NUTS2). Äärepoolseimate piirkondade puhul on see künnis 1% piirkonna SKPst;
  • kui abikõlblikku riiki mõjutab sama suurkatastroof kui abikõlblikku naaberriiki;
  • ulatusliku rahvatervise hädaolukorra korral: kui hädaolukordadele reageerimise meetmete kogumaksumus on 2011. aasta hindades hinnanguliselt üle 1,5 miljardi euro ehk üle 0,3% riigi kogurahvatulust.

Kui suur on fondi eelarve?

Solidaarsusfondi abi kogusumma on igal aastal kuni 500 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ning sellele lisaks eelmise aasta kasutamata eraldised, mis lisanduvad ELi tavaeelarvele. Konkreetsed abipalved tuleb pärast komisjoni ettepanekut heaks kiita Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Veerand nimetatud summast peab iga aasta 1. oktoobri seisuga jääma kasutamata, et oleks võimalik reageerida aasta lõpu poole tekkida võivatele vajadustele. Erandjuhtudel ja juhul, kui aasta lõpuks alles jäänud vahenditest ei piisa, võib lisaks kasutada vahendeid järgmise aasta eelarvet.

Milliste meetmete jaoks?

The EUSF Euroopa Liidu Solidaarsusfond täiendab liikmesriikide riigieelarvelisi kulutusi, et korraldada järgmisi erakorralisi tegevusi:

  • taastada taristu ja energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, tervise ja hariduse valdkonna seadmete töökord;
  • korraldada asjaomase elanikkonna vajadusi rahuldav ajutine majutus ja päästeteenistuste rahastamine;
  • kindlustada ennetav taristu ja meetmed kultuuripärandi kaitseks;
  • puhastada katastroofipiirkonnad, sealhulgas looduslikud alad, järgides asjakohasel juhul ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise, ning taastada viivitamata kahjustatud looduslikud alad, et vältida pinnase erosiooni vahetut mõju;
  • anda kiiret (sh meditsiinilist) abi elanikkonnale, keda mõjutab ulatuslik rahvatervise hädaolukord;
  • kaitsta elanikkonda nakkusohu eest, sealhulgas korraldades haiguste ennetamist, seiret või nende leviku tõkestamist, võideldes tõsiste rahvaterviseohtude vastu või leevendades nende mõju rahvatervisele.

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ei loodud eesmärgiga katta kõiki loodusõnnetustega seonduvaid kulusid. Põhimõtteliselt eraldatakse fondist vahendeid kindlustusega hõlmamata kahjude katmiseks ning selle raames ei hüvitata eraisikutele tekitatud kahjusid. Pikaajaliseks tegevuseks, nagu majanduslikud ümberkorraldused ja ennetustöö, ei ole ELSFist võimalik vahendeid saada. Nendeks võib siiski abi saada muudest vahenditest, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest.

Näide

Austria – üleujutus 2005. aasta augustis (piirkondlik katastroof)

2005. aasta augustis leidis aset ränk üleujutus Austria Vorarlbergi ja Tirooli liidumaades. Üleujutus kahjustas tugevalt põllumajandussektorit, turismi, eluasemeid, ettevõtteid, teedevõrgustikku ja muud taristut. Hinnanguline otsene kogukahju oli 591,94 miljonit eurot, mis on umbes 0,27% Austria kogurahvatulust. Kuna see summa on väiksem kui suurõnnetuste puhul Solidaarsusfondi kasutamiseks kohaldatav piirmäär (0,6% Austria kogurahvatulust, st 1,3363 miljardit eurot), siis menetleti abitaotlust erandjuhtumina kui erakorralist piirkondlikku katastroofi. Komisjon leidis, et taotluses esitati piisavalt tõendeid, mis võimaldasid kasutada Solidaarsusfondi vahendeid erandkorras, ning eraldas rahalist abi 14,79 miljonit eurot. Abiraha kasutati järgmiselt:

  • taristu (riigimaanteede) kohene taastamine kasutuskõlbulikuks. ELSFi kogupanus: 9,86 miljonit eurot;
  • kohene ennetav taristu kindlustamine – veeteede kahjustatud kallaste taastamine, puude ja killustiku eemaldamine, tammide rajamine, jõesängide stabiliseerimine ja taastamine. ELSFi kogupanus: 4,93 miljonit eurot.

Dokumendid

Teabeleht

Aruanded

Panorama (ajakiri)

Pressiteated