Financial Instruments in Cohesion Policy

Financial instruments help to trigger investments on the ground for revenue-generating and cost-saving activities while maximising private investment with minimum public support to deliver the Cohesion Policy objectives of economic, social and territorial cohesion. Financial instruments represent a more efficient and sustainable alternative to complement traditional grant-based support. The European Regional and Development Fund and the Cohesion Fund support projects on the ground through financial products, such as loans, guarantees and equity

Lisatööriistad

 

Uudised

    Mitut piirkonda hõlmav toetusprogramm on üks nõustamisteenuse fi-compass harusid – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) alla kuuluv rahastamisvahendite nõustamisteenuse platvorm, mida haldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. Mitut piirkonda hõlmava toetuse projektidesse on kaasatud vähemalt kaks korraldusasutust erinevatest ELi liikmesriikidest ja eesmärk on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisvahendite võimaliku kasutamise hindamine konkreetsetes ühishuvide teemavaldkondades. Selle eesmärk on aidata kaasa rahastamisvahendite laiemale kasutamisele struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute ja nende geograafiliste või temaatiliste rakendusalade osas ning erinevate liikmesriikide piirkondade julgustamine tegema koostööd, vahetama parimaid tavasid ja õppima üksteiselt. 

    ELi poliitika keskmes olevad linnad 

    Üle 70% Euroopa kodanikest elab linnapiirkonnas ja tulevikus see arv suureneb. Iga päev kohandavad linnad üle Euroopa linnaarenduskavasid, et need käsitleksid kõige pakilisemaid probleeme, nagu rahvaarvu kasv, kliimamuutus ja digitaalne üleminek. Luues terviklikke strateegiaid ja määrates kindlaks poliitika pikaajalised eesmärgid, on linnad võtmas meetmeid, et toetada taskukohaseid eluasemeid, edendada energiatõhususe projekt, taaselustada naabruskondi ja arendada ühistransporti. Kuid strateegilisi kavasid saab edukalt rakendada ainult siis, kui linnadel on juurdepääs rahastamisele. Ilma laialdase riikliku ja erakapitali kaasamiseta on linnade visiooni reaalsuseks muutmine jätkuvalt keeruline. 

    2013. aastal otsustas Hollandi linn Haag eraldada 4 miljonit eurot pilootprojektile JESSICA, et luua energiatõhususe rahastamisvahend. Sel ajal ei osanud sellega tegelejad ette kujutada, et nelja aastaga on neil haldusfond, kus on üle 46 miljoni euro väärtuses varasid innovatsiooni, jätkusuutlikkuse ja linnaarenduse jaoks. 

    Samas selle fondi loomise esimesed sammud pakkusid väljakutseid. 

    „Kui me alguses fondi lõime, oli meil palju küsimusi ja pidime tulevikuinvesteeringuteks kindla ja tugeva aluse loomiseks ületama mitmed tehnilised takistused,“ meenutab William van den Bungelaar, Haagi Majandusinvesteeringute Haldusfondi Sihtasutuse (Stichting Holdingfonds Economische Investeringen Den Haag, HEID) sekretär. 

    Haagis on nüüd erialaspetsialistide rühm, mis teeb tihedat koostööd sõltumatu fondivalitsejaga, et linna rahastamisvahendeid jälgida ja toetada. HEIDi edust tulenevalt on rahastamisvahendite kasutamine linna strateegiliste eesmärkide rahastamiseks muutunud tavaliseks. 

    Uuendatavad investeeringud üle Euroopa

    Rahastamisvahendite kohta olemasolevate teadmiste edasiarendamiseks ühendas Haag jõud kolme teise Euroopa linnaga – Manchester, Milano ja London – mitut piirkonda hõlmava toetusprojekti „Revolving Investments in Cities in Europe“ ehk RICE raames. Selle projekti eesmärk on uue rahastamisvahendi edasiarendamine, et suurendada erasektori investeeringuid linnaarendusse, eelkõige seoses arukate linnadega. Selle raames tehti kindlaks linnade ühised rahastamisvajadused ja seega selgitati välja need valdkonnad, kus rahastamisvahenditega saab linnapoliitika eesmärkidega ühtivaid projekte kõige paremini toetada. Suurimate rahastamisvajadustega valdkondade hulgas on transport, energia, eluasemed ja tööruumid, roheline ja sinine taristu või majandusareng laiemas mõttes, mis hõlmab väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning idufirmasid ja uute kaubanduslike või innovatsioonivahendite arendamist. 

    Mitut piirkonda hõlmava toetuse projekti RICE partneritel oli võimalik tugineda erinevate osalevate linnade kogemusele. 

    „Rahastamisvahendite kasutamine Manchesteris oli edukas ja nende kasu on ulatunud kaugele,“ ütleb Mark Duncan Manchesteri linnavalitsusest. Sarnaselt kiidab Binal Cadieu Suur-Londoni piirkonnast uue Londonis asutatud rahastamisvahendi Londoni Linnapea Energiatõhususe Fondi (Mayor of London’s Energy Efficiency Fund, MEEF) potentsiaali. „Käibefondina pakub MEEF meile mudelit miljonite naelade erainvesteeringute kasutamiseks vähese süsihappegaasiga projektide tarbeks,“ ütleb Cadieu. 

    Projekti RICE linnafondi plaan

    Projekt RICE pakub linnafondi mudelit, mida on võimalik linnaarengu toetamiseks kohandada linnade konkreetsetele vajadustele terves Euroopa Liidus. Plaan rakendab RICE partnerite parimaid tavasid, mis muudab fondi paindlikuks. Lühidalt on tegu linna juhitava ja eraldi hallatava rahastamisvahendiga, mille investeerimisstrateegiad on seotud linna strateegiliste eesmärkidega, et saavutada riiklike investeeringute oluline võimendus. 

    RICE projektijuht van den Bungelaar rõhutab partnerluse eeliseid. 

    „Plaaniga sätestatakse linnaarenduse rahastamisvahendi paindlik raamistik, mis saavutab koos rakendamist toetava tehnilise abi paketiga riiklike investeeringute olulise võimenduse,“ ta ütleb. „Mudel on mõeldud olema lihtne, korratav ja kohandatav, et teised saaksid seda linnaarenduse rahastamisvahendi alusena kasutada.“ 

    Kui sõltumatu fondivalitseja kaasamine aitab kaasa selle rakendamisele, siis linna investeerimisstrateegia arendamise eest vastutavad linnad. Linnafondi loomisega on Euroopa linnadel võimalik oma visiooni ja strateegiat rakendada. 

    Ühtekuuluvuspoliitika toetuste kasutamine

    Riiklikud vahendid, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, omavad turul esinevate tühimike täitmises olulist rolli, võimaldades paljudele projektidele juurdepääsu ELi-poolsele rahastamisele, mis muidu ei oleks kättesaadav või oleks liiga kulukas. Kui linnadel on juurdepääs Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditele, saavad nad edukalt rakendada rahastamisvahendeid, mis on suunatud nende kohalikele vajadustele, kaasates projektidesse edukalt teisi riiklikke ja erainvesteeringuid. Seda saab teha kas pikaajalistele linnaprojektidele mõeldud laenude või garantiidega, kõrgema riskiprofiiliga projektidesse investeerimise omakapitali või kvaasikapitaliga või tagasi makstava ja toetusest tulenevate vahendite kombinatsiooniga. 

    Paljudel linnadel puudub linnafondide asutamise kogemus. Seega nad vajavad uute rahastamisvahendite kujundamisel ja loomisel professionaalset abi. Euroopa Komisjoni poolt toetatavad tehnilise abi programmid (nt mitut piirkonda hõlmav toetus) muudavad uue linnafondi ettevalmistamise ja rakendamise lihtsamaks, aidates linnal suurendada oma suutlikkust. 

    „Linnade jaoks, kellele on rahastamisvahendite maailm (nt linnaarendusfondid) uus, pakub mitut piirkonda hõlmav toetusprojekt RICE kasuliku vahendi, millele uue rahastamisvahendi loomisel toetuda, ja hinnata selle otstarbekust kohalikus kontekstis,“ ütleb Lucia Scopelliti, kes töötab Milano omavalitsuse heaks.

    Mitut piirkonda hõlmava toetusprojekti RICE kohta leiate lisateavet veebisaidilt www.fi-compass.eu

    Panorama 69: Moravia-Silesia emerges from its industrial past

Rohkem uudiseid

We are facing important challenges in Europe. We need to continue boosting economic growth and creating employment. We must do more with less and this can be achieved through financial instruments.

Commission services are committed to making this smarter use of EU resources through financial instruments as a more efficient and sustainable alternative to complement traditional grant-based support. It should be pointed out that financial instruments are not an end in themselves but a policy delivery mechanism.

Besides the obvious advantages of leveraging additional resources and recycling funds over the long term, the repayable nature of financial instruments offers incentives to better performance, including greater financial discipline at the level of supported projects. Last but not least, the reflows from these investments become resources at the disposal of national authorities, that can subsequently be reinvested into further projects.

ESIF and EFSI complementarities

  • European Structural and Investment Funds and European Fund for Strategic Investments complementarities: Ensuring coordination, synergies and complementarity en pdf

Documents

Data

Track the progress in financial instruments under the ESI Funds, their thematic and national allocation and how they are used with our Data Platform.

View the data

Need to know more?

The fi-compass platform maintains a library of documents, country pages, examples and events

Contact

European Commission - DG Regional Policy
Unit B3 - Financial Instruments and relations with International Financial Institutions
Avenue de Beaulieu 5
B-1160 Brussels
Tel: 32 2 29 59332
Fax: +32 2 292 0904
REGIO-B3-FINANCIAL-INSTRUMENTS@ec.europa.eu