Sisukord
Otsi juhendist

Väiksed Koostööpartnerlused

Millised on Väikese Koostööpartnerluse eesmärgid?

Väikesed koostööpartnerlused võimaldavad organisatsioonidel arendada ja tugevdada võrgustikke, suurendada oma suutlikkust tegutseda riikidevahelisel tasandil, vahetada häid tavasid, seista silmitsi ideede ja meetoditega spordi ja kehalise tegevuse eri valdkondades. Valitud projektid võivad anda ka käegakatsutavaid väljundeid ja eeldatakse, et need levitavad oma tegevuse tulemusi, seda siiski viisil, mis on proportsionaalne eesmärgi ja projekti ulatusega. Väiksed koostööpartnerlused  kaasavad eri organisatsioone, sealhulgas eeskätt kohaliku, piirkonna ja riikliku tasandi avaliku sektori asutusi, spordiorganisatsioone, spordiga seotud organisatsioone ja haridusasutusi. Väiksed koostööpartnerlused on eelkõige projektid, mis panustavad just 2013. a ettevalmistavate meetmete jätkuvusse ja mille eesmärk on:

  • Edendada spordi valdkonnas sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi;
  • Edendada Euroopa traditsioonilist sporti ja mänge;
  • Toetada vabatahtlike, treenerite, mänedžeride ja mittetulunduslike spordiorganisatsioonide töötajate õpirännet;
  • Kaitsta sportlasi (eriti noorimaid) ohtude eest nende tervisele ja turvalisusele, parandades treening- ja võistlustingimusi;
  • Edendada haridust spordi valdkonnas ja selle kaudu, pöörates erilist tähelepanu oskuste väljaarendamisele.

Väiksed Koostööpartnerlused peaksid edendama spordi valdkonnas riikidevaheliste võrgustike loomist ja arenemist. EL saab pakkuda seeläbi võimalusi sidusrühmadevaheliseks tõhustatud koostööks, mida ilma ELi meetmeta ei toimuks Samuti peaksid väiksed koostööpartnerlused edendama koostoimet kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste strateegiatega ja nende strateegiate vahel, et propageerida sporti ja kehalist tegevust ning lahendada spordiga seotud probleeme.

Väiksed koostööpartnerlused peaksid kaasama vähemalt ühe kohaliku või piirkondliku spordiklubi.

Komisjon korraldab oma rakendusameti kaudu aasta jooksul ühe valikuvooru.

Millist Tegevust selle Meetme raames toetatakse?

Programm Erasmus+ võimaldab meetmete puhul, mida võidakse väikeste koostööpartnerluste raames ellu viia, suurt paindlikkust, seni kuni projektiettepanekus on tõestatud, et need meetmed on projekti jaoks kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemad. Väiksed koostööpartnerlused võivad hõlmata tavaliselt kõikvõimalikke meetmeid, nagu näiteks:

  • sidusrühmade võrgustike loomine;
  • heade tavade edendamine, kindlakstegemine ja jagamine;
  • koolitus- ja haridusmoodulite ja -vahendite ettevalmistamine, arendamine ja rakendamine;
  • meetmed, millega suurendada teadlikkust spordi ja kehalise tegevuse lisaväärtusest isiku isikliku, sotsiaalse ja ametialase arengu seisukohalt;
  • eelnimetatud meetmeid toetavad konverentsid, seminarid, kohtumised, üritused ja teadlikkuse suurendamise meetmed.

Kes võib osaleda Väikeses Koostööpartnerluses?

Väiksed Koostööpartnerlused on avatud igat liiki avaliku sektori asutustele, kes tegutsevad spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas. Olenevalt projekti eesmärgist tuleks Väiksesse Koostööpartnerlusse kaasata sobivad ja eripalgelised partnerid, et kasutada ära nende erinevaid kogemusi, profiile ja eksperditeadmisi ning saavutada projekti raames asjakohaseid ja kvaliteetseid tulemusi.

Väikeste Koostööpartnerluste puhul seatakse sihiks programmiriikides asutatud organisatsioonide koostöö.

Väiksesse Koostööpartnerlusse peaks kuuluma:

  • taotleja/koordinaator – organisatsioon, kes esitab kõikide partnerite nimel projektiettepaneku. Kui projektile määratakse toetus, saab taotlejast/koordinaatorist peamine ELi toetuse saaja ja ta kirjutab alla toetusesaaja toetuslepingule. Lisateabe saamiseks rahastamis- ja lepingutingimuste kohta palume tutvuda käesoleva Juhendi C Osaga. Tema koordineeriv roll seisneb järgmiste ülesannete täitmises:
  • esindada osalevaid organisatsioone ja tegutseda nende nimel suhtluses Euroopa Komisjoniga;
  • kanda rahalist ja õiguslikku vastutust kogu projekti nõuetekohase rakendamise, haldamise ning rahastamise eest;
  • koordineerida Koostööpartnerlust koostöös kõikide teiste projektipartneritega;
  • võtta vastu Programmi Erasmus+ raames antav rahaline toetus ja vastutada vahendite jaotamise eest projektis osalevate partnerite vahel.
  • partnerid: organisatsioonid, kes aitavad kaasa Väikse Koostööpartnerluse ettevalmistamisele, elluviimisele ja hindamisele.

Milliseid kriteeriume kasutatakse Väikese Koostööpartnerluse hindamisel?

Allpool on loetletud ametlikud kriteeriumid, millele Väike Koostööpartnerlus peab vastama, et programmi Erasmus+ alusel toetust saada:

Abikõlblikkuskriteeriumid

Abikõlblikud osalevad organisatsioonid

Ükskõik milline programmi- või mis tahes partnerriigis asutatud spordivaldkonnas tegutsev organisatsioon või avaliku sektori asutus koos seotud üksustega (kui neid on) (vt käesoleva juhendi A osa jagu „Abikõlblikud riigid”).

Selline organisatsioon võib olla näiteks (mittetäielik loetelu):

  • avalik-õiguslik asutus, mis vastutab spordi eest kohalikul, piirkonna või riigi tasandil;
  • Riiklik Olümpiakomitee või Oiiklik spordiliit;
  • kohaliku, piirkonna või riigi tasandi spordiorganisatsioon;
  • riiklik spordiliiga;
  • spordiklubi;
  • sportlasi esindav organisatsioon või ametiühing;
  • spordivaldkonna spetsialiste ja vabatahtlikke (nt treenereid, spordijuhte) esindav organisatsioon või ametiühing;
  • organisatsioon, mis esindab liikumist „sport kõigile”;
  • organisatsioon, mis tegutseb kehalise tegevuse propageerimise valdkonnas;
  • organisatsioon, mis esindab aktiivse puhkuse valdkonda;

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga Programmiriigis asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõikide projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Väike koostööpartnerlus on riikidevaheline ja selles peab kaasa lööma vähemalt kolm eri programmiriikidest pärit organisatsiooni. Partnerite maksimumarvu ei ole kindlaks määratud. Projekti juhtimise ja rakendamise eelarve on siiski piiratud (viie partneriga). Toetuse taotlemisel tuleb ära märkida kõik osalevad organisatsioonid.

Projekti kestus

12–24 kuud. Projekti kestus (12, 18 või 24 kuud) tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate meetmete liigist.

Meetme elluviimise koht (kohad)

Meetmed tuleb ellu viia Väikses Koostööpartnerluses osalevate organisatsioonide riikides (ühes või mitmes).

Kellele esitada taotlus?

Brüsselis asuvale Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 4. aprillil 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima järgmise aasta 1. jaanuaril.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalikku lisateavet selle kohta, kuidas esitada taotlus, leiab käesoleva Juhendi C osast.

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks palume tutvuda käesoleva Juhendi C osaga

Toetuse määramise kriteeriumid

Nendes kategooriates hinnatakse projekte järgmiste kriteeriumide alusel:

Projekti asjakohasus

(kuni 30 punkti)

  • Projektiettepaneku asjakohasus, võttes arvesse:
  • Euroopa poliitika eesmärke spordivaldkonnas;
  • Meetme eesmärke ja prioriteete (vt jagu „Millised on Koosööpartnerluse eesmärgid?”).
  • Mil määral:
  • tugineb projektiettepanek tõelisele ja piisavale vajaduste analüüsile;
  • on eesmärgid selgelt määratletud ja realistlikud ning mil määral on käsitletud neis osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele olulisi küsimusi;
  • on projektiettepanek innovaatiline ja/või mil määral täiendab see muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud;
  • toob projektiettepanek ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida üks riik ei suudaks üksi tegutsedes saavutada.

Projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet

(kuni 20 punkti)

  • Tööprogrammi, sealhulgas asjakohaste ettevalmistus-, elluviimis-, järelevalve-, hindamis- ja levitamisetappide selgus, täielikkus ning kvaliteet;
  • Projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus;
  • Kavandatud metoodika kvaliteet ja rakendatavus;
  • Halduskorra olemasolu ja kvaliteet (tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutused on selgelt määratletud ja realistlikud);
  • Kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu ja asjakohasus tagamaks, et projekti elluviimine on kvaliteetne, lõpeb õigel ajal ning toimub eelarve järgi;
  • Mil määral on projekt kulutasuv ja mil määral eraldatakse selle raames igale meetmele asjakohased vahendid.

Projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet

(kuni 20 punkti)

  • Mil määral:
    • (kui see on asjakohane) on kaasatud projekti sobiv kooslus täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kellel on profiil, kogemused ja oskusteave, mis on vajalikud selleks, et saavutada edu projekti kõikide aspektide puhul , kaasa arvatud nende suutlikkuse ja teadmiste jaoks vajalik profiil spordivaldkonna poliitikas ja tavades;
    • väljendab vastutuse ja ülesannete jagunemine kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust;
    • kui see on asjakohane, mil määral toob partnerriigist pärit osaleva organisatsiooni kaasamine projekti olulist lisaväärtust.

Mõju ja tulemuste levitamine

(kuni kuni 30 punkti)

  • Projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet;
  • Projekti võimalik mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning projekti lõppedes;
  • kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja/või Euroopa tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele.
  • Tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal;
  • Kui see on asjakohane, mil määral on projektiettepanekus kirjeldatud seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja andmekandjad tehakse vabalt kättesaadavaks, kuidas neid tutvustatakse avatud litsentside kaudu, ning samuti seda, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid;
  • Projekti jätkusuutlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus avaldada jätkuvalt mõju ja tuua tulemusi ka pärast ELi toetuse ärakasutamist.

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus” ning „mõju ja tulemuste levitamine” puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet” ning „projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet” puhul vähemalt 10 punkti).

Millised on rahastamiseeskirjad?

Projekti eelarve koostamisel tuleb kinni pidada järgmistest rahastamiseeskirjadest:

Väikse koostööpartnerluse jaoks antav maksimumtoetus: 60 000 eurot

Toetuskõlblikud kulud

Rahastamismehhanism

Summa

Eraldamise eeskiri

Projekti haldamine ja elluviimine

Projekti haldamine (nt kavandamine, rahaasjade korraldamine, partneritevaheline koordineerimine ja suhtlemine); väikesemahulised õppe-/õpetamis-/koolitusmaterjalid, vahendid, käsitlusviisid jne; virtuaalne koostöö ja projekti raames elluviidavad kohalikud meetmed; teavitamine, propageerimine ja levitamine (nt brošüürid, teabelehed, veebipõhine teave)

Toetus ühikukulude katmiseks

Toetus koordineeriva organisatsiooni tegevuskulude katmiseks:
500 eurot kuus

Kuni 1500 eurot kuus

Aluseks võetakse Väikse Koostööpartnerluse kestus ja kaasatud osalevate organisatsioonide arv

Toetus ühikukulude katmiseks

Toetus teiste osalevate organisatsioonide tegevuskulude katmiseks:
250 eurot osaleva organisatsiooni kohta kuus.

Riikidevahelised projektikoosolekud

Osalemine koosolekutel, mis toimuvad projektipartnerite vahel ning mille korraldab projekti elluviimise ja koordineerimise eesmärgil üks osalevatest organisatsioonidest; toetus reisi- ja elamiskulude katmiseks

Toetus ühikukulude katmiseks

Kui reisi pikkus on 100–1999 km:
575 eurot osaleja kohta ühe koosoleku puhul

Kui reisi pikkus on 2000 km või enam:
760 eurot osaleja kohta ühe koosoleku puhul

Tingimus: taotlejad peavad põhjendama vajalike koosolekute ja kaasatavate osalejate arvu. Aluseks võetakse reisi pikkus osaleja kohta; reisi pikkuse arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni vahemaa arvutamise kalkulaatorit.

Toetuskõlblikud kulud

Rahastamismehhanism

Summa

Eraldamise eeskiri

Erakorralised kulud

Toetus, mis aitab katta allhangete või kaupade ja teenuste ostmisega seotud tegelikud kulud.
Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui rakendusamet seda nõuab.

Tegelikud kulud

80 % toetuskõlblikest kuludest
Kuni 10 000 eurot projekti kohta (v.a finantstagatise andmise kulud).

Tingimus: allhankelepingute sõlmimine peab olema seotud teenustega, mida osalevad organisatsioonid ei saa nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ise pakkuda; seadmete hulka ei tohi kuuluda tavalised kontoriseadmed või seadmed, mida osalevad organisatsioonid tavaliselt kasutavad.