Sisukord
Otsi juhendist

Koostööpartnerlused

Millised on koostööpartnerluse eesmärgid?

Koostööpartnerlused võimaldavad välja kujundada, edastada ja/või rakendada uuenduslikke väljundeid ja/või on seotud olemasolevate ja uute toodete või uuenduslike ideede intensiivse levitamise ja kasutamisega spordi ja kehalise tegevuse eri valdkondades. Need kaasavad eri organisatsioone ja osalejaid nii spordis kui ka sellest väljaspool – sealhulgas eeskätt kohaliku, piirkonna, riigi ja Euroopa tasandi avaliku sektori asutusi, spordiorganisatsioone, spordiga seotud organisatsioone ja haridusasutusi. Koostööpartnerlused on eelkõige innovaatilised projektid, mille eesmärk on:

  • suurendada osalemist spordis ja kehalises tegevuses, eeskätt toetades tervist tugevdavat füüsilist aktiivsust käsitleva nõukogu soovituse elluviimist ning olles kooskõlas kehalist tegevust käsitlevate ELi suunistega ja Tartu üleskutsega harrastada tervislikke eluviise;
  • suurendada osalemist spordis ja kehalises tegevuses, eeskätt toetades Euroopa spordinädalat;
  • edendada haridust spordi valdkonnas ja selle kaudu, pöörates erilist tähelepanu oskuste väljaarendamisele, ning samuti toetada ELi suuniste elluviimist sportlaste topeltkarjääri valdkonnas;
  • edendada spordis vabatahtlikku tegevust;
  • võidelda dopingu kasutamise vastu, eriti harrastusspordis;
  • võidelda tulemuste kokkuleppimise vastu;
  • täiustada spordis head juhtimist;
  • võidelda vägivallaga ja kaotada spordis rassism, diskrimineerimine ja sallimatus;
  • toetada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi spordis.

Kõigis neis valdkondades tuleks edendada soolist võrdõiguslikkust ja soodustada koostööd partnerriikidega.

Koostööpartnerlused peaksid edendama spordi valdkonnas Euroopa võrgustike loomist ja arenemist. EL saab pakkuda seeläbi võimalusi sidusrühmadevaheliseks tõhustatud koostööks, mida ilma ELi meetmeta ei toimuks. Samuti peaksid koostööpartnerlused edendama koostoimet kohalike, piirkondlike, riiklike ja rahvusvaheliste strateegiatega ja nende strateegiate vahel, et propageerida sporti ja kehalist tegevust ning lahendada spordiga seotud probleeme.

Programmiga Erasmus+ kavatsetakse toetada koostööpartnerluste raames selliste uute projektitüüpide ja uute riikidevahelise koostöö vormide katsetamist ja edasiarendamist spordi valdkonnas, mis tõenäoliselt soodustavad laialdasemalt riiklikest rahastamiskavadest või muudest Euroopa fondidest, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, toetatavate algatuste arengut.

Komisjon korraldab oma rakendusameti kaudu aasta jooksul ühe valikuvooru.

Millist tegevust selle meetme raames toetatakse?

Programm Erasmus+ võimaldab meetmete puhul, mida võidakse koostööpartnerluste raames ellu viia, suurt paindlikkust, seni kuni projektiettepanekus on tõestatud, et need meetmed on projekti jaoks kindlaks määratud eesmärkide saavutamiseks kõige asjakohasemad. Koostööpartnerlused võivad hõlmata tavaliselt kõikvõimalikke meetmeid, nagu näiteks:

  • sidusrühmade võrgustike loomine;
  • heade tavade väljatöötamine, kindlakstegemine, edendamine ja jagamine;
  • koolitus- ja haridusmoodulite ja -vahendite ettevalmistamine, arendamine ja rakendamine;
  • meetmed, millega suurendada spordivaldkonna võimendajate pädevusi ning arendada näitajate kontrollimist ja võrdlemist, eriti seoses eetilise käitumise propageerimisega spordirahva seas;
  • meetmed, millega suurendada teadlikkust spordi ja kehalise tegevuse lisaväärtusest isiku isikliku, sotsiaalse ja ametialase arengu seisukohalt;
  • meetmed, millega edendada innovaatilist koostoimet spordi ning tervishoiu, hariduse, koolituse ja noorte valdkonna vahel;
  • meetmed, millega suurendada spordi tõendibaasi, et lahendada ühiskondlikke ja majanduslikke probleeme (eelnimetatud meetmeid toetavate andmete kogumine, uuringud, konsultatsioonid jne);
  • eelnimetatud meetmeid toetavad konverentsid, seminarid, kohtumised, üritused ja teadlikkuse suurendamise meetmed.

Kes võib osaleda koostööpartnerluses?

Koostööpartnerlused on avatud iga liiki avaliku sektori asutustele või organisatsioonidele, kes tegutsevad spordi ja kehalise tegevuse valdkonnas. Sõltuvalt projekti eesmärgist tuleks koostööpartnerlusse kaasata sobivad ja eripalgelised partnerid, et kasutada ära nende erinevaid kogemusi, profiile ja ekspertteadmisi ning saavutada projekti raames asjakohaseid ja kvaliteetseid tulemusi.

Koostööpartnerluste puhul seatakse sihiks programmiriikides asutatud organisatsioonide koostöö.

Koostööpartnerlusse peaks kuuluma:

  • taotleja/koordinaator – organisatsioon, kes esitab kõikide partnerite nimel projektiettepaneku. Kui projektile määratakse toetus, saab taotlejast/koordinaatorist peamine ELi toetuse saaja ja ta kirjutab kõikide osalevate organisatsioonide nimel alla mitme toetusesaajaga toetuslepingule. Tema koordineeriv roll seisneb järgmiste ülesannete täitmises:
  • esindada osalevaid organisatsioone ja tegutseda nende nimel suhtluses Euroopa Komisjoniga,
  • kanda rahalist ja õiguslikku vastutust kogu projekti nõuetekohase rakendamise, haldamise ning rahastamise eest,
  • koordineerida koostööpartnerlust koostöös kõikide teiste projektipartneritega;
  • partnerid – organisatsioonid, kes aitavad aktiivselt kaasa koostööpartnerluse ettevalmistamisele, elluviimisele ja hindamisele. Iga partner peab alla kirjutama mandaadile, millega ta volitab koordinaatorit tegutsema projekti elluviimise käigus oma nimel või arvel.

Milliseid kriteeriume kasutatakse koostööpartnerluse hindamisel?

Allpool on loetletud ametlikud kriteeriumid, millele koostööpartnerlus peab vastama, et programmi Erasmus+ alusel toetust saada.

Abikõlblikkuskriteeriumid

Abikõlblikud osalevad organisatsioonid

Ükskõik milline programmi- või mis tahes partnerriigis asutatud, spordivaldkonnas tegutsev organisatsioon või avaliku sektori asutus koos seotud üksustega (kui neid on) (vt käesoleva juhendi A osa jagu „Abikõlblikud riigid”).

Selline organisatsioon võib olla näiteks (mittetäielik loetelu):

  • avalik-õiguslik asutus, mis vastutab spordi eest kohalikul, piirkonna või riigi tasandil;
  • riiklik olümpiakomitee või riiklik spordiliit;
  • kohaliku, piirkonna, riigi, Euroopa või rahvusvahelise tasandi spordiorganisatsioon;
  • riiklik spordiliiga;
  • spordiklubi;
  • sportlasi esindav organisatsioon või ametiühing;
  • spordivaldkonna spetsialiste ja vabatahtlikke (nt treenereid, spordijuhte) esindav organisatsioon või ametiühing;
  • organisatsioon, mis esindab liikumist „sport kõigile”;
  • organisatsioon, mis tegutseb kehalise tegevuse propageerimise valdkonnas;
  • organisatsioon, mis esindab aktiivse puhkuse valdkonda;
  • organisatsioon, mis tegutseb hariduse, koolituse või noorte valdkonnas.

Kes võib esitada taotluse?

Taotluse võib esitada iga programmiriigis asutatud osalev organisatsioon. See organisatsioon esitab taotluse kõikide projekti kaasatud osalevate organisatsioonide nimel.

Osalevate organisatsioonide arv ja profiil

Koostööpartnerlus on riikidevaheline ja selles peavad kaasa lööma vähemalt viis viiest eri programmiriigist pärit organisatsiooni. Partnerite maksimumarvu ei ole kindlaks määratud. Projekti juhtimise ja rakendamise eelarve on siiski piiratud (kümne partneriga). Toetuse taotlemisel tuleb ära märkida kõik osalevad organisatsioonid.

Projekti kestus

Projekti kestus (12, 18, 24, 30 või 36 kuud) tuleb valida taotluse esitamise etapis, lähtudes projekti eesmärgist ja selle aja sisse kavandatavate meetmete liigist.

Meetme elluviimise koht (kohad)

Meetmed tuleb ellu viia koostööpartnerluses osalevate organisatsioonide riikides (ühes või mitmes).

Kellele esitada taotlus?

Brüsselis asuvale Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile.

Millal esitada taotlus?

Taotlejad peavad esitama oma toetustaotluse hiljemalt 4. aprillil kell 12.00 (keskpäev Brüsseli aja järgi) projektide puhul, mida hakatakse ellu viima järgmise aasta 1. jaanuaril.

Kuidas esitada taotlus?

Üksikasjalikku lisateavet selle kohta, kuidas esitada taotlus, leiab käesoleva juhendi C osast.

 

Taotlevaid organisatsioone hinnatakse asjaomaste kõrvalejätmise ja valikukriteeriumide põhjal. Lisateabe saamiseks palume tutvuda käesoleva juhendi C osaga.

 

Toetuse määramise kriteeriumid

Soovituslik jaotus koostööpartnerluse eri kategooriate vahel on järgmine:

 

Nendes kategooriates hinnatakse projekte järgmiste kriteeriumide alusel:

Projekti asjakohasus

(kuni 30 punkti)

  • projektiettepaneku asjakohasus, võttes arvesse:
  • Euroopa poliitika eesmärke spordivaldkonnas
  • meetme eesmärke ja prioriteete (vt jagu „Millised on koosööpartnerluse eesmärgid?”)
  • mil määral:
  • tugineb projektiettepanek tõelisele ja piisavale vajaduste analüüsile
  • on eesmärgid selgelt määratletud ja realistlikud ning mil määral on käsitletud neis osalevatele organisatsioonidele ja sihtrühmadele olulisi küsimusi
  • on projektiettepanek innovaatiline ja/või mil määral täiendab see muid algatusi, mille osalevad organisatsioonid on juba ellu viinud
  • toob projektiettepanek ELi tasandil lisaväärtust tulemuste kaudu, mida üks riik ei suudaks üksi tegutsedes saavutada

Projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet

(kuni 20 punkti)

  • tööprogrammi, sealhulgas asjakohaste ettevalmistus-, elluviimis-, järelevalve-, hindamis- ja levitamisetappide selgus, täielikkus ning kvaliteet
  • projekti eesmärkide, metoodika ning kavandatava tegevuse ja eelarve kokkusobivus
  • kavandatud metoodika kvaliteet ja rakendatavus
  • halduskorra olemasolu ja kvaliteet (tähtajad, korraldus, ülesanded ja vastutused on selgelt määratletud ja realistlikud)
  • kvaliteedikontrollimeetmete olemasolu ja asjakohasus tagamaks, et projekti elluviimine on kvaliteetne, lõpeb õigel ajal ning toimub eelarve järgi
  • mil määral on projekt kulutasuv ja mil määral eraldatakse selle raames igale meetmele asjakohased vahendid

Projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet

(kuni 20 punkti)

  • mil määral:
  • (kui see on asjakohane) on kaasatud projekti sobiv kooslus täiendavatest osalevatest organisatsioonidest, kellel on profiil, kogemused ja oskusteave, mis on vajalikud selleks, et saavutada edu projekti kõikide aspektide puhul, kaasa arvatud nende suutlikkuse ja teadmiste jaoks vajalik profiil spordivaldkonna poliitikas ja tavades
  • väljendab vastutuse ja ülesannete jagunemine kõikide osalevate organisatsioonide pühendumist ning aktiivset osalust
  • (kui see on asjakohane) toob partnerriigist pärit osaleva organisatsiooni kaasamine projekti olulist lisaväärtust

Mõju ja tulemuste levitamine

(kuni 30 punkti)

  • projekti tulemuste hindamise meetmete kvaliteet
  • projekti võimalik mõju:
  • osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele projekti ajal ning projekti lõppedes
  • kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja/või Euroopa tasandil muudele kui projektis otseselt osalevatele organisatsioonidele ja isikutele
  • tulemuste levitamise kava kvaliteet: nende meetmete asjakohasus ja kvaliteet, mille eesmärk on jagada projekti tulemusi osalevate organisatsioonide seas ning mujal
  • kui see on asjakohane, mil määral on projektiettepanekus kirjeldatud seda, kuidas koostatavad materjalid, dokumendid ja andmekandjad tehakse vabalt kättesaadavaks, kuidas neid tutvustatakse avatud litsentside kaudu, ning samuti seda, et nendega ei kaasne mingeid ebaproportsionaalseid piiranguid
  • projekti jätkusuutlikkuse tagamise kavade kvaliteet: projekti suutlikkus avaldada jätkuvalt mõju ja tuua tulemusi ka pärast ELi toetuse ärakasutamist

 

Rahastamist kaalutakse üksnes selliste projektiettepanekute puhul, mis koguvad vähemalt 60 punkti. Peale selle peavad projektid koguma iga eespool nimetatud toetuse määramise kriteeriumi puhul vähemalt poole maksimumpunktidest (st kriteeriumide „projekti asjakohasus” ning „mõju ja tulemuste levitamine” puhul vähemalt 15 punkti ning kriteeriumide „projekti ülesehituse ja elluviimise kvaliteet” ja „projektimeeskonna ja koostöökorralduse kvaliteet” puhul vähemalt 10 punkti).

 

Millised on rahastamiseeskirjad?

Projekti eelarve koostamisel tuleb kinni pidada järgmistest rahastamiseeskirjadest.

Koostööpartnerluse jaoks antav maksimumtoetus: 400 000 eurot

Toetuskõlblikud kulud

Rahastamismehhanism

Summa

Eraldamise eeskiri

Projekti haldamine ja elluviimine Projekti haldamine (nt kavandamine, rahaasjade korraldamine, partneritevaheline koordineerimine ja suhtlemine); väikesemahulised õppe-/õpetamis-/koolitusmaterjalid, vahendid, käsitlusviisid jne; virtuaalne koostöö ja projekti raames elluviidavad kohalikud meetmed; teavitamine, propageerimine ja levitamine (nt brošüürid, teabelehed, veebipõhine teave); Toetus ühikukulude katmiseks Toetus koordineeriva organisatsiooni tegevuskulude katmiseks:
500 eurot kuus
Kuni 2750 eurot kuus Aluseks võetakse koostööpartnerluse kestus ja kaasatud osalevate organisatsioonide arv
Toetus ühikukulude katmiseks Toetus teiste osalevate organisatsioonide tegevuskulude katmiseks:
250 eurot osaleva organisatsiooni kohta kuus
Riikidevahelised projektikoosolekud Osalemine koosolekutel, mis toimuvad projektipartnerite vahel ning mille korraldab projekti elluviimise ja koordineerimise eesmärgil üks osalevatest organisatsioonidest; toetus reisi- ja elamiskulude katmiseks Toetus ühikukulude katmiseks Kui reisi pikkus on 100–1999 km:
575 eurot osaleja kohta ühe koosoleku puhul
Kui reisi pikkus on 2000 km või enam:
760 eurot osaleja kohta ühe koosoleku puhul
Tingimus: taotlejad peavad põhjendama vajalike koosolekute ja kaasatavate osalejate arvu. Aluseks võetakse reisi pikkus osaleja kohta; reisi pikkuse arvutamisel tuleb kasutada Euroopa Komisjoni vahemaa arvutamise kalkulaatorit.

Toetuskõlblikud kulud

Rahastamismehhanism

Summa

Eraldamise eeskiri

Erakorralised kulud Toetus, mis aitab katta allhangete või kaupade ja teenuste ostmisega seotud tegelikud kulud
Kulud, mis on seotud finantstagatise andmisega, kui rakendusamet seda nõuab
Tegelikud kulud 80% toetuskõlblikest kuludest
Kuni 50 000 eurot projekti kohta (v.a finantstagatise andmise kulud)
Tingimus: allhankelepingute sõlmimine peab olema seotud teenustega, mida osalevad organisatsioonid ei saa nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ise pakkuda; seadmete hulka ei tohi kuuluda tavalised kontoriseadmed või seadmed, mida osalevad organisatsioonid tavaliselt kasutavad.

 

Lisarahastamine suurte koostööpartnerluste puhul

Intellektuaalsed väljundid

Projekti intellektuaalsed väljundid / käegakatsutavad tulemused (nt juhised, pedagoogilised materjalid, avatud õppematerjalid, IT-vahendid, analüüsid, uuringud, üksteiselt õppimise meetodid, ülevaated ja aruanded, leiutised – nt uued sportmängud jne)

Toetus ühikukulude katmiseks

B5.1 projektijuhi kohta projektiga töötamise päevas

Tingimus: projektijuhtide ja halduspersonaliga seotud kulud on eeldatavasti juba kaetud kuluartikli „projekti haldamine ja elluviimineˮ raames; Selleks et vältida võimalikku kattumist, peavad taotlejad põhjendama taotluses esitatud personalikulude liiki ja mahtu iga kavandatava väljundi puhul.
sellist liiki toetuse saamiseks peavad väljundid paistma silma oma kvaliteedi ja kvantiteedi poolest. Väljundid peavad tõendama oma potentsiaali laiemaks kasutuseks ning mõju avaldamiseks.

B5.2 teadlase/õpetaja/treeneri/koolitaja/noorsootöötaja kohta projektiga töötamise päevas

B5.3 tehnilise töötaja kohta projektiga töötamise päevas

B5.4 haldustöötaja kohta projektiga töötamise päevas

Sportlikud levitusüritused

Toetus, et aidata katta kulud, mis on seotud projekti intellektuaalsete väljundite jagamiseks ja levitamiseks korraldatavate riiklike ja riikidevaheliste konverentside, seminaride, ürituste läbiviimisega (v.a projekti kaasatud osalevate organisatsioonide esindajate reisi- ja elamiskulud).

Toetus ühikukulude katmiseks

100 eurot kohaliku osaleja kohta
(st osalejatele, kes on pärit riigist, kus üritus aset leiab)

Kuni 30 000 eurot projekti kohta

Tingimus: levitusürituste jaoks antakse toetust üksnes juhul, kui need ettevõtmised on otseselt seotud projekti intellektuaalsete väljunditega; projektile, mis ei ole saanud toetust intellektuaalsete väljundite jaoks, ei anta toetust levitusürituste korraldamiseks.

150 eurot rahvusvahelise osaleja kohta (st teistest riikidest pärit osalejatele)

 

Tabel A. Intellektuaalsed väljundid (summad eurodes päevas)

Neid rahalisi vahendeid võib kasutada vaid intellektuaalseid väljundeid andvas projektis osalevate organisatsioonide personalikulude katmiseks. Summad sõltuvad: a) projektis tegutsevate töötajate profiilist ja b) riigist, kus asub osalev organisatsioon, kelle töötajad projektis tegutsevad.

Projektijuht

Õpetaja/koolitaja/teadlane

Noorsootöötaja

Tehniline personal

Halduspersonal

B5.1

B5.2

B5.3

B5.4

Taani, Iirimaa, Luksemburg, Madalmaad, Austria, Rootsi, Liechtenstein, Norra

294

241

190

157

Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Soome, Ühendkuningriik, Island

280

214

162

131

Tšehhi Vabariik, Kreeka, Hispaania, Küpros, Malta, Portugal, Sloveenia

164

137

102

78

Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia, Slovakkia, Põhja-Makedoonia Vabariik, Türgi

88

74

55

39

Tabel B. Intellektuaalsed väljundid (summad eurodes päevas) 

Neid rahalisi vahendeid võib kasutada vaid intellektuaalseid väljundeid andvas projektis osalevate organisatsioonide personalikulude katmiseks. Summad sõltuvad: a) projektis tegutsevate töötajate profiilist ja b) riigist, kus asub osalev organisatsioon, kelle töötajad projektis tegutsevad.

Projektijuht

Õpetaja/koolitaja/teadlane

Noorsootöötaja

Tehniline personal

Halduspersonal

B5.1

B5.2

B5.3

B5.4

Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Katar, Kuveit, Macao, Monaco, San Marino, Šveits

294

241

190

157

Andorra, Araabia Ühendemiraadid, Brunei, Jaapan, Singapur, Uus-Meremaa, Vatikani linnriik

280

214

162

131

Bahama, Bahrein, Hongkong, Iisrael, Korea (Vabariik), Omaan, Saudi Araabia, Taiwan

164

137

102

78

Afganistan, Albaania, Alžeeria, Angola, Antigua ja Barbuda, Argentina, Armeenia, Aserbaidžaan, Bangladesh, Barbados, Belize, Benin, Bhutan, Boliivia, Bosnia ja Hertsegoviina, Botswana, Brasiilia, Burkina Faso, Burundi, Cabo Verde, Colombia, Cooki saared, Costa Rica, Côte d’Ivoire'i Vabariik, Djibouti, Dominica, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Ekvatoriaal-Guinea, El Salvador, Eritrea, Etioopia, Fidži, Filipiinid, Gabon, Gambia, Ghana, Grenada, Gruusia, Guatemala, Guinea (Vabariik), Guinea-Bissau, Guyana, Haiti, Hiina, Honduras, Ida-Timor, India, Indoneesia, Iraak, Iraan, Jamaica, Jeemen, Jordaania, Kambodža, Kamerun, Kasahstan, Keenia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kiribati, Komoorid, Kongo, Kongo Demokraatlik Vabariik, Korea (Rahvademokraatlik Vabariik), Kosovo, Kuuba, Kõrgõzstan, Laos, Lesotho, Libeeria, Liibanon, Liibüa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaan, Madagaskar, Malaisia, Malawi, Maldiivid, Mali, Maroko, Marshalli Saared, Mauritaania, Mauritius, Mehhiko, Mikroneesia, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Mosambiik, Myanmar/Birma, Namiibia, Nauru, Nepal, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Niue, Paapua Uus-Guinea, Pakistan, Palau, Palestiina, Panama, Paraguay, Peruu, Rwanda, Saalomoni Saared, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sambia, Samoa, São Tomé ja Príncipe, Seišellid, Senegal, Sierra Leone, Somaalia, Sri Lanka, Sudaan, Suriname, Svaasimaa, Süüria, Zimbabwe, Tadžikistan, Tai, Tansaania, Togo, Tonga, Trinidad ja Tobago, Tšaad, Tšiili, Tuneesia, Tuvalu, Türkmenistan, Uganda, Ukraina territoorium (nagu seda on tunnustatud rahvusvahelises õiguses), Uruguay, Usbekistan, Valgevene, Vanuatu, Venemaa territoorium (nagu seda on tunnustatud rahvusvahelises õiguses), Venezuela, Vietnam

88

74

55

39

 

  • 1. EU Guidelines on Dual Careers of Athletes (vastu võtnud ELi spordialase hariduse ja koolituse ekspertide rühm 28. septembril 2012 (ISBN 978-92-79-31161-1).