Sisukord
Otsi juhendist

Programmi Erasmus+ olulised elemendid

Erilist tähelepanu väärivad järgmised programmi elemendid. Mõnda neist tutvustatakse üksikasjalikumalt komisjoni veebisaidil.

Oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamine ja valideerimine

Programmiga Erasmus+ toetatakse oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse ning tunnustamise ELi vahendeid, eeskätt

  • Europassi,
  • Noortepassi,
  • Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku (EQF),
  • Euroopa arvestuspunktisüsteemi (ECTS),
  • Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET),
  • Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas (EQAVET),
  • kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa registrit (EQAR),
  • kõrghariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustikku (ENQA) 

ning neid vahendeid toetavaid kogu ELi hõlmavaid hariduse ja koolituse valdkonna võrgustikke, eelkõige akadeemilise tunnustamise riiklikke infokeskusi (NARIC), Euroguidance’i võrgustikke, riiklikke Europassi keskusi ning Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku riiklikke koordineerimiskeskusi.

Nende vahendite ühine eesmärk on hoolitseda selle eest, et oskusi ja kvalifikatsioone oleks nii riigi tasandil kui ka piiriüleselt lihtsam tunnustada ja mõista kõikides hariduse ja koolituse allsüsteemides ning ka tööturul, olenemata sellest, kas need oskused ja kvalifikatsioonid omandati formaalhariduse ja -koolituse kaudu või muude õpikogemuste omandamise teel (nt töökogemus, vabatahtlik tegevus, veebipõhine õpe). Need vahendid tagavad ka selle, et haridus-, koolitus- ja noorsoopoliitikaga aidatakse tööturul parema lõimimise ning suurema õpirände kaudu saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, mis on seotud nutika, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvuga, ning jõuda hariduse ja tööhõive peamiste sihtideni.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks peaksid need vahendid võimaldama arvestada selliste uute nähtustega nagu hariduse rahvusvahelistumine ja üha suurem digitaalse õppe kasutamine ning need peaksid toetama paindlike õppevormide loomist, mis vastavad õppijate vajadustele ja eesmärkidele. Need vahendid võivad ka tulevikus edasi areneda, viies suurema kokkukuuluvuse ja lihtsustamiseni, mis võimaldab õppijatel ning töötajatel õppimise või töötamise eesmärgil vabalt liikuda.

Lisateavet leiab aadressilt http://ec.europa.eu/education/policy/strategic-framework/skills-qualifications_et

Projekti tulemuste levitamine ja kasutamine

Tulemuste levitamine ja kasutamine on programmi Erasmus+ projektide ülioluline tahk. See annab osalevatele organisatsioonidele võimaluse suhelda ning jagada projekti vilju ja väljundeid, laiendades sellega projektide mõju, parandades nende jätkusuutlikkust ja õigustades programmiga Erasmus+ loodavat Euroopa lisaväärtust.

Selleks et projekti tulemusi edukalt levitada ja kasutada, palutakse programmi Erasmus+ projektides osalevatel organisatsioonidel mõelda oma projekti kavandamisel ja elluviimisel korralikult läbi tulemuste levitamise ning kasutamisega seotud tegevus. Sellise tegevuse tase ja intensiivsus peab olema proportsioonis programmi Erasmus+ eri meetmete eesmärkide ning ulatusega.

Konkreetse projekti tulemused võivad olla väga olulised ja huvipakkuvad ka sellistes valdkondades, mis ei ole projektiga hõlmatud. Seepärast tuleb iga projekti raames välja töötada strateegiad ja meetodid, et tagada ka teistele lihtne juurdepääs projektiga saavutatule. Erijuhiseid selle kohta leiab programmijuhendi II lisast.

Nõue tagada avatud juurdepääs programmi Erasmus+ raames koostatud õppematerjalidele

Programmiga Erasmus+ edendatakse avatud juurdepääsu projektiväljunditele, et toetada õppimist, õpetamist, koolitamist ja noorsootööd. Eelkõige on programmi Erasmus+ toetusesaajad kohustatud tegema kõik õppematerjalid ja -vahendid, mis on koostatud programmi raames toetatavate projektide käigus (dokumendid, meedia, tarkvara ja muu materjal), avatud litsentsi alusel üldsusele vabalt kättesaadavaks. Materjalid peavad olema tasuta ja piiranguteta kergesti kättesaadavad ja leitavad ning avatud litsents peab võimaldama üldsusel vahendit kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Selliseid materjale nimetatakse avatud õppematerjalideks. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleks vahendid töödeldaval digitaalsel kujul üles laadida sobivale ja vabalt juurdepääsetavale platvormile. Programmiga Erasmus+ julgustatakse toetusesaajaid kohaldama kõige avatumaid litsentse,1 toetusesaajad võivad valida litsentsid, millega kehtestatakse teatavad piirangud, nt piirang kaubanduslikul eesmärgil kasutamisele teiste poolt, või mis kohustavad teisi kohaldama sama litsentsi tuletatud tööde puhul, kui see on asjakohane tulenevalt projekti laadist ja materjali liigist ning kui see võimaldab üldsusel vahendit jätkuvalt kasutada, uuesti kasutada, kohandada ja jagada. Avatud juurdepääsu nõue on kohustuslik ja see ei piira toetusesaajate intellektuaalomandiõiguste kohaldamist.

Avatud juurdepääs programmi Erasmus+ teadusuuringute tulemustele ja andmetele

Programmiga Erasmus+ julgustatakse toetusesaajaid avaldama teadusuuringute tulemusi avatud juurdepääsuga kanalites, st tasuta või muude juurdepääsupiiranguteta kanalites. Samuti julgustatakse toetusesaajaid kohaldama teadusuuringute tulemuste puhul avatud litsentse. Võimaluse korral tuleks projektide käigus kogutud andmed avaldada avatud andmetena, st avatud litsentsiga, sobivas vormingus ja sobival avatud andmete platvormil.

Rahvusvaheline mõõde

Programmil Erasmus+ on tugev rahvusvaheline mõõde (st koostöö partnerriikidega), eeskätt kõrghariduse ja noorte valdkonnas.

Kõrghariduse valdkonnas toetatakse programmiga Erasmus+ järgmisi põhimeetmeid, mille eesmärk on koostöö partnerriikidega:

  • ainepunktide ja Erasmus Munduse ühiste magistrikraadide omandamisega seotud rahvusvaheline liikuvus (1. põhimeetme all), millega edendatakse õppijate ja töötajate liikuvust partnerriikidest ning partnerriikidesse;
  • suutlikkuse suurendamise projektid kõrghariduse valdkonnas (2. põhimeetme all), millega edendatakse koostööd ja partnerlust, mis mõjutab partnerriikide kõrgkoolide ning kõrgharidussüsteemide ajakohastamist ja rahvusvahelistumist, keskendudes eeskätt ELi naabriks olevatele partnerriikidele;
  • poliitilise dialoogi toetamine (3. põhimeetme all) ELi naabriks olevate partnerriikide kõrgharidusreformi ekspertide võrgustiku kaudu, samuti rahvusvahelise vilistlasühenduse, partnerriikidega peetava poliitilise dialoogi ning kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamisele ja propageerimisele keskenduvate ettevõtmiste kaudu;
  • Jean Monnet’ meetmed, et toetada õpetamist, teadustegevust ja mõttevahetust Euroopa Liidu uuringute valdkonnas kogu maailmas.

Noorte valdkonnas toetatakse programmiga Erasmus+ järgmisi põhimeetmeid:

  • noorte ja noorsootöötajate liikuvus (1. põhimeetme all), millega edendatakse koostöös ELi naabriks olevate partnerriikidega noortevahetust, ja noorsootöötajate liikuvust;
  • suutlikkuse suurendamise projektid noorte valdkonnas (2. põhimeetme all), millega edendatakse koostööd ja õpirändemeetmeid, millel on positiivne mõju nii noorsootöö, -poliitika ja -süsteemide kvalitatiivsele arengule kui ka mitteformaalse hariduse tunnustamisele partnerriikides, eelkõige Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikides ning Aasia ja Ladina-Ameerika riikides;
  • ELi naabriks olevatest partnerriikidest pärit noorte ja noorteorganisatsioonide kaasamine Noorte dialoogi projektidesse (3. põhimeetme all) nende osalemise kaudu rahvusvahelistel kohtumistel, konverentsidel ning üritustel, millega edendatakse noorte ja otsusetegijate dialoogi.

Peale selle on partnerriikidest pärit organisatsioonidele avatud teised programmi meetmed (strateegilised partnerlused, teadmusühendused, valdkondlike oskuste ühendused, koostööpartnerlused), tingimusel et nende osalemine toob projekti lisaväärtust (lisateabe saamiseks palume tutvuda käesoleva juhendi B osaga).

Mitmekeelsus

Mitmekeelsus on üks Euroopa projekti nurgakive, sümboliseerides võimsalt ELi püüdlust olla ühinenud mitmekesisuses. Võõrkeeltel on oluline roll oskuste seas, mis aitavad inimestel end tööturu jaoks paremini ette valmistada ja kasutada võimalikult hästi ära olemasolevaid võimalusi. EL on seadnud eesmärgiks, et igal kodanikul peaks olema võimalus alustada alates varajasest east kahe võõrkeele omandamist.

Keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse edendamine on üks programmi erieesmärkidest. Keeleoskuse puudumine on üks peamisi tõkkeid, mis takistab osalemist Euroopa haridus-, koolitus- ja noorteprogrammides. Keeletoe pakkumiseks loodud võimaluste eesmärk on muuta liikuvus tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning parandada õpitulemusi. Seega aidatakse nendega saavutada programmi erieesmärki.

Keeletuge pakutakse keelte puhul, mida osalejad kasutavad õppimiseks, või praktikal olles, tegutsedes 1. põhimeetme all toetatavate pikaajalise liikuvuse meetmete raames. Keeletuge pakutakse peamiselt Erasmus+ veebipõhise keeletoe kaudu, sest e-õppel on keeleõppe puhul juurdepääsu ja paindlikkuse seisukohast oma eelised.

Erasmus+ veebipõhine keeletugi (http://erasmusplusols.eu) hõlmab kohustuslikku keeleoskuse hindamist ja vabatahtlikke keelekursusi. Keeleoskuse hindamine on selle algatuse puhul väga oluline aspekt, et anda igale osalejale õige ettevalmistus ja koguda tõendeid ELi liikuvusmeetmetes osalejate keeleoskuse kohta. Seepärast hindavad osalejad oma keeleoskust enne liikuvust ja teine hindamine toimub liikuvusperioodi lõpus, et jälgida keeleoskuse arengut. Olenemata enne osalejate lahkumist tehtava keeleoskuse hindamise testi tulemustest ei jää osalejad ilma õigusest osaleda liikuvusmeetmes.

Seega ei kasutata veebipõhist keeleoskuse hindamist Erasmus+ liikuvusmeetmetes osalejate valimiseks, vaid selleks, et anda neile võimalus tõsta vajaduse korral oma keeleoskuse taset. Keeletoe pakkumine peab põhinema saatvate ja vastuvõtvate asutuste vastastikusel usaldusel: saatva asutuse ülesanne on pakkuda osalejatele kõige asjakohasemat keeletuge, tagamaks, et nad saavutavad õpirände alguseks soovitatava taseme, mis on vastuvõtva asutusega kokku lepitud.

Seni kuni veebipõhiseid vahendeid arendatakse sedavõrd, et need hõlmavad kõiki keeli, rahastatakse liikuvusprojektide toetusesaajate keeletoe saamist nendes keeltes, mis ei ole kättesaadavad, komisjoni veebipõhise teenuse kaudu.

2. põhimeetme raames toetatakse strateegilisi partnerlusi keele õpetamise ja õppimise valdkonnas. Uuendustegevus ja head tavad, mille eesmärk on edendada keeleoskust, võivad hõlmata näiteks õpetamis- ja hindamismeetodeid, pedagoogiliste materjalide väljatöötamist, teadusuuringuid, arvutipõhist keeleõpet ning võõrkeelte kasutamisega seotud ettevõtlustegevust. Peale selle võib vajaduse korral anda keeletoe saamiseks rahalist toetust nendele strateegiliste partnerluste toetusesaajatele, kes korraldavad personalile, noortele, töötajatele ja õppijatele pikaajalisi koolitusi ning õpetamistegevust.

Seoses Euroopa keelemärgi omistamisega kutsutakse riiklikke büroosid üles korraldama vabatahtlikkuse alusel programmiriikides regulaarselt (kord aastas või iga kahe aasta tagant) riiklikke võistlusi. Euroopa keelemärgi omistamine peaks toimima stiimulina mitmekeelsuse tippsaavutuste kasutamiseks ja levitamiseks ning suurendama avalikkuse huvi keeleõppe vastu.

Selleks et toetada liikmesriikide jõupingutusi pagulaste lõimimiseks Euroopa haridus- ja koolitussüsteemidesse, on programmis Erasmus+ osalejatele pakutavat Erasmus+ tasuta veebipõhist keeletuge (OLS) 3. põhimeetme raames laiendatud umbes 100 000 pagulasele; seda 2016., 2017., 2018. ja 2019. aasta konkursside raames ning kuni olemasoleva eelarve ärakasutamiseni.

Erasmus+ riiklike büroode ja toetust saavate institutsioonide/organisatsioonide osalemine on täiesti vabatahtlik. Käesoleval konkursil antakse programmi Erasmus+ toetusesaajatele, kes soovivad osaleda, mitu veebipõhise keeletoe lisalitsentsi, mis on mõeldud jagamiseks konkreetselt pagulastele, kes kavatsevad õppida üht veebipõhises keeletoes pakutavatest keeltest. Toetust saavad institutsioonid/organisatsioonid vastutavad pagulastele litsentside andmise ja kõnealuste litsentside kasutamisest aru andmise eest.

Võrdsus ja kaasatus

Programmi Erasmus+ eesmärk on edendada võrdsust ja kaasatust, hõlbustades juurdepääsu oma kaaslastega võrreldes ebasoodsamast keskkonnast pärit ja vähemate võimalustega osalejatele, mil iganes ebasoodsam olukord piirab või takistab riikidevahelises tegevuses osalemist järgmistel põhjustel:

  • puue (st erivajadustega osalejad) – isikud, kellel on vaimne (intellektuaalne või kognitiivne puue või õpiraskused), füüsiline, sensoorne või mõni muu puue;
  • haridusega seotud raskused – õpiraskustega noored, koolist väljalangenud õpilased, madala kvalifikatsiooniga täiskasvanud, halva õppeedukusega noored;
  • majanduslikud takistused – isikud, kellel on madal elatustase, väike sissetulek või kes sõltuvad sotsiaalhoolekandesüsteemist või on kodutud; pikka aega ilma tööta olnud või vaesuses elanud noored; inimesed, kellel on võlad või rahalised probleemid;
  • kultuurierinevused – sisserändajad või pagulased või nende järeltulijad; isikud, kes kuuluvad mõnda rahvusvähemusse või etnilisse vähemusse; isikud, kellel on keelelise kohanemise ja kultuurilise kaasatusega seotud raskused;
  • terviseprobleemid – isikud, kellel on kroonilised tervisemured, rasked haigused või vaimsed häired;
  • sotsiaalsed tõkked – isikud, kes puutuvad soo, vanuse, etnilise kuuluvuse, usu, seksuaalse sättumuse, puude vms tõttu kokku diskrimineerimisega; isikud, kelle sotsiaalsed oskused on piiratud või kelle käitumine on ühiskonnavastane või riskantne; isikud, kes on ebakindlas olukorras; (endised) õigusrikkujad, (endised) narkootikumide või alkoholi kuritarvitajad; noored ja/või üksikvanemad; orvud;
  • geograafilised tõkked – isikud, kes on pärit kaugematest või maapiirkondadest; isikud, kes elavad väikesaartel või äärealadel; isikud, kes on pärit probleemsetest linnaosadest; isikud, kes on pärit piirkondadest, kus osutatavate teenuste tase on tagasihoidlikum (piiratud ühistransport, viletsad rajatised).

Noorte valdkonnas on välja töötatud kaasamisele ja mitmekesisusele keskenduv strateegia kui ühtne raamistik, millega toetada vähemate võimalustega noorte osalemist ning kaasamist programmi Erasmus+. Strateegia on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil2.

Osalejate kaitse ja turvalisus

Programmi Erasmus+ projektidesse kaasatud osalejate kaitse ja turvalisus on programmi väga olulised põhimõtted. Kõikidel programmis Erasmus+ osalevatel isikutel peaks olema võimalus kasutada täielikult isikliku ja ametialase arengu ning õppimise võimalusi. Selleks tuleks tagada turvaline keskkond, kus austatakse ja kaitstakse kõikide isikute õigusi.

Seepärast peavad kõikidel programmis Erasmus+ osalevatel organisatsioonidel olema tõhusad menetlused ja kord, et edendada ning tagada oma tegevuses osalejate turvalisus ja kaitse. Sellega seoses peavad kõik üliõpilased, praktikandid, õpipoisid, õpilased, täiskasvanud õppijad, noored, töötajad ja vabatahtlikud, kes osalevad programmi Erasmus+ mis tahes põhimeetme raames mõnes liikuvusmeetmes, olema kindlustatud meetmes osalemisega seotud riskide vastu. Kui jätta kõrvale vabatahtlik tegevus, mille puhul on ette nähtud spetsiaalne kindlustuspoliitika, ei määrata programmis Erasmus+ kindlaks ainuomast kindlustamise vormi ega soovitata konkreetseid kindlustusettevõtjaid. Kõige sobivama kindlustuspoliitika leidmine, mis vastab elluviidava projekti liigile ja riigi tasandil kättesaadavatele kindlustusvormidele, jäetakse programmi projekti korraldaja ülesandeks. Peale selle ei ole vaja vormistada projektipõhist kindlustust, kui osalejaid hõlmavad juba projekti korraldajate olemasolevad kindlustuspoliisid.

Mõlemal juhul peavad olema kaetud järgmised valdkonnad:

  • reisikindlustus (sh pagasi kahjustumine või kaotsiminek), kui see on asjakohane;
  • kolmanda poole vastutus (sh vajaduse korral ameti- või vastutuskindlustus);
  • õnnetus ja raske haigus (sh püsiv või ajutine töövõimetus);
  • surm (sh välismaal elluviidavate projektide puhul kodumaale tagasitoimetamine).

Riikidevahelises tegevuses osalejatel soovitatakse tungivalt soetada endale (kui see on asjakohane) Euroopa ravikindlustuskaart. See on tasuta kaart, mis annab juurdepääsu meditsiiniliselt vajalikule riiklikule arstiabile ajutise viibimise ajal ükskõik millises 28 ELi riigis, Islandil, Liechtensteinis ja Norras samadel tingimustel ning sama tasu eest (mõnes riigis tasuta) nagu selles riigis kindlustatud isikutele. Lisateave kaardi ja selle soetamise kohta on kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=559&langId=et.

Ja veel – kui projektis osalevad alla 18-aastased noored, peavad osalevad organisatsioonid saama noorte osalemiseks enne loa noorte vanematelt või isikutelt, kes tegutsevad nende nimel.