Sisukord
Otsi juhendist

Üliõpilaste ja kõrgharidustöötajate õpirände projekt

1. Enne liikuvusmeetme elluviimist

A. Osalevate organisatsioonide akrediteerimine

Erasmuse kõrgharidusharta

Erasmuse kõrgharidushartas (ECHE) on sätestatud üldine kvaliteediraamistik Euroopa ja rahvusvahelise koostöö alasele tegevusele, mida kõrgkoolidel on võimalik programmi raames teostada. Erasmuse kõrgharidusharta määramine on eeltingimus kõikidele programmiriikides asuvatele kõrgkoolidele, kes soovivad osaleda programmi raames üksikisikute õpirändes ja/või innovatsiooni ja heade tavade alases koostöös. Partnerriikides asuvatele kõrgkoolidele ei ole Erasmuse kõrgharidushartaga ühinemine kohustuslik ja kvaliteediraamistik rakendatakse kõrgkoolide vahel sõlmitud kokkulepete kaudu (vt allpool).

Brüsselis asuv rakendusamet kuulutab igal aastal välja Erasmuse kõrgharidusharta taotlusvooru. Harta määramise korral kehtib see kogu programmiperioodi vältel. Erasmuse kõrgharidusharta taotlemise tingimusi on kirjeldatud rakendusameti veebisaidil aadressil https://eacea.ec.europa.eu/erasmus-plus/funding/erasmus-charter-for-higher-education-2014-2020_en

Kõrgkoolid peavad järgima kogu projekti elluviimise kestel Erasmuse kõrgharidusharta sätteid. Nende järgimist kontrollib riiklik büroo, kelle järelevalvestrateegia aluseks on Erasmuse kõrgharidusharta järelevalve juhend (https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/erasmus-charter-higher-education-monitoring-guide_en).). See on uus käsiraamat, mille eesmärk on pakkuda kokkulepitud juhiste ja hea tava näidete kogumit Erasmuse kõrgharidusharta järgimise järelevalve ja edendamise valdkonnas. Erasmus+ projekte taotlevatel ja neis osalevatel kõrgkoolidel soovitatakse tutvuda käesoleva juhendiga, et saada teavet Erasmuse kõrgharidusharta järgimise prioriteetsete valdkondade kohta ning samuti saadaolevate vahendite, juhiste ja veebilinkide kohta.

Erasmuse kõrgharidusharta põhimõtete ja kohustuste rikkumise korral võib Euroopa Komisjon harta tagasi võtta.

Konsortsiumi akrediteering

Kõrghariduse valdkonna riiklik õpirände konsortsium võib kõrghariduse õpirände projekti raames toetada kõiki nelja toetuskõlblikku liikuvusmeedet.

Õpirände konsortsiumide eesmärk on hõlbustada liikuvusmeetmete korraldamist ja pakkuda lisaväärtust meetmete kvaliteedi kaudu, võrreldes sellega, mida iga saatev kõrgkool suudaks saavutada üksinda. Riikliku õpirände konsortsiumi liikmesorganisatsioonid võivad õpirände korraldamisega seotud teenused ühendada või neid jagada. Ühine tegevus võib hõlmata õpirände ühist halduslikku, lepingulist ja finantsjuhtimist, osalejate ühist väljavalimist ja/või ettevalmistamist ja nõustamist ning, kui see on asjakohane, keskset kontaktpunkti ettevõtete leidmiseks ja ettevõtete ja osalejate kokkuviimiseks. Riiklik õpirände konsortsium võib olla ka saabuvate üliõpilaste ja praktikantide tugistruktuuriks. See tähendab muu hulgas, et nad aitavad leida piirkonnas, kus õpirände konsortsiumi partnerid asuvad, vastuvõtva organisatsiooni ja osutavad vajaduse korral abi.

Konsortsiumi koordinaatoril ning võimaluse korral ka muudel/vahendavatel organisatsioonidel võib olla aktiivne roll kontaktide loomisel ettevõtetega ning töötajate jaoks praktikavõimaluste ja koolituskohtade leidmisel, reklaamides neid tegevusi ja pakkudes teavet jms.

Konsortsiumi koordinaatoril palutakse teha koostööd teiste riikide konsortsiumidega, et suurendada praktikakohtade kättesaadavust ja kvaliteeti ning toetada programmi Erasmus+ üliõpilastele suunatud praktikat.

Iga saatev kõrgkool vastutab liikuvusperioodide kvaliteedi, sisu ja tunnustamise eest. Iga konsortsiumi liige peab allkirjastama konsortsiumi koordinaatoriga lepingu, et täpsustada haldus- ja finantskorraldusega seotud ülesandeid ja vastutust; koostöökorras täpsustatakse selliseid küsimusi nagu liikuvusperioodide ettevalmistamise, kvaliteedi tagamise ja järelmeetmete võtmise mehhanismid. Peale selle peab iga saatev kõrgkool allkirjastama kõrgkooliga, kes tema üliõpilased ja töötajad vastu võtab, institutsioonidevahelise lepingu (vt järgmine punkt).

Riiklikku õpirände konsortsiumi rahastatakse ainult juhul, kui sellele on väljastatud konsortsiumi akrediteering. Kui riiklik õpirände konsortsium ei osutu hindamisel edukaks, tuleb konsortsiumil taotleda järgmisel aastal akrediteeringut ja rahastamist uuesti.

Õpirände konsortsiumi akrediteeringu tingimuste täitmist jälgib riiklik büroo. Suurte probleemide (näiteks vahendite väärkasutus, kohustuste eiramine ja nõrk finantssuutlikkus) või konsortsiumi kohustuste täitmata jätmise korral võib riiklik büroo akrediteeringu tühistada. Konsortsiumi koordinaator peab viivitamata teatama riiklikule büroole igast konsortsiumi koosseisu, olukorra või staatuse muutusest, mis võib kaasa tuua vajaduse akrediteeringut muuta või see tühistada.

B. Institutsioonidevaheline leping

Kõrgkoolide vaheline üliõpilaste õpiränne õppimise eesmärgil ja töötajate õpiränne õpetamise eesmärgil kujutavad endast kõrgkoolide vahel sõlmitud institutsioonidevahelise lepingu osa. Lepingu vormid leiab aadressilt https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/applicants/inter-institutional-agreement_et. Institutsioonidevahelistele lepingutele võivad alla kirjutada kaks või enam kõrgkooli.

Programmi- ja partnerriikide vahel toimuva õpirände korral sätestatakse institutsioonidevahelises lepingus Erasmuse kõrgharidusharta üldised põhimõtted ning kõik pooled võtavad kohustuse neid rakendada.

Institutsioonidevahelist lepingut võib laiendada praktikat sooritavate üliõpilaste ja/või koolitatavate töötajate õpirände hõlmamiseks, tuginedes partnerinstitutsioonide teadmistele ettevõtetest, et välja selgitada vastuvõtvad ettevõtted/organisatsioonid välismaal.

C. Veebiplatvorm Mobility Tool+

Kui osalejad on välja valitud, peab toetust saav organisatsioon õpirände projektide haldamiseks ja aruandluseks loodud veebiplatvormi Mobility Tool+ kaudu sisestama üldteabe osaleja ja tema õpirändemeetme liigi kohta (nt osaleja nimi, sihtkoht, õpirände kestus jms). Toetust saav organisatsioon vastutab ka andmete ajakohastamise eest veebiplatvormil Mobility Tool+ vähemalt kord kuus, kui projekti kestel esineb osalejate või meetmetega seoses mistahes muudatusi.

Programmi- ja partnerriikide vaheliste õpirände projektide puhul on hädavajalik tuvastada partnerriikide kõrgkoolid Mobility Tool+ raames osaleja tunnuskoodi (PIC-i) abil. Kui partnerriigi kõrgkoolil ei ole veel varasema osalemise jooksul ELi programmides saadud PIC-i, siis nad peavad registreeruma osalejaportaalis ja teavitama sellest toetusesaajat.

Veebiplatvorm Mobility Tool+ aitab toetusesaajal hallata programmi Erasmus+ õpirändemeetmeid. Veebiplatvormi Mobility Tool+ kasutades on toetusesaajatel võimalik luua eeltäidetud aruandeid, mille aluseks on nende varem esitatud teave. Veebiplatvormi Mobility Tool+ abil koostatakse ka aruanded, mida õpirändemeetmetes osalejad peavad täitma.

D. Üliõpilaste osalemise tingimused

Väljavalimine

Üliõpilased esitavad taotluse oma kõrgkoolile, kes valib välja liikuvusmeetmes osalejad. Üliõpilaste väljavalimine, nagu ka neile toetuse eraldamise menetlus, peab olema õiglane, läbipaistev, ühtne ja dokumenteeritud ning juurdepääsetav kõikidele valikuprotsessis osalejatele.

Kõrgkool võtab vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks seoses isikutega, kes võivad saada kutse osaleda valikut tegevate organite töös või üliõpilaste väljavalimise protsessis.

Valikukriteeriumid, näiteks kandidaadi õpitulemused, varasemad õpirändega seotud kogemused, motivatsioon, varasemad kogemused vastuvõtvas riigis (st tagasipöördumine lähteriiki) jms, avalikustatakse. Partnerriikidest pärit üliõpilaste puhul on üliõpilaste väljavalimisel esimene kriteerium akadeemilised saavutused, ent võrdse akadeemilise taseme korral tuleks eelistada ebasoodsamast sotsiaal-majanduslikust keskkonnast pärit üliõpilasi. 

Teises järjekorras eelistatakse neid, kes on juba osalenud liikuvusmeetmetes sama õppetsükli raames programmides LLP-Erasmus, Erasmus Mundus ja Erasmus+. Erasmus Munduse magistriõppekursuste ja Erasmus Munduse ühiste magistriõppekavade korral võetakse varasemat osalemist arvesse üksnes stipendiumisaajate puhul.

Pärast üliõpilaste väljavalimist annab saatev asutus neile programmi Erasmus+ üliõpilase harta, milles on sätestatud üliõpilase välismaal õppimise või praktiseerimisega seotud õigused ja kohustused ning on selgitatud, milliseid erinevaid samme tuleb astuda enne õpirännet, selle ajal ja järel.

Üliõpilasega sõlmitav leping

Enne lahkumist peab iga väljavalitud üliõpilane allkirjastama lepingu, mis sisaldab muu hulgas üliõpilase, saatva ja vastuvõtva organisatsiooni kokku lepitud õpingu- ja/või praktikaprogrammi kirjeldavat õppelepingut. Lepingu vormid leiab aadressilt https://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/resources/documents/applicants/learning-agreement_et

.

Õppelepingus määratletakse välismaal mööda saadetava õppeperioodi oodatavad õpitulemused ja täpsustatakse ametliku tunnustamise nõuded. Lepingus on ära näidatud ka õpingute ja/või praktika toimumise koht. Õppelepingus peaksid saatev asutus ja üliõpilane kokku leppima ka keeleoskuse taseme (peamine instrueerimisel või töökohal kasutatav keel), mille üliõpilane peab saavutama õppe-/praktikaperioodi alguseks kooskõlas saatva ja vastuvõtva asutuse vahel sõlmitud institutsioonidevahelises lepingus soovitatud tasemega (või praktika puhul kooskõlas ettevõtte ootustega).

Kui see on asjakohane, lepivad saatev asutus ja üliõpilane kokku kõige sobivamas keeletoes, mille pakkumine võimaldab üliõpilasel saavutada kokkulepitud taseme (vt järgmine lõik veebipõhise keeletoe kohta).

Üliõpilastele antav toetus

Üliõpilased võivad saada õppetoetust, mis aitab katta välismaal veedetava liikuvusperioodiga kaasnevad suuremad kulud. Toetus võib koosneda ühest või mõlemast järgmisest osast:

  • ELi toetus, mida arvestatakse kuu kohta ja mis makstakse välja ühikukuluna (vt käesoleva juhendi B osa meetmete rahastamiseeskirjade kohta) ja/või
  • riiklik, piirkondlik ja kohalik toetus, mida annab avalik-õiguslik või erarahastaja, või laenukava.

Üliõpilastele on lubatud määrata ELi vahenditest nulltoetus (nii õppimise kui ka praktikaga seotud õpirändeks), mis tähendab, et üliõpilased, kes täidavad kõik Erasmuse üliõpilase abikõlblikkuse kriteeriumid ja saavad osa kõikidest Erasmuse üliõpilasele ettenähtud soodustustest, ei saa ELi õpirände toetust. Käesolevas juhendis esitatud eeskirjad, välja arvatud toetuste jagamisega seotud eeskirjad, kehtivad ka selliste üliõpilaste kohta, kellele ELi vahenditest toetust ei maksta. Nende üliõpilaste arv, kellele ELi vahenditest kogu liikuvusperioodi vältel toetust ei maksta, läheb arvesse statistikas, mille põhjal arvutatakse välja tulemuslikkuse näitaja, mida kasutatakse ELi eelarve jaotamisel riikide vahel.

Üliõpilased, kes osalevad programmi Erasmus+ raames toetatavas kõrghariduse õpirände projektis – olenemata sellest, kas nad saavad osalemiseks programmi Erasmus+ alusel ELi toetust või mitte – vabastatakse tasude maksmisest vastuvõtva asutuse õppetöös osalemise, registreerimise, eksamite sooritamise ning laboratooriumidele ja raamatukogudele juurdepääsu eest.

Samadel alustel nagu kohalikelt üliõpilastelt võib siiski nõuda väikest tasu seoses kindlustusega, üliõpilasliitu kuulumisega ning mitmesuguste materjalide, nagu fotokoopiate ja laboritoodete kasutamise eest. Välisüliõpilased ei ole oma liikuvusperioodil kohustatud maksma korralduse või haldusega seotud täiendavat tasu.

Peale selle tuleb üliõpilase välismaal viibimise ajal säilitada tema õigus kõikidele saatvas õppeasutuses õppimise puhul antavatele toetustele või laenudele.

Kui vastuvõttev ettevõte/organisatsioon annab üliõpilasele praktika korral päevaraha või maksab mis tahes tasu, on see kokkusobiv programmi Erasmus+ raames antava ELi toetusega.

Liikuvusperiood on kokkusobiv osalise tööajaga töötamisega ja kui üliõpilane saab programmi Eramus+ raames antavat ELi toetust, on see kokkusobiv ka üliõpilase saadava tuluga, seni kuni üliõpilane viib ellu kokkulepitud liikuvusprogrammis ette nähtud meetmeid.

Üliõpilased, kes osalevad kõrghariduse õpirände projektis (õpivad või sooritavad praktikat välismaal), ei tohi samal ajal olla stipendiumisaajateks Erasmus Munduse ühise magistriõppekava alusel ja vastupidi.

Üliõpilased, kes saavad programmi Erasmus+ raames ELi toetust, peavad maksma selle toetuse tervikuna või osaliselt tagasi, kui nad ei täida toetuslepingu tingimusi (v.a juhul, kui kavandatud meetmete välismaal lõpuleviimist takistas vääramatu jõud). Neilt võidakse saadud ELi toetus täielikult või osaliselt tagasi nõuda, kui nad ei täida ega esita veebis lõpparuannet.

Veebipõhine keeletugi

Kõrgkoolid võtavad Erasmuse kõrgharidushartale alla kirjutades kohustuse osutada liikuvusmeetmetes osalejatele kogu tuge, mis on vajalik keeleliseks ettevalmistuseks. Sel eesmärgil seatakse programmi käigus kõikide vähemalt kaks kuud kestvate programmiriikide vaheliste õpirändemeetmete tarvis järk-järgult sisse veebipõhine keeletugi. Veebipõhise keeletoe teeb väljavalitud üliõpilastele kättesaadavaks Euroopa Komisjon, eesmärgiga hinnata nende välismaal õppimise või praktika ajal kasutatava keele oskust.

Kõnealune vahend võimaldab üliõpilastel vajaduse korral ka täiustada oma keeleoskust enne õpirännet ja/või selle ajal. Osalejad, kelle peamise instrueerimis- või töökeele tase on vähemalt B2, võivad otsustada osaleda võimaluse korral veebipõhise keeletoe kursusel vastuvõtva riigi keeles. Keeletoe pakkumine peab põhinema saatvate ja vastuvõtvate asutuste vahelisel vastastikusel usaldusel. Soovituslik keeleoskuse tase on toodud institutsioonidevahelistes lepingutes ja õppelepingutes ning selles on kokku leppinud kolm osapoolt. Erasmus+ puhul kohustuvad saatvad kõrgkoolid tagama selle, et nende välismaale sõitvatel üliõpilastel oleks nõutud keeletase, ning selline vastastikune leping peaks olema piisav.

Saatvad kõrgkoolid vastutavad oma üliõpilastele kõige asjakohasema keeletoe pakkumise eest, olgu siis kas veebipõhise keeletoe või muu meetodi abil, mida saab rahastada korraldusliku toetuse kaudu, tagamaks, et nende üliõpilased omandavad õpirände alguseks vastuvõtva institutsiooniga kokkulepitud soovitusliku taseme. Seetõttu ei pea saatvad kõrgkoolid saatma veebipõhise keeletoe keeleoskuse hindamistulemusi vastuvõtvatele institutsioonidele. Üliõpilased ise otsustavad, kas nad nõustuvad oma veebipõhise keeletoe keeleoskuse hindamistulemuste avaldamisega vastuvõtvale institutsioonile või mitte.

Veebipõhist keeletuge pakutakse järgmiselt:

  • riiklikud bürood jaotavad veebipõhised litsentsid kõrgkoolidele Euroopa Komisjoni kindlaks määratud üldiste kriteeriumide alusel;
  • kõik kõrgkooli välja valitud üliõpilased (v.a need, kelle jaoks asjaomane keel on emakeel, ja muudel õigustatud juhtudel), kes kasutavad veebipõhist teenust, peavad sooritama veebipõhise testi, et hinnata nende selle keele oskust, milles hakkab toimuma välismaal nende õppetöö või praktika. See on õpirändes osalemise eeltingimus. Testi tulemused edastatakse asjaomasele üliõpilasele ja saatvale kõrgkoolile. See võimaldab saatval kõrgkoolil kindlaks teha üliõpilaste arvu, kes tõenäoliselt vajavad veebipõhist keelekursust;
  • kõrgkoolid jaotavad litsentse vastavalt üliõpilaste vajadustele, võttes arvesse keelekursuste jaoks olemas olevate veebipõhiste litsentside hulka. Üliõpilased võtavad kohustuse läbida veebipõhine kursus toetuslepingus kirjeldatud ja kokku lepitud tingimustel;
  • liikuvusperioodi lõpul sooritab üliõpilane teise hindamise, et mõõta võõrkeeleoskuse paranemist. Tulemused edastatakse asjaomasele üliõpilasele ja saatvale kõrgkoolile.

Lisateave on esitatud Euroopa Komisjoni ja riiklike büroode veebisaitidel.

Kõrgkoolid võivad pakkuda üliõpilastele kõikide muude õpirände liikide puhul või juhul, kui komisjoni veebipõhine teenus ei ole vajalikus keeles kättesaadav, muud tüüpi keeletuge, mida rahastatakse korraldusliku toetuse jaoks ette nähtud vahenditest.

E. Töötajate osalemise tingimused

Väljavalimine

Saatev kõrgkool valib kõrghariduse õpirände projektis osalevad töötajad välja õiglasel ja läbipaistval viisil. Enne lähetamist peavad kõrgkooli töötajad kooskõlastama saatvate ja vastuvõtvate asutuste/ettevõtetega õpirände programmi.

Õpetajad ja kõrgkoolide töötajad valib välja kõrgkool. Valiku ja toetuse määramise menetlus peab olema õiglane, läbipaistev, ühtne ja dokumenteeritud ning juurdepääsetav kõikidele valikuprotsessis osalejatele. Valiku kriteeriumid (nt esimest korda välismaale suunduvate töötajate eelistamine, võimalike liikuvusmeetmete arvu piiramine ühe töötaja kohta teataval ajavahemikul jms) avalikustatakse.

Kõrgkool võtab vajalikud meetmed huvide konflikti vältimiseks seoses isikutega, kes võivad saada kutse osaleda valikut tegevate organite töös või konkreetsete toetusesaajate väljavalimise protsessis.

Kui ettevõtte töötajad liiguvad õpirände raames kõrgkooli juurde, esitatakse ettevõtte töötajale õppeasutuse kutse; toetust haldab vastuvõttev kõrgkool või programmi- ja partnerriikide vahelise õpirände korral toetusesaaja.

Liikuvusleping

Saatev kõrgkool valib töötajad välja õpirände programmi ettepaneku alusel, mille töötaja esitab pärast konsulteerimist vastuvõtva asutusega/ettevõttega. Enne lähetust lepivad saatev kõrgkool/ettevõte ja vastuvõttev kõrgkool/ettevõte ametlikult kokku õpirände lõplikus programmis (kirjavahetuse või elektrooniliste teadete teel).

Välismaal mööda saadetava liikuvusperioodi kvaliteedi eest vastutavad nii saatev kõrgkool/ettevõte kui ka vastuvõttev kõrgkool/ettevõte.

Töötajatele antav toetus

Töötajate mõlemat liiki liikuvuse puhul kehtivad samad finantseeskirjad. Toetus on abi reisi- ja elamiskulude katmiseks välismaal viibitava õpetamis- või praktikaperioodi jooksul (rahastamiseeskirjad leiab käesoleva juhendi B osast).

Kõrgkoolide töötajate puhul on lubatud ka liikuvus, mille jaoks ELi vahenditest toetust ei maksta.

2) Liikuvusmeetme elluviimise ajal

Üliõpilaste õpirände katkemine

Kui üliõpilase õpirändeperiood katkeb – näiteks põhjusel, et keelekursuse lõpu ja tegeliku õppetöö/praktika alguse vahele jääb vahe –, sisestatakse katkestuse päevade arv veebiplatvormi Mobility Tool+ ja toetust kohandatakse vastavalt.

Programmiriikide vahelise praktika korral võib välismaal veedetav liikuvusperiood katkeda seoses ettevõtte kollektiivpuhkusega, kui ettevõtte sel ajavahemikul suletakse. Sellel perioodil toetus säilitatakse. Katkestusperioodi ei arvestata praktika miinimumkestuse hulka, ent seda võetakse arvesse, arvutades iga õppetsükli puhul 12 kuu pikkust maksimumperioodi, mille jaoks sama üliõpilane võib saada liikuvusmeetmes osalemiseks toetust.

Üliõpilaste õpirände pikendamine

Poolelioleva liikuvusperioodi pikendamises on võimalik kokku leppida saatva ja vastuvõtva organisatsiooni vahel järgmistel tingimustel:

  • liikuvusperioodi pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne algul kavandatud liikuvusperioodi lõppu;
  • kui kõik pooled kiidavad taotluse heaks, tuleb toetuslepingut muuta ja viia lõpule kõik liikuvusperioodi kestuse pikendamisega seotud korraldustoimingud;
  • kui üliõpilasele makstakse programmi Erasmus+ raames toetust, võib saatev kõrgkool kas toetussummat liikuvusperioodi pikema kestuse arvessevõtmiseks muuta või jõuda üliõpilasega kokkuleppele, et lisapäevad lähevad arvesse kui periood, mille jaoks ELi vahenditest toetust ei maksta;
  • liikuvusperioodi tegelik algus- ja lõppkuupäev märgitakse vastuvõtva kõrgkooli tulemuste protokolli või üliõpilase praktikatunnistusse järgmiselt:
  • alguskuupäev on esimene päev, mil üliõpilane peab olema vastuvõtvas organisatsioonis kohal (nt esimese kursuse alguskupäev või esimene tööpäev, vastuvõtvas organisatsioonis korraldatav vastuvõtuüritus või keele- ja kultuuridevahelise suhtlusega seotud kursus),
  • lõppkuupäev on viimane päev, mil üliõpilane peab olema vastuvõtvas organisatsioonis kohal (nt eksamiperioodi/kursuse/töötamise või kohustusliku kohalviibimisperioodi viimane päev);
  • eespool määratletud liikuvusperioodi tegelik kestus on nende kuude maksimumarv, mille jaoks antakse ELi toetust ja mille kõrgkoolid peavad märkima oma lõpparuandesse. Kui päevi, mille võrra üliõpilase liikuvusperioodi pikendati, käsitatakse päevadena, mille jaoks ELi vahenditest toetust ei anta, arvatakse need päevad lõpliku toetussumma arvutamisel liikuvusperioodi kogukestusest maha;
  • lisaperiood peab järgnema vahetult käimasolevale liikuvusperioodile. Selles ei tohi olla vaheaegu (ametlikke pühasid ja ülikooli/ettevõtte sulgemist ei loeta vaheajaks), välja arvatud juhul, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui riiklik büroo selle heaks kiidab.

3) Pärast liikuvusmeetme elluviimist

A. Õpitulemuste tunnustamine

Välismaal möödunud liikuvusperioodi lõpus esitab vastuvõttev kõrgkool/ettevõte üliõpilasele ja tema kõrgkoolile tunnistuse praktika tulemuste kohta (hindamisleht), millega kinnitatakse kooskõlastatud programmi tulemused.

Liikuvusperioodi järelmeetmete hulka kuulub välisriigis uute pädevuste omandamise eest saadud formaalõppe andmepunktide ametlik tunnustamine lähetanud asutuse poolt (kasutades ECTSi ainepunkte või samaväärset süsteemi), kaasa arvatud vajaduse korral praktika eest, ning väljaspool õpperuumi või töökohta toimunud mitteformaalse ja informaalse õppimise tulemuste dokumenteerimine (kasutades diplomilisa). See ei kehti siiski hiljuti kõrgkooli lõpetanud üliõpilaste praktika puhul.

Keeleoskuse hindamise ja veebipõhiste keelekursuste tulemused teatatakse tsentraliseeritult, kuid need ei anna ametlikku kvalifikatsiooni.

Saatvad asutused peaksid seoses töötajate õpirändega tagama osalevate töötajate õpitulemuste nõuetekohase tunnustamise, levitamise ja laialdase kasutamise kõrgkoolis.

B. Aruandlus

Kõik liikuvusmeetmes osalenud üliõpilased ja kõrgkoolide töötajad peavad välismaal viibimise perioodi lõpul koostama ja esitama lõpparuande. Vähemalt kaks kuud kestnud liikuvusmeetme puhul lisatakse aruandele ka kvalitatiivne hinnang liikuvusperioodil saadud keeletoe kohta.

Aruande esitamata jätnud üliõpilastelt ja kõrgkoolide töötajatelt võib neid lähetanud kõrgkool väljamakstud ELi toetuse osaliselt või täies ulatuses tagasi nõuda. Tagasimaksmist ei nõuta, kui üliõpilast või kõrgkooli töötajat takistas kavandatud meetmeid välismaal lõpule viimast vääramatu jõud. Toetusesaaja annab sellistest juhtumitest teada ja riiklik büroo peab need kirjalikult kinnitama.