C osa. Teave taotlejatele

Kõikidel organisatsioonidel (sealhulgas mitteametlikel rühmadel), kes kavatsevad programmi Erasmus+ käigus ELi rahalise toetuse saamiseks esitada projektiettepaneku, palutakse hoolikalt tutvuda käesoleva jaoga, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmäärusega (edaspidi „ELi finantsmäärus”)1.

Üksikisikutel on õigus esitada programmi Erasmus+ raames projektiettepanekuid üksnes juhul, kui nad esitavad need sellise noorterühma nimel (kuhu kuulub vähemalt neli noort), kes tegeleb noorsootööga, kuid mitte tingimata mõnes noorteorganisatsioonis (edaspidi „mitteametlik noorterühm”).

Mida on vaja teha programmi Erasmus+ Taotluse esitamiseks?

Programmi Erasmus+ projekti esitamiseks peavad taotlejad läbima allpool kirjeldatud neli etappi:

  • iga taotluses osalev organisatsioon peab registreeruma Osalejate Portaalis ja saama Osaleja Tunnuskoodi; organisatsioonid/rühmad, kes on juba saanud muudes ELi programmides osalemise teel osaleja tunnuskoodi, ei pea ennast uuesti registreerima; selle varasema registreerimise käigus saadud osaleja tunnuskood kehtib ka taotlemisel programmi Erasmus+ raames;
  • kontrollima asjaomase Meetme/valdkonna puhul Programmi kriteeriumide täitmist;
  • kontrollima finantstingimusi;
  • täitma ja esitama taotluse.

1. Etapp: Registreerumine Osalejate Portaalis

Kõik taotlusse kaasatud organisatsioonid peavad registreeruma ning esitama oma põhilise õigusliku ja finantsteabe Audiovisuaalvaldkonna, Kultuuri, Kodanike ja Vabatahtliku tegevuse Osalejaportaali, kui nad seda juba teinud ei ole.

Osalejate portaalis registreerumiseks peab organisatsiooni (või mitteametlikku noorterühma) esindav isik:

Organisatsioon/rühm peab registreeruma Osalejate Portaalis vaid üks kord.  Kui registreering on tehtud, saab organisatsioon/rühm osaleja tunnuskoodi. Kood, mis on kordumatu tunnus ja mida läheb vaja taotluste esitamisel, lihtsustab organisatsiooni/rühma jaoks programmi Erasmus+ elektrooniliste taotlusvormide täitmist (osaleja tunnuskoodi märkimisel vormi kuvatakse vormis automaatselt kogu teave, mille organisatsioon/rühm esitas registreerumise etapis).

Õigusliku seisundi ja finantsvõimekuse tõendamine

Registreerumise ajal peavad organisatsioonid laadima Osalejate Portaali üles ka järgmised dokumendid:

60 000 eurot ületavate toetuste puhul võib olla vaja finantsvõimekuse tõendamiseks üles laadida eridokumente. Üksikasjalikumat teavet leiab allpool jaost „Valikukriteeriumid”. 

Finantsteabe vorm tuleks esitada vaid taotlejaorganisatsiooni kohta, partnerorganisatsioonide puhul seda aga ei nõuta.

2. Etapp: Programmi kriteeriumide täitmise kontrollimine

Oma projekti koostades ja enne ELi toetuse taotlemist peavad osalevad organisatsioonid kontrollima projekti vastavust järgmistele kriteeriumidele: abikõlblikkus, menetlusest kõrvalejätmine, valiku- ja toetuse määramine.

Abikõlblikkuskriteeriumid

Abikõlblikkuskriteeriumid on seotud peamiselt projekti ja tegevuse liigiga (sealhulgas asjakohastel puhkudel kestus, osalevad organsatsioonid jne), sihtrühma (nt osalejate staatus ja arv) ning sellise projekti jaoks toetuse taotlemise tingimustega (nt esitamistähtajad, taotlusvormi täielikkus jne).

Projekt on abikõlblik siis, kui see vastab kõikidele selle meetme abikõlblikkuskriteeriumidele, mille raames projektiettepanek esitatakse. Kui projekt taotlemise etapis nendele kriteeriumidele ei vasta, lükatakse see edasise hindamiseta tagasi. Erandina Võidakse 1. Või 2. põhimeetme raames toetatavate liikuvusmeetmete ja Erasmus Munduse ühise magistriõppe stipendiumide puhul mõnda abikõlblikkuskriteeriumi (nt kestus, osalejate profiil jne) kontrollida projekti elluviimise etapis või lõpparuande etapis (mitte taotlemise etapis). Taotlemise etapis palutakse taotlejatel kinnitada, et need kriteeriumid projekti puhul täidetakse. Kui projekti elluviimise või lõpparuande etapis ilmneb, et need kriteeriumid ei ole täidetud, ei pruugita osalejaid või meedet lugeda abikõlblikuks, misjärel vähendatakse projektile algul antud ELi toetust või nõutakse see toetus tagasi.

Suurbritannia taotlejad, palun arvestage, et rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid peavad olema täidetud kogu toetusperioodi jooksul. Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust toetusprojekti perioodil, sõlmimata Euroopa Liiduga lepingut, mis tagab eelkõige, et Briti taotlejad on jätkuvalt sobivad, siis lõpetatakse teie osalemise rahastamine ELi vahenditest (kuid samal ajal teie osalemine jätkub, kui see on võimalik) või nõutakse teie projektist lahkumist vastavalt toetuslepingu lõpetamist käsitlevatele asjakohastele sätetele.

Iga Erasmus+ Programmijuhendi alusel elluviidava Meetme suhtes kohaldatavaid konkreetseid abikõlblikkuskriteeriume kirjeldatakse käesoleva Juhendi B Osas.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumid

Taotleja jäetakse programmi Erasmus+ raames korraldataval projektikonkursil osalemisest kõrvale või lükatakse toetuse määramise menetlusel vastavalt ELi finantsmääruse artiklitele 136–140 ja/või 141 tagasi, kui tal tuvastatakse ükskõik milline allpool kirjeldatud olukord1:

  1. taotleja on pankrotis, tema suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus, tema vara haldab likvideerija või kohus, ta on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, tema äritegevus on peatatud või ta on liidu või riigisisese õiguse alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu analoogses olukorras;
  2. lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega kinnitatakse, et taotleja on rikkunud oma kohustusi, mis on seotud maksude või sotsiaalkindlustusmaksete nõuetekohase maksmisega vastavalt kohaldatavale õigusele;
  3. on langetatud lõplik kohtu- või haldusotsus, et taotleja on süüdi tõsises ametialases väärkäitumises, olles rikkunud sellel kutsealal kehtivaid õigus- või haldusnorme või eetilisi standardeid, mille esindaja ta on, või süülises käitumises, mis mõjutab tema ametialast usaldusväärsust, kui selline käitumine osutab süülisele tahtlusele või raskele hooletusele, sh eelkõige järgmised käitumisviisid:
    1. petturlikult või hooletusest valesti esitatud teave, mis on vajalik tõrjutuse põhjuste puudumise kontrollimiseks või abikõlblikkuse või valikukriteeriumide täitmiseks või juriidilise kohustuse täitmiseks;
    2. teiste isikute või üksustega kokkuleppe sõlmimine konkurentsi moonutamise eesmärgil;
    3. intellektuaalomandi õiguste rikkumine;
    4. püüe mõjutada toetuse määramise menetluse ajal volitatud eelarvevahendite käsutajat, kes vastutab toetuse andmise menetluse eest;
    5. püüe saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda isikule toetuse määramise menetluses põhjendamatu eelise;
  4. on tehtud lõplik kohtuotsus, et taotleja on süüdi järgmises rikkumises:
    1. pettus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1371 artikli 3 ja nõukogu 26. juuli 19952. aasta aktis ette nähtud Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni artikli 1 tähenduses3;
    2. korruptsioon, nagu see on määratletud direktiivi 2017/1371/EÜ artikli 4 lõikes 2 või aktiivne korruptsioon Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsioonivastast võitlust käsitleva konventsiooni artiklis 3, nagu neile viidatakse 26. mai 19974. aasta nõukogu aktis, või käitumine, millele viidatakse Nõukogu raamotsuse 2003/568/JSK artikli  2 lõikes 15, või korruptsioon, nagu see on määratletud teistes kohaldatavates õigusaktides
    3. kuritegeliku ühendusega seotud tegevus, nagu sellele on viidatud nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK artiklis 26;
    4. rahapesu või terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu
      direktiivi (EL) 2015/849 artikli 1 lõigete 3, 4 ja 5 tähenduses7;
    5. terroriaktide toimepanek või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumised, nagu need on määratletud nõukogu raamotsuse 2002/475/JSK artiklites 1 ja 3 8, või õigusrikkumisele üleskutsumine, sellele kaasaaitamine, sellele kihutamine või selle katse, nagu on osutatud kõnealuse otsuse artiklis 4;
    6. laste tööjõu kasutamise või inimkaubandusega seotud süüteod, nagu nendele on viidatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL artiklis 29;
  5. taotleja peamiste kohustuste järgimise puhul on esinenud märkimisväärseid puudujääke eelarvest rahastatavate juriidiliste kohustuste osas, mis on:

    (i) toonud kaasa juriidilise kohustuse täitmise ennetähtaegse lõpetamise;
    (ii) toonud kaasa leppetrahvide või muude lepingujärgsete karistuste kohaldamise või
    (iii) on avastatud volitatud eelarvevahendite käsutaja, OLAFi või kontrollikoja poolt tehtud kontrollide, auditite või juurdluste käigus;

  6. on langetatud lõplik kohtu- või haldusotsus, et taotleja on eiranud eeskirju Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses10
  7. on langetatud lõplik kohtu- või haldusotsus, et taotleja on registreerinud juriidilise isiku teises jurisdiktsioonis eesmärgiga hoiduda kõrvale rahaliste, sotsiaalsete või mis tahes muude seaduslike kohustuste täitmise eest registrijärgse asukoha, keskjuhatuse või põhitegevuskoha jurisdiktsioonis;
  8. on langetatud lõplik kohtu- või haldusotsus, et juriidiline isik on loodud kavatsusega, millele viidatakse punktis g;
  9. lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel on taotleja ühes eespool punktides c, d, f, g ja h nimetatud olukordades, eelkõige järgmises:
    1. Euroopa Prokuratuuri (EPPO), nende liikmesriikide poolt, kes osalevad tõhustatud koostöös vastavalt määrusele (EL) 2017/1939, kontrollikoja, OLAFi või siseaudiitori korraldatud auditite või juurdluste või eelarvevahendite käsutaja vastutusel korraldatud mis tahes muu kontrolli, auditi või kontrollimise käigus kindlaks tehtud asjaolud;
    2. mittelõplikud haldusotsused, mis võivad hõlmata kutse-eetika standardite kohaldamise kontrolli eest vastutava pädeva järelevalveorgani võetud distsiplinaarmeetmeid;
    3. asjaolud, millele viidatakse otsustes inimeste ja üksuste kohta. kes rakendavad liidu vahendeid vastavalt artikli 62 lõike 1 esimesel lõigu punktile c;
    4. teave, mis on edastatud kooskõlas ELi finantsmääruse artikli 142 lõike 2 punktiga d, kes rakendavad ELi vahendeid kooskõlas ELi finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese punktiga;
    5. liidu konkurentsieeskirjade rikkumist puudutavad Komisjoni otsused või liidu või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumist puudutavad riigi pädeva asutuse otsused.
    6. ELi institutsiooni, Euroopa ameti või ELi asutuse või organi eelarvevahendite käsutaja otsused kõrvalejätmise kohta;
  10. artikli 135 lõikes 2 viidatud taotleja, kui:
    1. füüsiline või juriidiline isik, kes on artikli 135 lõikes 2 viidatud taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liige või kes omab esindusõigust, otsustusõigust või kontrolliõigust seoses selle taotlejaga, on ühes või mitmes eespool punktides c - f nimetatud olukorras;
    2.  kui artikli 135 lõikes 2 viidatud taotleja võlgade eest piiramatut vastutust kandev füüsiline või juriidiline isik on ühes või mitmes eespool punktis a või b nimetatud olukorras;
    3. kui füüsiline isik, kes on taotluse otsuse jaoks või juriidilise kohustuse täitmiseks oluline, on ühes või mitmes eespool punktis c - h nimetatud olukorras.

Kui isik on ühes eespool loetletud kõrvalejätmist põhjustavas olukorras, peab märkima selle olukorra parandamiseks võetud meetmed, et tõendada seeläbi oma usaldusväärsust. Need võivad hõlmata nt tehnilisi, korralduslikke ja personalimeetmeid tulevikus aset leidmise vältimiseks, kahjude hüvitamist või trahvide maksmist. See ei kehti käesoleva jao punktis d nimetatud olukordade suhtes.

Punktides c–f toodud juhtudel võib riiklik büroo või rakendusamet lõpliku kohtuotsuse või, kui see on kohaldatav, lõpliku haldusotsuse puudumisel taotleja ajutiselt projektikursusel osalemisest kõrvale jätta, kui nende osalemine kujutaks endast tõsist ja kohest ohtu liidu finantshuvidele.

Kui meede, mille kohta taotleja on oma ettepaneku esitanud, näeb ette konkreetsed sätted seotud üksuste osalemiseks, kehtivad seotud üksuste suhtes samad kõrvalejätmise kriteeriumid.

Taotlejad või, kui see on asjakohane, seotud üksused võidakse sellest menetlusest tagasi lükata ja nende suhtes võidakse kohaldada halduskaristusi (menetlusest kõrvalejätmine või rahaline karistus), kui käesolevas menetluses osalemise tingimusena esitatud mis tahes kinnitus või teave osutub valeks.

Riiklik büroo või rakendusamet võib avaldada oma veebisaidil järgmise menetlusest kõrvalejätmisega seotud teabe ja, kui see on asjakohane, rahalise karistuse eespool jao punktides c-h nimetatud juhtudel:

  1. asjaomase taotleja nimi;
  2. kõrvalejätmist põhjustav olukord;
  3. kõrvalejätmise kestus ja/või rahalise karistuse suurus.

Menetlusest kõrvalejätmise kriteeriume kohaldatakse taotlejate suhtes kõikide Programmi Erasmus+ Meetmete puhul. Tõendamaks, et nad ei ole mõnes eespool nimetatud olukorras, peavad taotlejad esitama kinnituse, et nad ei ole üheski eespool osutatud olukorras. Kinnitus lisatakse taotlusvormile eriosa või lisana.

Partnerite konsortsiumi nimel esitatud projektiettepanekute puhul kohaldatakse eespool kirjeldatud kriteeriume kõikide projektis osalevate organisatsioonide suhtes.

ELi finantsmääruse artiklite 136–142 kohaselt võib taotlejale määrata haldus- või rahalise karistuse, kui ta on esitanud valeandmeid või jätnud varasemas toetuse määramise menetluses11;

  • rahvusvahelised organisatsioonid.
  • Kui ELi toetust taotlevad muud liiki organisatsioonid (keda ei ole eespool nimetatud) ja toetus ei ületa 60 000 eurot, peavad taotlejad esitama projekti elluviimiseks piisava finantssuutlikkuse kohta kinnituse. Kinnitus lisatakse taotlusvormile eriosana.

    Kui ELi toetust taotlevad muud liiki organisatsioonid ja toetus ületab 60 000 eurot, peab taotleja lisaks kinnitusele esitama Osalejate Portaali kaudu ka järgmised dokumendid:

    • Riiklike Büroode hallatavate Meetmete puhul: taotleja viimase enne taotluse esitamist suletud eelarveaasta kasumiaruande ja bilansiaruande koopiad;
    • Rakendusameti hallatavate Meetmete puhul: vastavate kohustuslike raamatupidamisandmetega täidetud finantssuutlikkuse vormi ja taotleja kahe viimase enne taotluse esitamist suletud eelarveaasta finantsaruande (sh kasumiaruande, bilansiaruande ja muud lisad, kui need on asjakohased);
    • isikute puhul, kes ei saa eespool osutatud dokumente esitada, sest nad on äsja asutatud, võib eespool osutatud dokumendid asendada finants- või kindlustusandmete esitamisega, milles kirjeldatakse taotleja kutsealaseid riske.

    Organisatsioonid peavad need dokumendid osalejate portaali üles laadima kas Portaalis registreerumise ajal (vt jagu „1. etapp: registreerumine Osalejate Portaalis”) või kui taotlejaga võtavad ühendust ELi valideerimistalitused, ke nõuavad temalt vajalike täiendavate dokumentide esitamist.

    Kui projektiettepanek on esitatud partnerite konsortsiumi nimel, võib riiklik büroo või rakendusamet pärast seda, kui riiklik büroo on teinud riskihindamise ja mõne projekti kaasatud osaleva organisatsiooni finantssuutlikkuse suhtes esineb kahtlus, nõuda osalevatelt organisatsioonidelt samu dokumente, isegi kui toetussumma on alla 60 000 euro või kui sama organisatsiooni toetuse kogusumma ületab 60 000 eurot.

    Kui taotlus on lisaks eespool toodule seotud 750 000 eurot ületava projekti jaoks antava toetusega, võidakse nõuda tunnustatud välisaudiitori koostatud auditiaruannet. Kõnealuse aruandega kinnitatakse viimase lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruanne.

    Kui pärast nende dokumentide analüüsimist otsustab riiklik büroo või rakendusamet, et vajalik finantssuutlikkus ei ole tõendatud või ei ole rahuldav, võib ta:

    • nõuda lisateave
    • pakkuda toetuslepingut või toetuse määramise otsust koos finantstagatisega12 kaetud eelfinantseerimisega;
    • pakkuda toetuslepingut või toetuse määramise otsust ilma eelfinantseerimiseta või vähendatud eelfinantseerimisega;
    • pakkuda toetuslepingut või toetuse määramise otsust koos mitmel osamaksel põhineva eelfinantseerimisega;
    • taotluse tagasi lükata.

    Tegevussuutlikkus

    Tegevussuutlikkus tähendab, et taotlejal on kavandatava projekti elluviimiseks vajalik erialane pädevus või kvalifikatsioon. Taotlejad peavad esitama projekti rakendamiseks vajaliku tegevussuutlikkuse kohta kinnituse. Kui taotlusvormis on seda nõutud ja kui toetus ületab 60 000 eurot, võidakse taotlejatelt nõuda, et nad esitaksid projektis osalevate kõige olulisemate isikute asjaomase erialakogemuse tõendamiseks nende elulookirjeldused või muu dokumendid, nagu näiteks:

    • Põhimeeskonna asjakohaste publikatsioonide loetelu;
    • Ammendav loetelu varasematest projektidest ja tegevustest, mis on seotud poliitikavaldkonna või konkreetse meetmega.

    Toetuse määramise kriteeriumid

    Toetuse määramise kriteeriumid võimaldavad Riiklikul Bürool või Rakendusametil hinnata Programmi Erasmus+ raames esitatud projektiettepanekute kvaliteeti.

    Iga Meetme eelarve piires määratakse toetused nendele projektidele, mis vastavad kõnealustele kvalitatiivsetele kriteeriumidele kõige paremini.

    Iga Erasmus+ programmijuhendi alusel rakendatava meetme suhtes kohaldatavaid toetuse määramise kriteeriume kirjeldatakse tervikuna käesoleva Juhendi B Osas.

    • 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) 2018/1046  18. juulist 2018, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju.
    • 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2017/1371 5. juulist 2017, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (EÜT L 198, 28.07.2017, lk 29).
    • 3. EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48.
    • 4. EÜT C 195, 25.06.1997, lk 1.
    • 5. Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (EÜT L 192, 31.07.2003, lk 54).
    • 6. Nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse kohta (EÜT L 300, 11.11.2008, lk 42).
    • 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849 finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise vältimise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja Komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EÜT L 141, 05.06.2015, lk 73).
    • 8. Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsus 2002/475/JSK terrorismivastase võitluse kohta (EÜT L 164, 22.06.2002, lk 3).
    • 9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/36/EL, 5. aprill 2011, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (EÜT L 101, 15.04.2011, lk 1).
    • 10. Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 18. detsembrist 1995 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).
    • 11. Välja arvatud riiklike organite poolt sisseviidud tegevused/fn] oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata.

      Lisaks on Komisjon arvamusel, et käesolevas programmijuhendis käsitletavate Meetmete elluviimisel tekib või võib tekkida järgmiste organisatsioonide puhul huvide konflikt ja seepärast ei ole või ei peaks olema neil õigust osaleda:

      • Liikmesriigi ametiasutused, kes teostavad järelevalvet Riiklike Büroode ja Programmi Erasmus+ elluviimise üle oma riigis, ei saa taotleda ega osaleda üheski Riiklike Büroode hallatavas Meetmes üheski riigis, kuid võivad taotleda osalemist rakendusameti ning hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hallatavas Meetmes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul selgesõnaliselt välistatud (nagu näidatud käesoleva Juhendi B Osas);
      • Riiklikud Bürood (riikliku büroo ülesannete täitmine on asjaomase juriidilise isiku ainus tegevus) või väljaspool Riiklike Büroode pädevusvaldkondi tegutsevate juriidiliste isikute riiklike büroode osakonnad ei saa taotleda ega osaleda üheski käesoleva juhendi kaudu ellu viidavas meetmes;
      • Struktuurid ja võrgustikud, millele on määratud programmis Erasmus+ või ükskõik millises kõnealuse programmi elluviimiseks vastu võetud komisjoni iga-aastases tööprogrammis programmi Erasmus+ elluviimise raames komisjoni spetsiaalne rahaline toetus ning mida haldab juriidiline isik, kes haldab ka riiklikku bürood, ei saa taotleda ega osaleda üheski programmi Erasmus+ riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad taotleda osalemist (taotlejate või partneritena) rakendusameti või hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hallatavas meetmes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul selgesõnaliselt välistatud (nagu on näidatud käesoleva juhendi B osas). Nad peaksid olema võimelised näitama enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisemise korraldusega. Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse, millega tunnistatakse, et tegelik huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse ja kultuuri peadirektoraat oma vastutuse ja aruandekohustuse raames;
      • Juriidilised isikud, kelle juures tegutsevad programmi Erasmus+ riiklikud bürood, kuid kellel on ka muu tegevus seoses programmiga Erasmus+ või väljaspool kõnealust programmi, samuti nende juriidiliste isikutega seotud isikud ei saa taotleda ega osaleda üheski riiklike büroode hallatavas meetmes üheski riigis, kuid võivad põhimõtteliselt taotleda osalemist rakendusameti või hariduse ja kultuuri peadirektoraadi hallatavas meetmes, kui see ei ole asjaomase meetme puhul selgesõnaliselt välistatud (nagu on näidatud käesoleva juhendi B osas). Enne toetuse saamist või lepingu sõlmimist peavad nad siiski näitama, et nende puhul ei esine huvide konflikti, sest nad kas rakendavad ettevaatusabinõusid või on huvide selgelt lahus hoidmine tagatud nende sisemise korraldusega (nt eraldi raamatupidamisarvestus, eraldi aruandlus- ja otsustusprotsessid, meetmed, mis takistavad ligipääsu piiratud juurdepääsuga teabele). Peale selle tuleb iga meetme või tegevuse puhul, mille jaoks antakse ELi vahendeid, kindlaks teha kulud ja tulud. Otsuse selle tunnistamiseks, et tegeliku huvide konflikti puudumine on piisavalt kinnitust leidnud, teeb rakendusamet või hariduse ja kultuuri peadirektoraat oma vastutus- ja aruandekohustuse raames.

      Valikukriteeriumid

      Riiklik Büroo või rakendusamet hindab taotleja finants- ja tegevussuutlikkust kavandatav projekt lõpule viia.

      Finantssuutlikkus

      Finantssuutlikkus tähendab, et taotlejal on stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal oma tegevust jätkata projekti läbiviimise ajal või aastal, milleks toetus anti, ning osaleda selle rahastamises.

      Finantssuutlikkust ei kontrollita järgmiste osalejate puhul:

      • avalik-õiguslikud asutused, kaasa arvatud liikmesriikide organisatsioonidSh haridus-, koolitus- ja spordivaldkonna koolidel, kõrgkoolidel ja organisatsioonidel, mis on viimase kahe aasta jooksul saanud üle 50 % oma tuludest avalikest allikatest, loetakse olevat vajalik finants-, kutse- ja haldussuutlikus Programmi raames võetavate meetmete elluviimiseks.
      • 12. Tagatise võib asendada solidaartagatisega või projekti kaastoetusesaajateks olevatest osalevatest organisatsioonidest pärit mitme tagatisega.

    3. etapp: finantstingimuste kontrollimine

    Toetuse liigid

    Toetus võib olla järgmist liiki:1

    • toetuskõlblike tegelike kulude konkreetset osa kattev hüvitis: nt strateegilise partnerluse raames antud summa erivajadustega isikute ettevalmistamisega seotud lisakulude katmiseks;
    • ühikukulude toetusel põhinev hüvitis: nt hariduse, koolituse ja noorte valdkonna õpirände projektide raames antav individuaalne toetus;
    • ühekordselt makstav summa: nt Jean Monnet' projektidega seotud lisameetmete elluviimiseks antav summa;
    • ühtse määraga toetus: nt mittetulunduslike spordiürituste kaudsete kulude katmiseks antav summa;
    • eespool nimetatute kombinatsioon.

    Programmi Erasmus+ alusel rakendatava rahastamismehhanismi raames makstakse enamasti ühikukulude toetusel põhinevat hüvitist. Seda liiki toetused hõlbustavad taotlejatel vajaliku toetussumma väljaarvutamist ning projekti realistlikku finantsplaneerimist.

    Selleks et teada saada, mis liiki toetust iga käesolevas juhendis käsitletud programmi Erasmus+ meetme raames rahastatava tegevuse puhul kohaldatakse, palume vaadata B osa rahastamiseeskirjade tabelites veergu „Rahastamismehhanism”.

    ELi toetuste suhtes kohaldatavad põhimõtted

    Tagasiulatuva jõu puudumine

    Ühtegi ELi toetust ei või anda tagasiulatuvalt juba lõpule viidud projektide jaoks.

    Juba alustatud projekti jaoks võib ELi toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab projektiettepanekus, et projekti alustamine enne toetuslepingu sõlmimist või toetuse määramise otsusest teatamist oli vajalik. Sellistel juhtudel ei tohi toetuskõlblikud kulud olla tasutud enne toetustaotluse esitamise päeva.

    Kui taotleja alustab projekti elluviimist enne toetuslepingu sõlmimist või toetuse määramise otsusest teatamist, teeb ta seda oma riisikol.

    Mittekumuleeruv toetus

    Iga ELi rahastatava projekti puhul võib anda ELi eelarvest ühele toetusesaajale ainult ühe toetuse. Samu kulusid ei rahastata mingil juhul liidu eelarvest teist korda.

    Topeltrahastamise ohu vältimiseks peab taotleja taotlusvormi asjaomases jaotises esitama kõikide muude kas sama või mis tahes muu projektiga seoses samal aastal saadud või taotletud rahastuse allikad ja summad, sealhulgas tegevustoetused.

    Kattuvaid või väga sarnaseid taotlusi, mille on esitanud sama taotleja või sama konsortsiumi teised partnerid, hinnatakse topeltrahastamise ohu vältimiseks eraldi ja kõik sellised taotlused võidakse tagasi lükata.

    Taotluste mitmekordne esitamine

    Erasmus+ riiklike büroode hallatavate detsentraliseeritud meetmete puhul lükatakse tagasi taotlused, mille sama taotleja või konsortsium on esitanud kaks või enam korda kas samale büroole või eri büroodele. Kui eri taotlejad või konsortsiumid esitavad samad või väga sarnased taotlused, hinnatakse neid taotlusi eraldi ja kõik sellised taotlused võidakse tagasi lükata.

    Kasumi taotlemise keelamine ja kaasrahastamine

    Liidu eelarvest rahastatava toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla projekti raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasumi all mõistetakse toetusesaaja tulusid, millest on lahutatud meetme või tööprogrammi rahastamiskõlblikud kulud, mille ta on kandnud lõppmakse taotluse esitamise ajaks, kusjuures laekumised piirduvad liidult saadud toetuse ja meetme või programmi raames saadava tuluga2.

    Kasumi teenimise korral nõutakse see sisse. Riiklikul bürool või rakendusametil on õigus nõuda sisse kasumiprotsent, mis vastab liidu panusele toetuskõlblikest kuludest, mida toetusesaaja kandis meetme rakendamiseks. Täpsemad selgitused kasumi arvutamise kohta nähakse ette meetmete korral, mille puhul toetust makstakse teatava protsendina toetuskõlblikest kuludest. . Kasumi taotlemise keelamise põhimõtet ei kohaldata toetuste suhtes, mida antakse ühikukuludel põhineva hüvitise, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetusena, sealhulgas stipendiumidena, ning toetusetaotluste suhtes, mis ei ületa 60 000 eurot. Toetuse tulemusel tekkinud kasumi arvutamisel ei võeta arvesse mitterahalist osalust.

    Peale selle innustab ELi toetus viima ellu projekti, mille elluviimine ei oleks olnud ilma ELi rahalise toetuseta võimalik, ning tugineb kaasrahastamise põhimõttele. Kaasrahastamine tähendab seda, et ELi toetusest ei tohi rahastada kõiki projekti kulusid; projekti tuleb rahastada muudest kaasrahastamisallikatest kui ELi toetus (nt toetusesaaja omavahenditest, meetme raames saadavast tulust või kolmandate isikute rahalisest toetusest).

    Kui ELi toetust antakse ühikukuludel põhineva hüvitise, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetusena – nagu enamiku käesolevas juhendis käsitletud meetmete puhul – tagab komisjon meetme puhul tervikuna kasumi taotlemise keelamise ja kaasrahastamise põhimõtte järgimise juba eelnevalt, kui ta määratleb selliste ühikukulude, ühekordselt makstavate summade ja ühtse määraga toetuste määrad või protsendi. Kasumi taotlemise keelamise ja kaasrahastamise põhimõtte järgimist eeldatakse üleüldiselt ning seepärast ei pea taotlejad esitama teavet muude rahastamisallikate kohta peale ELi toetuse ega põhjendama projekti käigus tehtud kulutusi.

    Toetuse maksmisel ühikukulude toetusel põhineva hüvitise, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetusena säilib juurdepääsuõigus toetusesaajate juriidilistele dokumentidele. Kui kontroll või audit näitab, et toetuse saamise aluseks olnud sündmus ei ole toimunud (nt projektiga seotud tegevus ei ole taotlemise etapis heaks kiidetud kujul aset leidnud, osalejad ei ole meetmetest osa võtnud jne) ning toetusesaajale on ühikukulude toetusel põhinev hüvitis, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetus antud alusetult, on riiklikul bürool või rakendusametil õigus toetuse summa tagasi nõuda. Kui projekti tegevuse või tulemuse kvaliteet on ebapiisav, võidakse samuti toetust osaliselt või tervikuna vähendada isegi juhul, kui tegevused on aset leidnud ja on toetuskõlblikud.

    Lisaks võib Euroopa Komisjon teha statistika kogumise ja järelevalve eesmärgil toetusesaajate valimi põhjal uuringuid, et selgitada välja ühikukulude toetusel põhineva hüvitise, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetuse põhjal rahastatavate projektide tegelikud kulud.

    Erisätted toetuste puhul, mida makstakse toetuskõlblike kulude konkreetse osa ulatuses

    Kui ELi toetust makstakse toetuskõlblike kulude konkreetse osa ulatuses, kohaldatakse järgmisi sätteid.

    Toetuskõlblikud kulud

    ELi toetus ei tohi ületada kogusummat, mille on määranud riiklik büroo või rakendusamet projekti valimise ajal taotlusvormis näidatud hinnanguliste toetuskõlblike kulude põhjal. Toetuskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

    • kulud on kantud projekti jooksul, välja arvatud lõpparuannete ja auditeerimistõenditega seotud kulud;
    • kulud on ära näidatud projekti hinnangulises üldeelarves;
    • kulud on vajalikud toetust saava projekti elluviimiseks;
    • kulud on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;
    • kulud on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktide nõuetega;
    • kulud on mõistlikud, põhjendatud ja vastavad hea finantsjuhtimise põhimõttele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest;
    • kulusid ei kaeta ELi toetusest, mida antakse ühikukulude toetusel põhineva hüvitise, ühekordselt makstava summa või ühtse määraga toetusena.

    Toetuskõlblikuks loetakse ka järgmiste kategooriate kulusid:

    • kulud, mis on seotud toetusesaaja antud eelrahastamise tagatisega, kui seda tagatist nõuab riiklik büroo või rakendusamet;
    • kulud, mis on seotud finantsaruannete tõendite ja tegevuse vastavustõendamise aruannetega, kui riiklik büroo või rakendusamet nimetatud sertifikaate ja aruandeid maksetaotluste toetuseks nõuab;
    • amortisatsioonikulud, tingimusel et toetusesaaja on need kulud tegelikult kandnud.

    Toetusesaaja raamatupidamise ja sisekontrolli kord peavad võimaldama projekti raames deklareeritud kulude ja tulude kooskõlastavat võrdlemist vastavate raamatupidamiskirjete ja alusdokumentidega.

    Käibemaks

    Toetuskõlblikuks kuluks loetakse ainult sellist käibemaksu, mis ei ole kohaldatavate käibemaksu käsitlevate riiklike õigusaktide kohaselt tagastatav.3. Ainus erand tehakse tegevuste või tehingute puhul, mida riigi, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ametiasutused teevad võimuesindajatena.4. Peale selle:

    • ei ole toetuskõlblik mahaarvatav käibemaks, mida ei ole (riiklike tingimuste või toetusesaaja hooletuse tõttu) tegelikult maha arvatud;
    • ei kohaldata käibemaksudirektiivi ELi mittekuuluvate riikide suhtes. Partnerriikide organisatsioonid võidakse vabastada maksudest (sh käibemaks), lõivudest ja tasudest, kui Euroopa Komisjon ja partnerriik, kus organisatsioon on asutatud, on sõlminud lepingu.

    Toetuskõlblikud kaudsed kulud

    Teatud liiki projektide puhul (lisateavet meetmete rahastamiseeskirjade kohta leiate käesoleva juhendi osast B) on kaudse kuluna toetuskõlblik kindlamääraline summa, mis ei ületa 7% projekti otsestest toetuskõlblikest kuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mis ei ole juba kaetud toetuskõlblike otsekuludega (nt elektri- või interneti-arved, ruumidega seotud kulud), kuid mida võib käsitleda projektiga seotud kuludena.

    Kaudsed kulud ei tohi hõlmata summasid, mis on kirjendatud muudesse eelarvekategooriatesse. Kaudsed kulud ei ole toetuskõlblikud, kui toetusesaaja juba saab liidu eelarvest tegevustoetust (näiteks programmi Erasmus+ raames kodanikuühiskonna koostöö konkursikutse alusel).

    Toetuskõlbmatud kulud

    Toetuskõlblikud ei ole järgmised kulud:

    • kasum kapitalilt;
    • võlg ja võlgade teeninduskulud;
    • kahjude või võlgadega seotud meetmed;
    • võlgnetav intress;
    • võlad, mille sissenõudmise tõenäosus on väike;
    • kahjum vahetuskursierinevustest;
    • käibemaks, kui seda loetakse kehtivate käibemaksu käsitlevate riiklike õigusaktide kohaselt tagastatavaks (vt käibemaksu käsitlev lõik eespool);
    • toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud mõnda muud ELi toetust saava projekti või tööprogrammiga (vt toetuskõlblikke kaudseid kulusid käsitlev lõik eespool);
    • ülemäärased või põhjendamatud kulud;
    • mitterahaline osalus;
    • seadmete rentimise või liisimise korral väljaostumaksumus rendi- või liisinguperioodi lõpul;
    • pangakontode avamise ja kasutamise kulud (sealhulgas riikliku büroo või rakendusameti ülekandekulud, mida võtab toetusesaaja pank).

    Rahastamisallikad

    Taotleja peab taotlusvormil näitama muudest allikatest peale ELi toetuse saadava tulu. Väline kaasrahastamine võib toimuda toetusesaaja omavahenditest, kolmandate isikute rahalisest toetusest või projekti raames saadavast tulust. Kui lõpparuande esitamise ja toetuse jääksumma väljamaksetaotluse esitamise ajal on tõendeid selle kohta, et tulu ületab projekti käigus kantud toetuskõlblikke kulusid (vt jaotist Kasumitaotlemise keelamine ja kaasrahastamine), on riiklik büroo või rakendusamet kohustatud nõudma tulust sisse selle osa, mis vastab toetusesaajale projekti elluviimisel tegelikult tekkinud abikõlblike kulude katmiseks antud liidu toetusele. Kõnealust sätet ei kohaldata projektide suhtes, mille puhul taotletav toetus ei ületa 60 000 eurot.

    Mitterahalist osalust ei loeta kaasrahastamise võimalikuks allikaks.

    • 1. Komisjoni 4. detsembri 2013. aasta otsus C(2013)8550, milles käsitletakse ühekordselt makstavate summade kasutamist, ühikuhindadel põhinevat hüvitamist ja ühtse määraga toetuse maksmist programmi Erasmus+ raames (http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/more_info/awp/docs/c_2013_8550.pdf).
    • 2. Selleks piirduvad laekumised ainult projekti raames saadud tuluga ning rahastajate rahalise toetusega, mille nad on näinud ette konkreetselt toetuskõlblike kulude katmiseks. Seega on eespool määratletud kasum (või kahjum) järgmiste näitajate vahe:
      • toetuse esialgselt aktsepteeritud summa ja meetmega saadud tulu
      • ning abisaaja kantud abikõlblikud kulud.

      Riiklikul bürool või rakendusametil on õigus nõuda sisse kasumiprotsent, mis vastab liidu panusele toetuskõlblikest kuludest, mida toetusesaaja kandis meetme rakendamiseks. Täpsemad selgitused kasumi arvutamise kohta nähakse ette meetmete korral, mille puhul toetust makstakse teatava protsendina toetuskõlblikest kuludest.

    • 3. Liikmesriikides tõlgendatakse käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ liikmesriigi käibemaksualaste õigusaktidega.
    • 4. Vt direktiivi artikli 13 lõige 1.

    4. Etapp: Taotluse täitmine ja esitamine

    Programmi Erasmus+ raames ELi toetuse taotlemiseks peavad taotlejad kasutama iga meetme jaoks ettenähtud spetsiaalset vormi, mis on saadaval Euroopa Komisjoni, Riiklike Büroode või Rakendusameti veebisaidil (kontaktandmed leiate käesoleva juhendi IV lisast).

    Konsortsiumi nimel esitatud projektide puhul esitab koordineeriv organisatsioon või rühm kõikide osalevate organisatsioonide nimel kogu projekti jaoks ühe taotluse. Taotlus tuleb esitada asjaomasele Riiklikule Büroole või Rakendusametile (vt käesoleva Juhendi B Osas iga meetme puhul jagu „Kellele esitada taotlus?”).

    Taotlemise kord

    Veebipõhised e-Vormid

    Enamiku Programmi Meetmete puhul peavad taotlejad esitama taotluse asjaomasele Riiklikule Büroole või Rakendusametile veebis, kasutades õiget elektroonilist vormi ja lisades kõik nõutavad lisad. Posti, kulleri, faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

    Elektrooniline vorm peab olema täidetud ühes Programmiriikides kasutatavatest ametlikest keeltest. Rakendusameti kesktasandil hallatavate Meetmete puhul peavad taotlejad täitma vormi ühes ELi ametlikest keeltest.

    Lisateavet elektroonilise vormi täitmise ja esitamise kohta leiate juhendist. Juhend annab ka teavet selle kohta, mida teha tehniliste tõrgete korral; juhend on kättesaadav Riiklike Büroode (detsentraliseeritud Meetmete puhul), Rakendusameti (tsentraliseeritud Meetmete puhul) ja Euroopa Komisjoni veebisaidil.

    Kui sama taotlus on esitatud samas valikuvoorus samale Riiklikule Büroole või Rakendusametile mitu korda, loeb riiklik büroo või rakendusamet alati kehtivaks viimase enne tähtaega esitatud versiooni. Kui sama taotlejaorganisatsioon või -konsortsium esitab sama või väga sarnase taotluse erinevatele büroodele või ametitele mitu korda, lükatakse kõik taotlused automaatselt tagasi (vt jagu mittekumuleeruva toetuse kohta).

    Paberkandjal taotlused

    Programmi mõne tsentraliseeritud Meetme puhul ei pruugi olla võimalik elektroonilist vormi kasutada. Nende meetmete puhul tuleb taotlused saata rakendusametile posti teel (postmargi kuupäevaga) või kullerteenusega (kullerteenusele laekumise kuupäevaga) (kontaktandmed leiab käesoleva juhendi IV lisast). Faksi või e-postiga saadetud taotlusi vastu ei võeta.

    Taotlejad ei saa pärast esitamistähtaega oma toetustaotlustesse muudatusi teha.

    Tähtaegne esitamine

    Taotlused tuleb esitada iga Meetme jaoks kindlaks määratud tähtajaks. Iga meetme projektide esitamistähtajad on toodud käesoleva Juhendi B Osa jaos „Abikõlblikkuskriteeriumid”.

    NB! Kuupäevast olenemata on elektrooniliste vormide esitamine määratud alati kella 12ks (keskpäev Brüsseli aja järgi). Taotluste tagasilükkamise vältimiseks peaksid teises ajavööndis asuvate riikide taotlejad võtma hoolikalt arvesse ajavahet.

    Mis saab pärast taotluse esitamist?

    Kõik Riiklikule Büroole või Rakendusametile laekunud taotlused läbivad hindamismenetluse.

    Hindamismenetlus

    Taotluse saanud Riiklik Büroo või Rakendusamet hindab projektiettepanekuid ainult käesolevas juhendis kirjeldatud kriteeriumide alusel. Hindamine hõlmab:

    • abikõlblikkuse ja menetlusest kõrvalejätmise kriteeriumide järgimise ametlikku kontrolli;
    • kvaliteedi hindamist, et selgitada välja, mil määral täidavad osalevad organisatsioonid valikukriteeriume (tegevus- ja finantssuutlikkus) ja mil määral vastab projekt toetuse määramise kriteeriumidele. Selline kvaliteedihindamine viiakse enamikul juhtudel läbi sõltumatute ekspertide toel. Hindamisel lähtuvad eksperdid Euroopa Komisjoni koostatud suunistest. Suunised tehakse kättesaadavaks Euroopa Komisjoni ja programmi Erasmus+ projektide haldamise eest vastutavate büroode ja ametite veebisaitidel;
    • kontrollimist, et projektiettepanekuga ei kaasne topeltrahastamise oht. Vajaduse korral tehakse selline kontroll koostöös teiste Büroode ja ametite või sidusrühmadega.

    Riiklik Büroo või Rakendusamet määrab ametisse hindamiskomisjoni, kes teostab järelevalvet kogu valikuprotsessi haldamise üle. Ekspertide hinnangu alusel koostab hindamiskomisjon loetelu projektidest, mida soovitatakse välja valida.

    Hindamise käigus võidakse nõuda taotlejatelt kõigi käesolevas Juhendis käsitletavate meetmete kohta täiendavat teavet või selgitusi koos taotlusega esitatud tõendavate dokumentide kohta, tingimusel et selline teave või sellised selgitused projektiettepanekut oluliselt ei muuda. Täiendav teave ja selgitused on eriti põhjendatud taotleja tehtud ilmselgete tehniliste vigade korral või juhul kui – mitme toetusesaajaga lepingute kaudu rahastatavate projektide puhul – on puudu partnerite üks või mitu volitust (mitme toetusesaajaga lepingute kohta vt jagu „Toetusleping/ toetuse määramise otsus” allpool).

    Lõppotsus

    Hindamismenetluse lõpul valib Riiklik Büroo või Rakendusamet toetust saavad projektid välja:

    • hindamiskomisjoni esitatud paremusjärjestuse alusel;
    • konkreetse Meetme (või Meetme konkreetse allmeetme) jaoks kasutada oleva eelarve alusel.

    Menetluse tulemusest olenemata ei tagastata pärast valikumenetluse lõppu taotlejatele taotluse faile ja lisamaterjale.

    Toetuse määramise otsustest teatamine

    Iga meetme puhul tehtud valiku tulemustest teatamise esialgne ajakava on esitatud allpool jaos „Projekti tähtajad ja makseviisid”.

    Mis juhtub taotluse heakskiitmisel?

    Toetusleping/ toetuse määramise otsus

    Kui projekt valitakse programmi Erasmus+ raames ELi toetuse saamiseks välja:

    • teatatakse rakendusameti vastu võetud toetuse määramise otsusest väljavalitud projekti taotlejale. Otsuse kättesaamisel/teatavakstegemisel saab taotlejast ELi toetuse saaja ja ta võib hakata projekti ellu viima1;
    • allkirjastatakse projekti välja valinud riikliku büroo ja taotleja vahel toetusleping. Taotleja saab toetuslepingu, millele peab alla kirjutama tema juriidiline esindaja ja mis tuleb tagastada Riiklikule Büroole või rakendusametile. Riiklik Büroo või Rakendusamet allkirjastab lepingu viimasena. Kui mõlemad pooled on toetuslepingule alla kirjutanud, saab taotlejast ELi toetuse saaja ja ta võib hakata projekti ellu viima2.

    Meetme liigist olenevalt võib toetuslepingu sõlmida ühe toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saab toetust üksainus saaja, või mitme toetusesaajaga lepinguna, mille alusel saavad toetust kõik konsortsiumi kuuluvad partnerorganisatsioonid. Mitme toetusesaajaga lepingu allkirjastab koordinaator, kes on Riikliku Büroo või Rakendusameti ainus kontaktisik. Kõik teised projektis osalevad organisatsoonid (kaastoetusesaajad) allkirjastavad aga mandaadi, millega antakse koordinaatorile õigus tegutseda peamise toetusesaajana. Üldjuhul tuleb kõikide partnerite poolt taotlejale antud mandaadid esitada taotluse esitamise etapis. Kui mandaadid antakse hilisemas etapis, tuleb need teha kättesaadavaks hiljemalt toetuslepingu allkirjastamise ajaks.

    NB! Mandaati ei nõuta partnerorganisatsioonidelt, kes on pärit teistest riikidest kui taotlejaorganisatsiooni riik, üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate Õpirände Projektide, kutsehariduse ja -koolituse valdkonna õppijate ning töötajate õpirände projektide, üldhariduse valdkonna töötajate Õpirände Projektide ja täiskasvanuhariduse valdkonna Õpirände Projektide puhul. Kõrghariduse, kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse ning täiskasvanuhariduse valdkonna riiklike konsortsiumide liikmesorganisatsioonid peavad siiski andma taotlejaorganisatsioonile mandaadi.

    Koolivahetuspartnerluse vormis strateegilise partnerluse puhul kirjutab iga väljavalitud projektis osalev organisatsioon erandina alla (tema osale vastavale) eraldi (üksiku toetusesaaja) toetuslepingule koos tema riigis asuva riikliku bürooga.

    Programmi Erasmus+ raames kasutatavate toetuslepingute ja toetuse määramise otsuste näidised tehakse aasta jooksul kättesaadavaks Euroopa Komisjoni ja rakendusameti veebisaidil.

    Iga meetmega seotud toetuslepingute ja toetuse määramise otsuste edastamise esialgne ajakava on esitatud allpool jaos „Projekti tähtajad ja makseviisid”.

    • 1. Selle eeskirja erandite kohta vt jagu „tagasiulatuva jõu puudumine” Juhendi käesolevas osas.
    • 2. Vt joonealune märkus eespool

    Toetuse summa

    Taotluse heakskiitmine ei tähenda kohustust pakkuda rahastamist taotletud mahus. Taotletud rahastamist võidakse vähendada Meetme suhtes kohaldatavate konkreetsete finantseeskirjade alusel.

    Toetuse andmine ühes valikuvoorus ei taga toetuse andmist järgmistes voorudes.

    Tuleb märkida, et lepinguga ettenähtud toetuse summa on maksimaalne ja seda ei saa suurendada – isegi mitte siis, kui toetusesaaja taotleb suuremat summat.

    Rakendusameti või Riikliku Büroo üle kantud vahendid peavad olema kontol või allkontol, mille toetusesaaja esitas toetuse maksmiseks, eristatavad.

    Maksmise kord

    Programmi Erasmus+ raames toetatavate projektide puhul võib maksmise kord olenevalt meetme liigist, toetuslepingu / toetuse määramise otsuse kestusest ja finantsriskile antud hinnangust erineda.

    Esimene eelmakse välja arvatud, tehakse teised maksed või tagasimaksed toetusesaaja esitatud aruannete või maksetaotluste analüüsi alusel (kõnealuste dokumentide vormid tehakse aasta jooksul kättesaadavaks riiklike büroode ja rakendusameti veebisaidil).

    Programmi Erasmus+ raames kohaldatavaid maksemenetlusi kirjeldatakse allpool.

     

    Eelmakse

    Eelmakse kantakse toetusesaajale üle 30 päeva jooksul alates kuupäevast, mil viimane kahest lepinguosalisest toetuslepingu allkirjastab, või kuupäevast, mil toetusesaajat toetuse määramise otsusest teavitatakse, ning kui see on asjakohane, alates nõuetekohaste tagatiste saamisest (vt allpool jagu „Finantstagatis”). Eelmakse eesmärk on tagada toetusesaajale käibevahendid. Riiklikud bürood või rakendusamet võivad otsustada jagada esimese eelmakse mitmeks osamakseks. Samuti võivad nad otsustada eelmakset vähendada või seda üldse mitte teha, kui toetusesaaja finantssuutlikkust ei peeta piisavaks.

     

    Järgmised eelmaksed

    Mõne meetme puhul kantakse teine ja mõnel juhul kolmas eelmakse toetusesaajale üle 60 kalendripäeva jooksul pärast toetusesaaja järgmise eelmaksetaotluse laekumist riiklikule büroole või rakendusametile või kui järgmise eelmaksetaotlusega koos esitatakse ka vahearuanne. järgmisi eelmakseid võib nõuda juhul, kui vähemalt 70% eelmisest eelmaksest on ära kasutatud. Kui eelmis(t)e eelmakse(te) kasutamise aruanne näitab, et meetme kulude katmiseks on ära kasutatud alla 70% eelmis(t)est eelmakse(te)st, tuleb uue eelmakse summat vähendada eelmise eelmakse kasutamata summade võrra.

     

    Vahearuanne või edu-/tehniline aruanne

    Mõne meetme puhul peavad toetusesaajad esitama vahearuande, mis lisatakse järgmise eelmakse taotlusele. Muudel juhtudel võidakse toetusesaajatelt paluda edu-/tehnilist aruannet, milles kirjeldatakse projekti elluviimise seisu. Edu-/tehniliste aruannete põhjal ei tehta järgmist eelmakset. Vahearuanne ja edu-/tehniline aruanne tuleb esitada toetuslepingus või toetuse määramise otsuses märgitud tähtajaks.

     

    Tasumine või jääksumma tagasinõudmine

    Toetusesaajale tehtava lõppmakse summa määratakse esitatava lõpparuande alusel kindlaks toetuslepingus või toetuse määramise otsuses märgitud tähtajaks. Kui a) toetusega seotud sündmused ei leia aset või leiavad aset kavandatust erineval viisil või b) toetusesaaja tegelikud toetuskõlblikud kulud on taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) võetud meetmete / saavutatud tulemuste kvaliteet on ebapiisav, võidakse rahastamist proportsionaalselt vähendada või, kui see on asjakohane, nõutakse toetusesaajalt eelmaksetena saadud ülemääraste summade tagastamist.

    Mõne meetme puhul maksab riiklik büroo või rakendusamet määratud toetuse 100% ulatuses välja eelmaksetena. Sellisel juhul ei ole vaja jääksummat tagasi maksta. Kui aga toetusesaaja poolt toetuslepingus märgitud tähtajaks esitatava lõpparuande alusel selgub, et a) toetusega seotud sündmused ei leia aset või leiavad aset kavandatust erineval viisil või b) toetusesaaja tegelikud toetuskõlblikud kulud on taotlemise etapis kavandatutest väiksemad või c) võetud meetmete / saavutatud tulemuste kvaliteet on ebapiisav, nõutakse toetusesaajalt eelmaksetena saadud ülemääraste summade tagastamist.

    Üldjuhul tehakse lõppmakse või esitatakse jääksumma tagastamise nõue 60 kalendripäeva jooksul lõpparuande laekumisest arvates.

    Lisateavet iga meetme puhul kohaldatavate makseviiside kohta leiab allpool jaost „Projekti tähtajad ja makseviisid”.

     

    Rahalised karistused

    Tsentraliseeritud meetmete raames toetuse saajate suhtes, kes on oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud, võib kohaldada rahalist karistust, toetuslepingus sätestatud tingimustel.

    Projekti tähtajad ja makseviisid

    Projekti tähtajad Makseviisid
    Toetuse määramise otsusest teatamise orienteeriv kuupäev Toetuslepingu allkirjastamise orienteeriv kuupäev Lõppmakse / jääksumma tagastamise nõude kuupäev Eelmaksete arv Vahearuanne (tehniline aruanne) Eri etappides makstava toetuse protsent
    1. põhimeede – üliõpilaste ja kõrgkoolide töötajate liikuvus 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 2 Jah Eelmakse: 80%-20% Jääksumma: 0%
    1. põhimeede – muud liiki liikuvus (kutsehariduse ja -koolituse, üldhariduse, täiskasvanuhariduse ja noorte valdkonnas) 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 80% Jääksumma: 20%
    1. põhimeede – kutseharidus ja -koolitus (valikuline) 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 2 Jah

    Eelmakse: 80%-20%

    Jääksumma: 0%

    1. põhimeede – Erasmus Munduse ühised magistriõppekavad 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates Jääksumma tagastamist ei ole ette nähtud 3 Ei Eelmakse: 25%-50%-25% Jääksumma: 0%
    2. põhimeede – kuni kaheaastased strateegilised partnerlused 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 80% Jääksumma: 20%
    2. põhimeede – kahe- kuni kolmeaastased strateegilised partnerlused 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 2 Jah Eelmakse: 40%-40% Jääksumma: 20%
    2. põhimeede – strateegilised partnerlused koolivahetuspartnerluse vormis (valikuline) 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates  60 päeva jooksul lõpparuande kõikidele asjaomastele riiklikele büroodele laekumisest arvates 2 Jah Eelmakse: 80%-20% Jääksumma: 0%

    2. põhimeede – Teadmusühendused (sealhulgas Euroopa Ülikoolid) ja valdkondlike oskuste ühendused

    5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 7 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 2 Jah Eelmakse: 40%-40% Jääksumma: 20%
    2. põhimeede – suutlikkuse suurendamine kõrghariduse valdkonnas 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 7 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 2 Jah Eelmakse: 50%-40% Jääksumma: 10%
    2. põhimeede – suutlikkuse suurendamine noorte valdkonnas 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 1 Jah Eelmakse: 80% Jääksumma: 20%
    3. põhimeede –Noorte dialoogi projektid 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 4 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande riiklikule büroole laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 80% Jääksumma: 20%
    Jean Monnet’ meetmed 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 1 Jah Eelmakse: 70% Jääksumma: 30%
    Sport – koostööpartnerlused 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 70% Jääksumma: 30%
    Sport – väiksed koostööpartnerlused 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 70% Jääksumma: 30%
    Sport – mittetulunduslikud Euroopa spordiüritused 5 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 6 kuud taotluse esitamise tähtajast arvates 60 päeva jooksul lõpparuande EACEA-le laekumisest arvates 1 Ei Eelmakse: 70% Jääksumma: 30%

    Koolivahetuspartnerluse vormi kasutavate strateegiliste partnerluste ning kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas elluviidavate 1. põhimeetme projektide puhul võib riiklik büroo sõltuvalt riiklikust õigusraamistikust ja projekti kaasatud organisatsioonide õiguslikust seisundist otsustada kohaldada 100% eelrahastamise mudelit. 1. põhimeetme kutsehariduse ja -koolituse valdkonna projektide puhul võib riiklik büroo otsustada kasutada 100% eelrahastamise mudelit üksnes juhul, kui taotlejaks on riiklikele õigusaktidele vastav kool. Kui seda mudelit ei kohaldata, kasutatakse muid kõnealuste meetmete puhul kohaldatavaid rahastamismudeleid.

    Palume arvesse võtta, et eespool tabelis esitatud orienteerivad tähtajad on antud vaid üldiseks teavitamiseks ega ole riiklikele büroodele ja rakendusametile õiguslikult siduvad. Samamoodi tuleks eespool esitatud makseviiside puhul arvestada, et neid kohaldatakse üleüldiselt, kuid olenevalt taotlejaorganisatsiooni või -konsortsiumi konkreetsest olukorrast (nt finantssuutlikkusest) võidakse toetuslepingus või toetuse määramise otsuses ette näha erinev kord. Kui ELi assigneeringuid konkreetseks eelarveaastaks napib, võidakse esimeste eelmaksete summat veelgi vähendada.

    Muud olulised lepingusätted

    Finantstagatis

    Kui finantssuutlikkust peetakse ebarahuldavaks, võib riiklik büroo või rakendusamet eelmaksega seotud finantsriskide piiramiseks nõuda üle 60 000 euro toetust saavalt toetusesaajalt eelnevalt tagatise esitamist. Tagatist võib nõuda kuni eelmakse summa(de) ulatuses.

    Sellise tagatise tulemusena vastutab pank või finantseerimisasutus toetusesaaja toetuslepingust või toetuse määramise otsusest tulenevate kohustuste eest tagasivõtmatult või esimesel nõudmisel väljamakstava tagatise andjana.

    Eurodes finantstagatise esitab ELi Liikmesriigis asuv tunnustatud pank või finantseerimisasutus. Kui toetusesaaja asub ELi mittekuuluvas riigis, võib Riiklik Büroo või Rakendusamet nõustuda, et tagatise esitab kõnealuses kolmandas riigis asuv pank või finantseerimisasutus, kui ta on seisukohal, et kõnealune pank või finantseerimisasutus pakub samaväärseid tagatisi ja on omadustelt sarnane ELi Liikmesriigis asuva panga või finantseerimisasutusega.

    Tagatise võib asendada kolmanda isiku solidaartagatisega või sama toetuslepingu poolteks olevatest osalevatest organisatsioonidest pärit mitme kolmanda isiku tagatisega.

    Tagatis vabastatakse pärast seda, kui eelmaksed toetusesaajale vahemaksete tegemise või jääksumma maksmisega järk-järgult tasaarvestatakse vastavalt toetuslepingus või toetuse määramise otsuses sätestatud tingimustele. Juhul kui jääksumma maksmine omandab toetuse tagasimaksmise vormi, vabastatakse tagatis pärast toetusesaaja teavitamist.

    Alltöövõtt ja hankelepingu sõlmimine

    Toetusesaaja võib tellida erioskusi nõudvad tehnilised eriteenused (mis on seotud õiguse, raamatupidamise, maksude, personalitöö, IT-ga jne) alltöövõtu korras või kasutada rakenduslepinguid. Seepärast võib toetusesaaja seda liiki teenuse eest kantud kulusid lugeda toetuskõlblikeks kuludeks, tingimusel et need vastavad kõikidele muudele toetuslepingus või toetuse määramise otsuses kirjeldatud kriteeriumidele.

    Kui projekti elluviimine nõuab kaupade, tööde või teenuste pakkumist (rakenduslepingut), peavad toetusesaajad lepingu sõlmima majanduslikult kõige parema pakkumise tegijaga, kes esitab kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, või vastavalt kõige madalamat hinda pakkunud pakkujaga, välistades huvide konflikti ja säilitades dokumendid auditeerimise jaoks.

    Kui rakenduslepingu väärtus ületab 60 000 eurot (või Suutlikkuse Suurendamise meetme korral kõrghariduse valdkonnas 25 000 eurot), võib Riiklik Büroo või Rakendusamet kohaldada toetusesaaja suhtes lisaks eelmises lõigus osutatud eeskirjadele erieeskirju. Sellised erieeskirjad avaldatakse riiklike büroode ja rakendusameti veebisaidil.

    Teave antud toetuste kohta

    Kooskõlas läbipaistvuspõhimõtte ja järgneva avaldamise nõudega tuleb liidu vahendite saajaid käsitlev teave avaldada Komisjoni, Rakendusameti ja/või Riiklike Büroode veebisaidil esimese poole aasta jooksul pärast selle eelarveaasta lõpetamist, mille jooksul toetused anti.

    Teated võib avaldada ka muudes asjakohastes teabevahendites, sealhulgas Euroopa Liidu Teatajas.

    Riiklikud Bürood ja rakendusamet avaldavad järgmise teabe:

    • toetusesaaja nimi ja asukoht;
    • toetuse summa;
    • toetuse laad ja eesmärk.

    Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avaldamine ohustaks asjaomaste isikute Euroopa Liidu Põhiõiguste Harta alusel kaitstud õigusi ja vabadusi või kahjustaks toetusesaajate ärihuve.

    Mis puudutab füüsiliste isikutega seonduvaid isikuandmeid, siis kõrvaldatakse avaldatud teave kaks aastat pärast vahendite eraldamise eelarveaasta lõppu.

    Sama kehtib juriidiliste isikute ametlikes nimedes osutatud isikuandmete kohta (nt ühenduste või äriühingute puhul, mille nimi sisaldab nende asutajate nime).

    Seda teavet ei avalikustata füüsiliste isikute kohta, kes saavad stipendiume, ja muude toetuste kohta, mis maksti otse kõige suuremat puudust tundvatele füüsilistele isikutele (põgenikud ja töötud). Ka toetust saavatel organisatsioonidel ei ole lubatud avaldada programmi Erasmus+ raames liikuvustoetust saavate isikute kohta seda liiki teavet.

    Avalikustamine

    Lisaks projekti nähtavust ning selle tulemuste levitamist ja kasutamist käsitlevatele nõuetele (mis on toetuse määramise kriteeriumid) kehtib iga projekti puhul selle minimaalse avalikustamise nõue.

    Toetusesaajad peavad Euroopa Liidu toetuse selgelt ära märkima igasuguses teabevahetuses ja kõikides väljaannetes, olenemata kasutatavast vormist või teabevahendist, sealhulgas internetis, ning seoses tegevusega, mille jaoks toetust kasutatakse.

    Seda tuleb teha vastavalt toetuslepingu või toetuse määramise otsuse sätetele. Nende sätete järgimata jätmise korral võidakse toetusesaaja toetust vähendada.

    Projekti nähtavusega seotud täpsemate nõuete kohta leiab teavet käesoleva juhendi II lisas esitatud toetusesaajatele mõeldud Levitamissuunistest.

    Kontrollid ja auditid

    Riiklik Büroo või rakendusamet ja/või Euroopa Komisjon võib korraldada seoses toetuse kasutamisega tehnilisi ja finantskontrolle ning auditeid. Samuti võivad nad ühekordselt makstava summa, ühikukuludel põhineva toetuse või ühtse määraga toetuse perioodiliseks hindamiseks kontrollida toetusesaaja (või kaastoetusesaaja) juriidilisi dokumente. Toetusesaaja (või kaastoetusesaaja) kohustub oma juriidilise esindaja allkirjaga esitama tõendeid toetuse korrektse kasutamise kohta. Euroopa Komisjon, rakendusamet, Riiklikud Bürood ja/või Euroopa Kontrollikoda või nende volitatud asutus võivad kontrollida toetuse kasutamist igal ajal kuni viie aasta jooksul või alla 60 000 euro suuruste toetuste puhul kuni kolme aasta jooksul pärast jääksumma maksmist või toetuse sissenõudmist Riikliku Büroo või rakendusameti poolt. Seepärast peavad toetusesaajad säilitama selle perioodi jooksul originaaldokumendid ning tõendavad, statistilised ja muud toetusega seotud dokumendid.

    Rakendusameti kesktasandil hallatavate projektide puhul võidakse olenevalt asjaomase meetme liigist ja toetuse suurusest kasutada eri liiki auditiprotseduure (kui see on asjakohane, I liiki auditit toetuste puhul summas 60 000–750 000 eurot; II liiki auditit toetuste puhul summas 750 000 eurot või rohkem). Lisateavet leiate Rakendusameti veebisaidilt.

    Kontrolli ja auditeid käsitlevaid üksikasjalikke sätteid kirjeldatakse toetuslepingus või toetuse määramise otsuses.

    Andmekaitse

    Riiklik Büroo või Rakendusamet või Euroopa Komisjon töötleb kõiki taotlusvormil või toetuslepingus / toetuse määramise otsuses esitatud isikuandmeid kooskõlas:

    • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta. Juhul, kui jõustub uus määrus, mis asendab määrust (EÜ) nr 45/2001, kohaldatakse selle uue määruse sätteid;
    • Teise võimalusena ja ainult juhul, kui määrus nr 45/2001 ei kohaldu – isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679) või riigi andmekaitsealased õigusaktid, juhul kui isikuandmete kaitse üldmäärus ei kohaldu (ELi mittekuuluvad riigid).

    Isikuandmeid võidakse edastada teadmisvajaduse alusel taotluste hindamise või toetuse haldamise menetlusega seotud kolmandatele isikutele, ilma et see piiraks andmete edastamist vastavalt Euroopa Liidu õigusele seire ja jälgimise eest vastutavatele asutustele või programmi või selle mis tahes meetmete hindamiseks volitatud asutustele. Liidu finantshuvide kaitseks võidakse isikuandmeid edastada eeskätt siseauditi talitusele, Euroopa Kontrollikojale, finantsrikkumiste uurimise toimkonnale või Euroopa Pettustevastasele Ametile ning neid võidakse vahetada komisjoni ja Rakendusametite eelarvevahendite käsutajate vahel. Taotlejal on õigus pääseda ligi oma isikuandmetele ja neid parandada. Kui taotlejal on oma isikuandmete töötlemise kohta küsimusi, edastab ta need projekti välja valinud büroole või rakendusametile. Erimeelsuste korral on taotlejal õigus pöörduda igal ajal abi saamiseks Euroopa andmekaitseinspektori poole. Lisateavet isikuandmete töötlemise kohta leiab toetuslepingust või toetuse määramise otsusest.

    Programmi Erasmus+ raames isikuandmete töötlemise kohta on põhjalik privaatsusteave, sealhulgas kontaktandmed, esitatud Komisjoni ja Rakendusameti veebisaidil.

    Rakendusameti hallatavate tsentraliseeritud meetmete raames teavitatakse taotlejaid – kui nad on juriidilised isikud, taotleja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmeteks olevad isikud või kõnealuse taotleja suhtes esindus-, otsustus- või kontrollivolitust omavad isikud või füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on piiramatu vastutus kõnealuse taotleja võlgade eest – sellest, et nende isikuandmed (füüsiliste isikute puhul perekonna- ja eesnimi ning juriidiliste isikute puhul nendega seotud esindus-, otsustus- või kontrollivolitust omavate isikute aadress, juriidiline vorm ning perekonna- ja eesnimi) võib ameti eelarvevahendite käsutaja registreerida varajase hoiatamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemis, kui nad peaksid sattuma ühte Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruses (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju.

    Avatud juurdepääsu nõue

    Programmiga Erasmus+ toetatakse avatud juurdepääsu projektiväljunditele, et toetada õppimist, õpetamist, koolitamist ja noorsootööd. See aitab ühelt poolt tagada, et üldsus saab kasu avaliku sektori rahastatud materjalidest, suurendada projektiülevaadete ja töö väärtust, nähtavust ja uuesti kasutamist ning teiselt poolt tagada tulemustele pikaajalise juurdepääsu isegi näiteks juhul, kui toetust saanud konsortsium enam ei eksisteeri.

    Programmi Erasmus+ raames seatakse toetusesaajatele eelkõige kohustus teha kõik programmi raames toetatud projektide käigus koostatud õppevahendid (dokumendid, andmekandjad, tarkvara jm materjalid) üldsusele avatud litsentsi alusel vabalt kättesaadavaks (vt järgmine jagu). Selliseid materjale nimetatakse avatud õppematerjalideks. Lisaks peavad toetusesaajad tagama, et neid avatud õppematerjale jagatakse redigeeritavas digitaalses vormis, et need on internetis vabalt kättesaadavad (tasuta, registreerimiseta vm piiranguta) ning et neid jagatakse võimaluse korral sobival ja vabalt juurdepääsetaval platvormil, st mitte üksnes projekti või asutuse veebisaidil. Avatud juurdepääsu nõue on kohustuslik ja ei piira toetusesaajate intellektuaalomandiõiguste kohaldamist.

    Avatud litsents ja intellektuaalomandi õigused

    Üldjuhul annab autoriõigus mis tahes originaalteose (nt õppematerjal) loojale ainuõigused asjaomase teose kasutamiseks. Selleks, et autoriõiguse omaja saaks anda teistele loa oma teose kasutamiseks, kasutatakse tavaliselt litsentse. Litsentsiga määratakse kindlaks tingimused, mille alusel annab õiguste omaja konkreetsetele isikutele või organisatsioonidele loa oma teost kasutada.

    Avatud litsents võimaldab autoriõiguse omajal (loojal või muul õiguste omajal) anda üldsusele seadusliku loa oma teose kasutamiseks. Kasutatavale avatud litsentsile viidatakse tavaliselt otse teoses ja teose jagamise kohas. Nagu muude litsentside puhul, ei toimu ka avatud litsentsi puhul autoriõiguse või muude intellektuaalomandi õiguste üleandmist. Oma teosele avatud litsentsi andja jääb endiselt oma materjalide autoriõiguse omajaks ja võib materjale kasutada oma äranägemise järgi, nt oma projekti tulemusi turustada. Täpsemalt peab programmi Erasmus+ toetuse abil koostatud õppematerjalide puhul kasutatav avatud litsents võimaldama üldsusel (st kolmandatel isikutel) teha vabalt vähemalt järgmist:

    • teost kasutada;
    • teost vastavalt vajadusele kohandada (nt tõlkida, lühendada, muuta vastavalt kohalikele oludele jne);
    • teose originaali või kohandust uuesti kasutada ja teistega jagada (nt õpilastega klassiruumis, internetis, kolleegidega jne).

    Ehkki programmi Eramus+ raames soovitatakse toetusesaajatel kasutada kõige avatumaid litsentse,1 et tagada nende teoste võimalikult suur mõju, võivad toetusesaajad valida ka avatud litsentsid, millel on kindlad tingimused, eelkõige järgmised:

    • teose või selle tuletise kasutamisel või jagamisel tuleb alati viidata autorile;
    • teost ei või kasutada kommertseesmärkidel (nt teiste poolt müümine, müüdavasse õpikusse lisamine jne);
    • mis tahes tuletist tuleb jagada sama litsentsi alusel või samadel litsentsimistingimustel.

    Selleks et hoida ära teose paljundamist, tagada õiguskindlus ja võimalus mitut teost kombineerida, võivad programmi Erasmus+ toetusesaajad küll vabalt valida mis tahes avatud litsentsi või isegi töötada välja oma avatud litsentsi, kuid neil soovitatakse siiski tungivalt kasutada materjali liigile vastavaid olemasolevaid hästi tuntud litsentse. Litsents ei või sisaldada tingimusi, mis piiravad kasutajarühma, kohustavad kasutajaid registreeruma, osalema või muul viisil mingit konkreetset toimingut tegema või millega on ette nähtud kasutamiseks loa taotlemine või kasutusest aru andmine.

    • 1. Nt laialt kasutatavad litsentsitüübid Creative Commons Attribution või Creative Commons Attribution-Share Alike loometeoste puhul, GNU Public License ja GNU Lesser Public License tarkvara puhul ning Open Database License andmebaaside puhul.

    Kohaldatavad eeskirjad

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. a määrus (EL, Euratom) nr 2018/1046, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju (ELT L 193, 30).