skip to main content

News

Terves kehas terve vaim: vaimse tervise edendamine pandeemia ajal ja järel

Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides võtab sõna teemal, mida siiani sageli välditakse, nimelt vaimne tervis. Euroopa Komisjon toetab riikide püüdu suurendada inimeste vaimset vastupanuvõimet ja parandada nende vaimset tervist. Üks meie eesmärke on võidelda vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu.

Kuupäev:  21/05/2021

Kui palju läheb halb vaimne tervis maksma?    

Vaimse tervise eest hoolitsemine on minu jaoks eluaegne kohustus. Hea vaimne tervis on ka õnneliku, täisväärtusliku ja kasuliku elu alus. Samas on 2018. aasta Euroopa tervishoiu ülevaate kohaselt ELis vaimse tervise probleemidega kimpus olnud iga kuues inimene. 

Psüühikahäire all kannatavad inimesed on ebasoodsas olukorras. Neil on probleeme nii koolis kui ka tööl ning nad on suurema tõenäosusega töötud, mis võib omakorda kahjustada ka nende füüsilist tervist. Mõne jaoks võib psüühikahäire lõppeda isegi enneaegse surmaga: 2015. aastal oli ELi riikides üle 84 000 surmajuhtumi seotud vaimse tervise probleemidega. 

Vaimse tervise probleemid ulatuvad toitumishäiretest, ärevushäiretest ja depressioonist kuni obsessiiv-kompulsiivse häire, autismi ja bipolaarse häireni. Need haigused mitte üksnes ei halvenda inimeste elusid, vaid on koormaks ka tervishoiusüsteemile, suurendades sotsiaalkindlustuse kulusid ning vähendades tööhõivet ja tootlikkust. 2018. aasta Euroopa tervishoiu ülevaate kohaselt moodustasid vaimse tervisega seotud kogukulud ELi 28 liikmesriigis hinnanguliselt üle 4% SKPst. Seda on rohkem kui 600 miljardit eurot ja see arv on kasvanud. 

Pandeemiast tingitud majanduslikud ja stressiga seotud probleemid kestavad veel mõnda aega. Tervishoiusüsteemid, mis on COVID-19ga seotud kriisi tõttu endiselt ülekoormatud, ei pruugi suuta piisavalt reageerida ega oma vaimse tervise teenuseid niipea parandada. Lisaks kõigele sellele on juba tulnud teateid tõsiste psühhiaatriliste ja neuroloogiliste kahjustuste diagnoosidest COVID-19sse haigestunute puhul.

  

Kuidas on COVID-19 pandeemia mõjutanud inimeste vaimset tervist?  

COVID-19 pandeemia tagajärjel on nüüd juba pea poolteist aastat meie füüsiline tervis, meie elatise teenimise võimalused ja meie majandus pea peale pööratud.

COVID-19 pandeemia on kaasa toonud pideva ja pikaajalise stressi ning mõjutanud meid kõiki. Oleme kaotanud lähedased, tunneme puudust sõpradest ja perest, oleme mures oma tervise, elatusallikate ja tuleviku pärast. Iga viirusnakkuse laine on toonud kaasa uusi probleeme. Ma ütleks isegi, et kõige selle varjus on Euroopa Liidus ja kaugemalgi võimust võtmas seninägematu vaimse tervise kriis. See on nagu vaikiv pandeemia.

Paljud neist haavatavamatest ühiskonnarühmadest said jagada oma kogemusi selle kuu alguses korraldatud konverentsil „Vaimne tervis ja pandeemia: elamine, ravimine ja tegutsemine!“ Arutelud ei piirdunud vaid osalisi puudutavate probleemide kirjeldamisega, neis tutvustati ka toimetulekumehhanisme ja toetavaid strateegiaid. Kogusime kokku kõik ideed ja postitasime need oma veebisaidil ressursside ja inspiratsiooni allikana. Ideedega saab tutvuda vaimse tervise eest hoolitsemise parimate tavade hulgas parimate tavade portaalis, mida haldab tervise edendamise, haiguste ennetamise ja mittenakkuslike haiguste ravi juhtrühm. Euroopa Komisjoni tervisepoliitika platvorm on samuti hea vahend, kus vaimse tervisega seotud ja ka teised sidusrühmad saavad osaleda võrgustikutöös ja vahetada ideid.

Oleme juba üle 15 aasta teinud koostööd ELi riikide ja sidusrühmadega, et edendada vaimset tervist, hoida ära psüühikahäirete teket ja parandada ravi kättesaadavust. Koos oleme loonud tugeva aluse, mis suudab vastu pidada isegi pandeemia tekitatud survele ja millele me saame tulevikus tugineda. 


Komisjon seab terviseliidu ja rahastamisprogrammi „EL tervise heaks“ loomisega terviseküsimused järjest olulisemale kohale. Kuidas kajastub vaimne tervis ELi eesmärkides?  

Meie eesmärk on, et uus programm „EL tervise heaks“ hõlmaks sihipäraseid meetmeid vaimse tervisega tegelemiseks koolides, toetaks tervishoiutöötajaid ja aitaks suurendada teadlikkust. Praeguse terviseprogrammiga kaasrahastab komisjon uut vaimse tervise ühismeedet kuni 5 miljoni euroga, et võtta kasutusele kaks välja valitud parimat tava: vaimse tervise süsteemi reform, millega toetatakse kogukonnapõhiste teenuste arendamist, ja riiklik suitsiidiennetusprogramm. Projekt peaks algama sellel aastal.

Lisaks töötame juba ka vaimsesse tervisesse suhtumise muutmisega. Tahame lõpetada häbimärgistamise. Just seepärast ei ole me liikmesriikidega koos tehtavas töös unustanud vaimse tervise küsimusi ja käsitleme neid ka Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

Me kõik teame ütlust „Mens sana in corpore sano“ ehk „Terves kehas terve vaim“. Liiga sageli aga ei pööra me tähelepanu tervele vaimule. Siin on vaja muutust!