Elame info ülekülluse ajastul, mil saame igaüks valida endale meeldiva inforuumi, kuid kavalate algoritmide tõttu võime seal omakorda jääda väga ühekülgsete narratiivide lõksu. Nii võibki sattuda ohtu ka sõnavabadus, kui kõlakodades kuvatakse vaid sellist sisu, mis meeldib ja sobib.
Ükski Euroopa riik ei suuda üksi nõuda suurtelt sotsiaalmeediaplatvormidelt oma riiklike reeglite täitmist. Euroopa Liit tervikuna on aga piisavalt suur turg, mis paneb ka platvormid tegutsema. Eelmisel aastal jõustunud Euroopa digiteenuste määrus võimaldas Euroopa Komisjonil hiljuti luua pretsedendi, millega nõuti sotsiaalmeediaplavormilt X (endine Twitter) Euroopa digituru õigusnormide täitmist. Nõudmise kohaselt peab X eemaldama väärinfot levitavad postitused. Digiteenuste määrusega seatakse suurtele platvormidele kohustus süsteemsemalt jälgida levitatavat sisu ja peatada valeinfo superlevitajad, kes oma tegevusega piiravad sõnavabadust ning ohustavad ka demokraatiat. Rohkem kui kunagi varem on praegu oluline osata eristada fakti arvamusest, kontrollida infoallikaid ning saada aru sõnumite varjatud eesmärkidest.
Oktoober on Euroopa kürberturvalisuse ning meediapädevuse kuu. Euroopa küberturvalisuse kuu eesmärk on suurendada teadlikkust küberturvalisusest ja aidata küberohtudega toime tulla. See tuletab meelde, et me saame ise oma küberturvalisust hõlpsasti parandada, kui kujundame head digiharjumused. Kuu teema on „Ole targem kui häkker“ (#BeSmarterThanAHacker). Kuu jooksul korraldatakse üle Euroopa teemakohaseid üritusi, vaata täpsemalt üritusi.
23.–29. oktoobril aset leidva meediapädevuse nädala „Meediapädev Eesti 2023“ kulminatsiooniks on 25. ja 26. oktoobril Tartus toimuv meediapädevuse konverents, kus kuulutatakse välja parim meediapädevusõpetaja. Lisaks saab osa võtta veebiseminaridest, konkurssidest ning digi- ja meediapädevusi arendavatest mängudest.