Merendus

Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava

Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava

Rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava

10. novembril 2016 tutvustasid Euroopa Komisjon ja ELi kõrge esindaja ühist tegevuskava ookeanide tuleviku kohta, milles esitati 50 meedet ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud ookeanide jaoks Euroopas ja kogu maailmas.

Ookeane käsitlev uus tegevuskava

Rahvusvahelist ookeanide majandamist käsitleva ühisteatise aluseks on laialt levinud arusaam, et ookeanide majandamise raamistikku tuleb tugevdada, ookeanidele avaldatavat survet vähendada ning et maailma ookeane peab kasutama säästvalt. Ühisteatises rõhutatakse ka seda, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb ookeanidega seonduvat paremini mõista.

Dokumendis pakutakse välja võimalused, kuidas EL saaks ookeanide majandamise ja kasutamise kujundamisel mängida olulisemat ja tõhusamat rolli nii ülemaailmsel kui ka piirkondlikul tasandil. Selles on esitatud üksikasjalikud meetmed kolmes esmatähtsas valdkonnas:

  1. rahvusvahelise ookeanide majandamise raamistiku parandamine;
  2. ookeanidele avalduva inimtegevusest tuleneva surve vähendamine ja tingimuste loomine säästva meremajanduse jaoks;
  3. rahvusvaheliste ookeanialaste teadusuuringute toetamine ja andmete täiustamine.

Ühisteatis on lahutamatu osa tegevusest, millega EL reageerib ÜRO säästva arengu tegevuskavale aastani 2030 ja eelkõige säästva arengu 14. eesmärgile (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mereressursse). See põhineb poliitilisel mandaadil, mille president Juncker andis volinik Vellale, „et osaleda rahvusvahelise ookeanide majandamise kavandamisel ÜROs ning muudel mitmepoolsetel foorumitel ja kahepoolsetel kohtumistel peamiste üleilmsete partneritega“.

Mis on rahvusvaheline ookeanide majandamine?

Rahvusvaheline ookeanide majandamine tähendab maailma ookeanide ja nende ressursside majandamist ja kasutamist selliselt, et need oleksid heas seisundis, tootlikud, ohutud, turvalised ja hea vastupanuvõimega.

Praegu jääb 60% ookeanidest väljapoole riiklikku jurisdiktsiooni, mis tähendab jagatud rahvusvahelist kohustust. Ulatusliku ÜRO mereõiguse konventsiooni raames on kehtestatud mitmed jurisdiktsiooniga seotud õigused, loodud institutsioonid ja konkreetsed raamistikud, et korraldada asjaomaste vete kasutamist.
 
Rahvusvahelise ookeanide majandamise alaste ELi meetmete eesmärk on seda raamistikku täiendada ja teha teistega koostööd selle kõigile avatud ressursi seisundi parandamiseks.

Miks on vaja meetmeid võtta?

Heas seisundis ookeanid on inimkonna jaoks väga olulised: nii kliima reguleerijana, toiduga kindlustatuse ja inimtervise ülemaailmse allikana kui ka majanduskasvu mootorina. OECD hinnangul on ülemaailmsest ookeanimajandusest saadav tulu hinnanguliselt 1,3 triljonit eurot. Ookeanid on koduks ka rikkalikule, haprale ja suures osas uurimata elurikkusele, pakkudes mitmesuguseid olulisi ökosüsteemiteenuseid. Näiteks toodavad ookeanid poole Maa atmosfääris olevast hapnikust ja neelavad veerandi CO2 heitkogustest.

Kui võtta arvesse prognoose, et maailma rahvastik suureneb 2050. aastaks 9–10 miljardini, siis ookeanidele avaldatav surve eeldatavasti kasvab. Üleilmne konkurets toorainete, toidu ja vee valdkonnas on muutumas üha pingelisemaks, olukorras, kus ebaseaduslik kalapüük, piraatlus, kliimamuutused ja merereostus ohustavad juba praegu meie ookeanide seisundit. Lisaks sõltub meremajandus suuresti ülemaailmsest majandusest ja ülemaailmsetest eeskirjadest.

Pärast konsulteerimist riikide valitsuste ja muude huvirühmadega, jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et praegune rahvusvaheline ookeanide majandamise raamistik ei ole nende ühiste probleemide lahendamiseks piisavalt tõhus. 2016. aasta novembris vastu võetud ühisteatisega püütakse seda parandada. Euroopa Liit kui oluline ülemaailmne osaleja koostas ookeanide paremaks majandamiseks tegevuskava, kutsudes üles valdkondadevahelisele ja eeskirjadepõhisele rahvusvahelisele lähenemisviisile.

Mida on seni tehtud?

Juba enne ühisteatise vastuvõtmist on Euroopa Liit olnud ookeane käsitlevate sihipäraste meetmete eestvedaja. Viimase 10 aasta jooksul on EL:

- võtnud vastu tervikliku lähenemise kõigile mere- ja merendusalastele küsimustele ehk ELi integreeritud merenduspoliitika;

- kehtestanud ranged kohustuslikud keskkonnaeeskirjad, mis tagavad, et ELi osalejad kasutavad olenemata tegutsemiskohast mereressursse säästvalt;

- töötanud välja ELi tasandi strateegia, et edendada säästvat ja kaasavat meremajanduse kasvu, lisades meremajanduse alased aspektid loodusvarasid, energeetikat, kaubandust, arengut ja julgeolekut hõlmavasse välispoliitikasse;

- koostanud piirkondlikud strateegiad, mis on suunatud ühistele probleemidele ja võimalustele, tehes tihedalt koostööd kolmandate riikide, kodanikuühiskonna huvirühmade ja erasektoriga;

- eraldanud mereuuringutele ligikaudu 350 miljonit eurot aastas, täiustanud koostööd ja teabevahetust ning teinud merendusandmed üldsusele kättesaadavaks;

- osalenud rahvusvahelistel ja valdkonnaülestel foorumitel, et otsida lahendusi, kuidas tagada ohutud, turvalised, puhtad ning tootlikud mered ja ookeanid kogu maailmas; 

- vastu võtnud Euroopa Liidu merendusjulgeoleku strateegia, mis on terviklik ühtne vahend julgeolekualaste probleemide kindlaks tegemiseks, ennetamiseks ja neile reageerimiseks.

Ametlikud dokumendid

  • Ühisteatis: rahvusvaheline ookeanide majandamine: meie ookeanide tulevikku hõlmav kava (JOIN(2016) 49)
  • Kokkuvõttev aruanne konsultatsioonist rahvusvahelise ookeanide majandamise üle (SWD(2016) 352)
  • Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika rahvusvahelise mõõtme laiendamine (KOM(2009) 536)
  • Merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) panus selliste olemasolevate kohustuste täitmisse ja algatuste rakendamisse, mis liikmesriikidel või liidul on liidu või rahvusvahelisel tasandil mereala keskkonnakaitse suhtes (COM/2012/0662)

Lisateave

Merendus