„Väljaastumisleping toob õiguskindlust Brexitiga tekkinud ebakindlusse.

See aitab kaitsta liidu huve.“

- Michel Barnier, 17 oktoober 2019

Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud väljaastumislepinguga on kehtestatud tingimused Ühendkuningriigi korrakohaseks väljaastumiseks EList kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 50.

Väljaastumisleping ja selle juurde kuuluv poliitiline deklaratsioon, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik, jõustusid 1. veebruaril 2020, pärast kokkuleppe saavutamist 17. oktoobril 2019.

Leping koosneb kahest peamisest dokumendist:

Laadi allaPDF - 1.6 MB

Väljaastumislepingu sisu

  • Ühissätted: nendega on kehtestatud standardklauslid väljaastumislepingust õigesti arusaamiseks ja lepingu nõuetekohaseks toimimiseks.

  • Üleminekuperiood: selle perioodi jooksul kohtleb EL Ühendkuningriiki nagu liikmesriiki, välja arvatud ELi institutsioonides ja juhtimisstruktuurides osalemise küsimuses. EL ja Ühendkuningriik kasutavad neid kuid läbirääkimisteks ambitsioonika ja õiglase tulevikupartnerluse üle.

  • Finantsarveldus: nende sätetega tagatakse, et Ühendkuningriik ja EL täidavad kõik finantskohustused, mis võeti ajal, kui Ühendkuningriik oli ELi liige.

  • Väljaastumislepingu üldine juhtimisstruktuur: sellega tagatakse lepingu tulemuslik haldamine, rakendamine ja täitmine ning nähakse ette vaidluste lahendamise mehhanismid.

  • Iirimaa: õiguslikult toimiv lahendus, mis hoiab ära range piirikontrolli Iirimaa saarel, kaitseb kogu saare majandust ja suure reede (Belfasti) kokkuleppe kõiki aspekte ning ka ühtse turu terviklikkust.

  • Küpros: Küprosel asuvaid suveräänseid baasipiirkondi käsitlev protokoll, millega kaitstakse suveräänsetes baasipiirkondades elavate ja töötavate küproslaste huve pärast Ühendkuningriigi liidust väljaastumist.

  • Gibraltar: Gibraltari protokoll, millega hõlbustatakse Hispaania ja Ühendkuningriigi tihedat koostööd Gibraltari küsimuses seoses kodanike õiguste tagamisega väljaastumislepingu raames. Protokolliga reguleeritakse ka asjaomaste ametiasutuste halduskoostööd mitmesugustes poliitikavaldkondades.

Väljaastumislepingu rakendamiseks tuleb võtta meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil.

Artikli 50 alusel toimunud läbirääkimised väljaastumislepingu üle – ajakava

23. juunil 2016 andis suurem osa Ühendkuningriigi valijatest, kes osales referendumil Euroopa Liidu liikmesuse üle, oma hääle Euroopa Liidust lahkumise poolt (lahkumise poolt oli 52% hääletanutest ja vastu 48%).

  • 29. märts 2017

    Ühendkuningriik algatas ametliku väljaastumisläbirääkimiste protsessi, teatades Euroopa Ülemkogule oma kavatsusest EList lahkuda.

    See protsess põhines Euroopa Liidu lepingu artiklil 50, milles on sätestatud liidust väljaastumise menetlus, ja alates teatamise hetkest hakkas kulgema väljaastumise kaheaastane tähtaeg.

    Ühendkuningriigiga väljaastumislepingu üle toimuvaid läbirääkimisi määrati ELi 27 liikmesriigi nimel pidama Euroopa Komisjon. Komisjon nimetas enda esindajana pealäbirääkijaks Michel Barnier’. 2016. aasta oktoobris loodi tema juhitav rakkerühm, mille ülesanne oli valmistada ette ja pidada Ühendkuningriigiga Euroopa Liidu lepingu artikli 50 alusel korraldatavaid läbirääkimisi.

  • 29. aprill 2017

    Euroopa Ülemkogu (artikli 50 formaadis, st ilma Ühendkuningriigi osaluseta) võttis vastu läbirääkimiste suunised, milles olid esitatud ELi seisukohad ja põhimõtted.

  • 19. juuni 2017

    Alustati ametlikke läbirääkimisi, tuginedes dokumendile „ELi lepingu artikli 50 alusel korraldatavate läbirääkimiste tingimused“. Läbirääkimistingimustes leppisid kokku ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad ning nendega pandi paika läbirääkimiste struktuur, kuupäevad ja eelseisvate läbirääkimisvoorude prioriteedid.

  • 15. detsember 2017

    Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kinnitas, et tehtud on piisavalt edusamme läbirääkimiste teise etappi liikumiseks.

  • 19. märts 2018

    ELi ja Ühendkuningriigi läbirääkijad saavutasid kokkuleppe väljaastumislepingu eelnõu kohta. See võimaldas Euroopa Ülemkogul (artikkel 50) võtta 23. märtsil 2018 vastu suunised ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta.

  • 14. november 2018

    Komisjon ja Ühendkuningriigi valitsus leppisid läbirääkijate tasandil kokku väljaastumislepingu eelnõus. 22. novembril 2018 jõudsid nad kokkuleppele poliitilises deklaratsioonis, millega pandi paika ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik. 25. novembril 2018 kiitis Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) mõlemad dokumendid ametlikult heaks.

  • 13. detsember 2018

    Ühendkuningriigi taotluse peale esitas Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) täiendavaid selgitusi väljaastumislepingule lisatud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokollis ette nähtud kaitsemeetme (backstop) kohta, mis oli mõeldud kindlustusena, et vältida ranget piirikontrolli Iirimaa saarel.

    Hoolimata ELi kinnitustest ja täiendavatest õiguslikest tagatistest, lükkas Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda (House of Commons) kokkulepitud kompromisspaketi kolm korda tagasi (15. jaanuaril, 12. märtsil ja 29. märtsil 2019).

    Ühendkuningriigi taotlusel nõustus Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kahel korral pikendama ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega (esimest korda 21. märtsil 2019 kuni 22. maini 2019, eeldusel et alamkoda kiidab väljaastumislepingu heaks 29. märtsiks 2019, ja teist korda 10. aprillil 2019 kuni 31. oktoobrini 2019).

  • 24. juuli 2019

    Pärast Ühendkuningriigi parlamendis tekkinud ummikseisu astus peaminister Theresa May tagasi ja tema kohale asus uus konservatiivide erakonna juht Boris Johnson.

  • 17. oktoober 2019

    EL ja Ühendkuningriik saavutasid kokkuleppe väljaastumislepingu ning sellele lisatud muudetud Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli (millest jäeti kaitsemeede välja) ja muudetud poliitilise deklaratsiooni kohta. Samal päeval kiitis Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) need tekstid heaks.

  • 19. oktoober 2019

    Ühendkuningriigi taotlusel nõustus Euroopa Ülemkogu (artikkel 50) kolmandat korda pikendama ELi lepingu artikli 50 lõike 3 kohast tähtaega, nimelt kuni 31. jaanuarini 2020, et anda piisavalt aega väljaastumislepingu ratifitseerimiseks.

  • 9. jaanuar 2020

    Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda hääletas 330 poolt- ja 231 vastuhäälega Euroopa Liidust väljaastumise seaduse eelnõu poolt.

  • 24. jaanuar 2020

    Ühendkuningriigi ja ELi esindajad kirjutasid väljaastumislepingule alla.

  • 29 January 2020

    Euroopa Parlament kiitis väljaastumislepingu heaks.

  • 31. jaanuar 2020

    Euroopa Liidu Nõukogu sõlmis väljaastumislepingu.

  • 1. veebruar 2020

    Ühendkuningriigist sai kolmas riik.