Koroonaviirus on suurendanud soolist ebavõrdsust, mistõttu EL kuulab ära ja tegutseb selle ebavõrdsuse vastu, et anda panus teadusuuringutesse ja tulevastesse poliitilistesse ettepanekutesse.

Siin on kolm lugu kõikjalt liidust.

Saksamaa

Saksamaa

Michèle Tertilt

Michèle Tertilt © dfg ausserhofer, 2019

See on Michèle Tertilt. Ta on Saksamaa Mannheimi Ülikooli majandusprofessor ja ELi rahastatava kuueaastase projekti GENDERMACRO juhtivteadur. Projekti raames uuritakse, kuidas majanduslikud suundumused mõjutavad mehi ja naisi erinevalt.

Pärast pandeemia algust rakendasid projektiga seotud teadlased oma järeldusi uues olukorras. Nende töö tõi esile suured erinevused meeste ja naiste vahel tööhõive, kaugtöö, lastehoiu ja koduõppe valdkonnas.

Näiteks on suhtlemisdistantsi hoidmise meetmete tõttu kadunud töökohad ebaproportsionaalselt mõjutanud sektoreid, kus naisi on rohkem. Oluline mõju on ka töötavatel naistel ja üksikemadel, kuna koolide ja päevakeskuste sulgemine suurendab jätkuvalt märkimisväärselt lastehoiuvajadust. Lisaks on naised viirusevastases võitluses esirinnas üleesindatud. ELis moodustavad nad 76% tervishoiutöötajatest, ligikaudu 90% lastehoiu ja eakate hooldamisega tegelevatest töötajatest ning 95% kodustest koristajatest ja abilistest.

„Peame mustast kastist välja võtma soo ja perekonna ning integreerima need teadusuuringutesse, et meil oleks teadlikum teadus ja poliitika“.
Madalmaad

Madalmaad

Professor Sabine Oertelt-Prigione © Radboudumc, 2017

Professor Sabine Oertelt-Prigione © Radboudumc, 2017

Professor Sabine Oertelt-Prigione on Madalmaade Radboudi Ülikooli meditsiinikeskuse sootundliku meditsiini ekspert ja ELi sooküsimuste eksperdirühma liige. Ta juhtis rühma hiljutist uuringut „The impact of sex and gender in the current COVID-19 pandemic“ („Sooline mõju COVID-19 pandeemias“).

Ilmneb, et inimese bioloogiline sugu mõjutab organismi immunoloogilist reaktsiooni ja ravitulemust. Sotsiaalne sugu seevastu viirusega kokkupuutumise ohtu ning pikaajalisi sotsiaalmajanduslikke tagajärgi tööhõive, koduvägivalla ja ebavõrdsuse valdkonnas.

Aruandes rõhutatakse, et isegi kui ägeda nakkuse tõttu sureb rohkem mehi kui naisi, suurendavad sotsiaalsed tegurid naiste riski koroonaviirusesse nakatuda, sest nad töötavad suurema tõenäosusega kutsealadel, millega kaasneb tihe kontakt.

Isegi kaitseriietuse kavandamisel ei võeta meeste ja naiste kehakuju erinevusi piisavalt arvesse.

„COVID-19 pandeemia on kogu oma tragöödias selgelt näidanud bioloogilise soo ja sotsiaalse soo mõju tervisele kõigil tasanditel.“
Belgia

Belgia

Gwendoline Lefebvre

Gwendoline Lefebvre © Euroopa naiste surverühm, 2020

See on Gwendoline Lefebvre. Ta on 2000 naisteühendust esindava ELi rahastatud Euroopa naiste surverühma president. Tegemist on suurima sedalaadi Euroopa organisatsiooniga.

Lobitöö tagab naiste seisukohtade esindatuse kõrgeimal otsustustasandil nii Euroopas kui ka rahvusvahelisel areenil. Gwendoline’il ja tema meeskonnal on nõuandev roll ka Euroopa Nõukogus ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogus.

Euroopa naiste surverühm

Euroopa naiste surverühm © Euroopa naiste surverühm, 2020

„Olenemata naiste tohutust panusest kriisi ajal, suurenes liikumispiirangute ajal naistevastane koduvägivald, ebakindlas töösuhtes olevad naised seisid silmitsi veelgi suurema vaesusriskiga ning naised suruti tagasi peamise hooldaja ja perenaise traditsioonilistesse rollidesse.“

Kuidas saab EL aidata?

„Kriis on veelgi selgemalt näidanud, et naiste ja meeste võrdõiguslikkust ei ole meie ühiskonnas veel saavutatud,“ ütleb Gwendoline.

Mida teeb EL lõhe ületamiseks? Programm „Euroopa horisont“ (2021–2027) integreerib sooküsimused kõikidesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning jätkab naiste kogemuste kuulamist.

Euroopa Komisjon pakub oma majanduse taastekavas välja kaasava strateegia, mis käsitleb soolist võrdõiguslikkust, muutes näiteks töötasud läbipaistvaks. Kriisist väljumiseks ja sealt edasi võetavates meetmetes ei jäeta kedagi kõrvale, olenemata tema soost.