Koroonaviiruse pandeemia on põhjalikult muutnud seda, kuidas me elame. Kogu Euroopas on see mõjutanud kõike alates tööst, vaba aja veetmisest ja reisimisest, samuti kooliharidust. Liikumispiirangute ajal sulgesid koolid, kolledžid ja ülikoolid mitmeks kuuks oma uksed ja veebiõpe muutus uueks tavaks. Kuid hariduse omandamine ei peatu koolide suletud uste tõttu ja õpetajad kõikjal on teinud kõik endast oleneva, et õpilased ei jääks haridusest ilma.
Siin on seitse lugu.
|
Belgia |
|
Florence Defourny © Technocité, 2020 |
See on Florence Defourny. Ta on karjäärinõustaja Belgias Valloonia piirkonna Monsi linna lähedal asuvas loomemajanduse teadmuskeskuses Technocité. Ta teeb koostööd täiskasvanud õppurite ja tööotsijatega, et aidata neil arendada digitaal- ja loomemajanduses töötamiseks vajalikke oskusi. |
Pandeemia peatas aga kõik, mille nimel tema ja ta kolleegid olid töötanud. Kevadise esimese riikliku liikumispiirangu ajal suleti riigi haridusasutused paljudeks kuudeks. Technocité puhul tähendas see ainult ühte asja: tuli kiiresti uue olukorraga kohaneda või seista silmitsi sulgemisega.
ELi 3,3 miljoni euro toel sai Technocité oma töömeetodeid kohandada. Kõik loengud viidi üle veebi, mis tähendas, et õpilased said oma kursustega jätkata kaugõppe vormis.
„Tänu ELi rahastusele said meie loengud taas alata, need viidi kahe päevaga veebi ning üheksast kursusest seitse võisid jätkuda tavapäraselt.“
|
Florence ja tema praktikandid ©Technocité, 2020 |
Raskustest hoolimata on Florence ja tema juhendatavad saanud sellest kogemusest palju positiivset. Isegi virtuaalses keskkonnas kasutasid paljud õpilased võimalust teistega suhelda ja jätkata tulevase karjääri nimel õppimist. |
„Oleme muutnud õpetamise viisi, kohandanud seda e-õppe tulevikuga ja avastanud seeläbi uudseid viise meie sõnumite edastamiseks.“
|
Horvaatia |
|
Ivana © Carnet, 2020 |
See on Ivana Mažar Marušić. Ta on Horvaatias Vukovaris asuva Dragutin Tadijanovići algkooli õpetaja. Pandeemia tõttu paluti õpetajatel minna üle kaugõppele ja tehti algust hariduse pakkumisega veebis. |
„Kõik pidid tegema täiendavaid jõupingutusi, et üleminek oleks edukas.“
EL tegi koostööd Horvaatia akadeemilise ja teadusuuringute võrgustikuga CARNET, et varustada kogu riigi koolid kõrgtehnoloogiliste „klassiruumidega“. 920 õpetajale ja enam kui 6000 õpilasele anti juurdepääs süle- ja tahvelarvutitele, esitlusseadmetele ja loodi parem ühenduvus. Kuid see on vaid e-koolide kolmeaastase katseprojekti esimene etapp. Järgmises etapis antakse enne 2022. aasta lõppu 700 alg- ja keskkoolile – pooltele Horvaatia koolidest – kaugõppeseadmed.
Ivana ja paljude teiste Horvaatia õpetajate jaoks tähendab ELi toetus seda, et õpilased saavad jätkata õppimist kodus ning koolid on valmis tulevikuga toime tulema, olenemata probleemidest, mis neid oodata võivad.
„ELi ja CARNETi abiga oleme saavutanud uue haridustaseme ja muutnud igaveseks õpetamise kontseptsiooni.“
|
Tšehhi |
|
Jiří Nekola © NPI ČR, 2020 |
See on SYPO projektijuht Jiří Nekola. SYPO on õpetajate ja koolijuhtide kutsealase arengu toetussüsteem, mida rakendab Tšehhi Riiklik Pedagoogikainstituut. |
Liikumispiirangute ajal ei saanud veebis õpet mitte üksnes õpilased, vaid ka õpetajad ise. ELi rahastatud projekt SYPO pakub neile veebiseminare ja -materjale.
Liikumispiirangutega kaasnenud arvukate sotsiaalsete, majanduslike ja psühholoogiliste raskuste tõttu on praegu olulisem kui kunagi varem hoida noori nende õpingute ja igapäevaeluga seotuna. Seepärast pöörasid EL ja Tšehhi Riiklik Pedagoogikainstituut nii palju tähelepanu õpetajate ühenduvussuutlikkuse arendamisele uutes tingimustes.
„Pöörasime erilist tähelepanu õpetajate koolitamisele veebipõhise õppe ja veebisuhtluse valdkonnas.“
Vahendit on kasutatud palju – veebiseminare on vaadatud rohkem kui 150 000 korda ja paljud õpetajad jagavad oma kogemusi spetsiaalse foorumi vahendusel. Sellest veebiõppest saavad kasu nii õpetajad kui ka õpilased. Õpilased võivad seepeale öelda, et õpetajad said veebiõpet nüüd lõpuks ka omal nahal tunda!
 |
 |
Küpros ja Kreeka |
|
E-õpe © Sea of experience, 2021 |
Selle põneva nimega ELi rahastust saanud projekti koordinaator on Nikos Ventikos ning projekti eesmärk on luua Küprosel ja Kreekas elavatele sinisest majandusest huvitatud noortele spetsialistidele koolitus- ja juhendamisprogrammid. Sinine majandus on meretransport, laevade ehitus ja remont, sadamad ja ristlustööstus. |
Vahemere idaosas on hoogsalt arenev merendussektor, kus on palju töökohti. Paljud ettevõtted, kes soovivad töötajaid tööle võtta, seisavad aga silmitsi sama probleemiga – tööle kandideerijatel ei ole piisavalt sektorispetsiifilisi teadmisi. Siin saabki „Sea of Experience“ kasulik olla ja aidata vähendada lõhet haridussüsteemis õpetatavate oskuste ja tööturu vajaduste vahel.
Projekti sai ellu viia vaid aasta enne koroonaviiruse kriisi puhkemist, kuid see ei heidutanud Nikosi ja tema meeskonda. Õpikojad liikusid veebi ja loodi e-platvorm. Sellel pakutakse digitaalseid vahendeid, nagu tehistõelisusvideod, digivõistlused, koolitusvahendid ja foorumid, kus õpilased saavad oma õppekaaslaste ja projekti juhendajatega vestelda.
„Projektil „Sea of Experience“ on mitmeid koroonaviiruse pandeemia olukorras vastupidavaid lahendusi, et jätkata koolitamist, õpetamist ja juhendamist, tegutsedes uues normaalsuses,“ ütles Nikos.
Hoolimata keerulisest olukorrast, on Nikos kindel, et projektil õnnestub aidata Euroopa merekogukondadel kriisist taastuda.
|
Läti |
|
Marta Muižniece © Euroopa Komisjon, 2020 |
See on Lätist pärit üliõpilane Marta Muižniece. Ta osales koos 230 üliõpilasega 15 ülikoolist ja kolledžist üleriigilises veebipõhises kampaanias CrisisLab. Eesmärk oli lahendada koroonaviiruse pandeemiaga seotud probleeme. |
Marta töötas koos oma meeskonnaga välja digitaalse platvormi, et parandada e-õppe kvaliteeti nii õpilaste kui ka õpetajate jaoks.
„Olin hämmingus sellest, mida suutsid teha üliõpilased, kes püüdsid kaugmeetodil keerulisi probleeme lahendada.“
Kokku töötati välja 24 ideed, sealhulgas tervise jälgimiseks mõeldud käevõru koroonapatsientide jaoks; ühekordselt kasutatav patsiendi transpordisüsteem ning keskkonnahoidlikud pakendid, mida saab kasutada alternatiivina plastile. Parimate kriisilahenduste edasiarendamiseks eraldati 20 000 eurot.
Programm, mida rahastatakse ELi projekti „Innovation Grants for Students“ raames, soodustab uuenduslikku mõtlemist, loomingulisi oskusi ja ettevõtlust ning on eeskujuks sellele, kuidas Euroopa järgmine põlvkond saab aidata meil lahendada tänaseid probleeme.
|
Poola |
|
Arkadiusz Nowalski © UMSejny, 2020 |
Arkadiusz Nowalski on Poola idaosas asuva väikelinna Sejny linnapea. Kuna paljudel lastel puudusid liikumispiirangute ajal vajalikud seadmed ja internetiühendus, otsustasid sellised omavalitsused nagu tema oma levitada süle- ja tahvelarvuteid ning pakkuda mobiilset internetti, et lapsed saaksid veebis tundidest osa võtta. |
Abi anti kaugkooli algatuse raames, mis käivitati kevadel tänu Euroopa Liidu 80 miljoni euro suurusele toetusele, et hariduse omandamine saaks jätkuda.
„Kaugkooli algatus on võimaldanud meie lastel õppida kodus takistusteta. See on väga suur edusamm.“
|
Uued sülearvutid © Centrum Projektów Polska Cyfrowa, 2020 rok |
Arkadiusz on tänulik, et vahendid saabusid nii kiiresti. Alguses oli tema omavalitsus valmis kärpima teiste 2020. aastaks mõeldud projektide eelarvet, et osta vähem jõukatest peredest pärit õpilastele arvutid. ELi toetusel on aga Poola koolidel nüüd paremad võimalused astuda hariduses digiajastusse. Praeguseks on toetust saanud üle 23 000 kooli ehk rohkem kui 335 000 õpilast. |
|
Portugal |
|
Hugo Marques @Hugo_Marques/EPRAL_2020 |
Saage tuttavaks – see on Portugalis Évoras asuva Alentejo Kutsekooli EPRAL multimeediakursuse koordinaator Hugo Marques. |
Tänu ELile said EPRALi õpilased ja õpetajad rahalisi vahendeid, et parandada oma hariduse kvaliteeti. Tänu sellele toetusele said õpilased arendada ja tutvustada oma tehnilisi multimeediaprojekte uute veebipõhiste vahendite abil ning suhelda oma õpetajate ja eksamineerijatega videokõnede kaudu.
„Haridus, nagu me seda teame, ei ole enam kunagi sama. Peame oma õpetajad ümber õpetama, et nad kasutaksid kaugõppe tehnoloogiat, et pakkuda praktikantidele paremat, ohutumat, kättesaadavamat ja atraktiivsemat haridust.“