Üldised arvandmed Euroopa sisserändajate kohta

1. jaanuaril 2020 oli Euroopa Liidus

  • circle image 2 people with European flag

    447,3 miljonit elanikku

 

  • inhibitants image icon 23 miljonit olid kolmandate riikide kodanikud (5,1% ELi koguelanikkonnast)
  • inhibitants image icon Ligi 37 miljonit inimest olid sündinud väljaspool ELi* (8,3 % ELi koguelanikkonnast)

* See arv ei hõlma mõnes teises liikmesriigis sündinuid.

Välismaal sündinud elanikkonna osakaal on ELis väiksem kui enamikus suure sissetulekuga riikides.

Välismaal sündinud elanikke riigiti

Allikas: Eurostat, OECD ning ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 2020. aasta andmed
Märkus: ELi puhul väljaspool ELi sündinud (s.t ei hõlma teises liikmesriigis sündinud isikuid); ELi-siseselt liikuvaid inimesi kaasates oleks osakaal 12,2%.

Euroopas õppimise põhjused

Kõik 2020. aasta lõpus kehtinud elamisload põhjuste kaupa

Allikas: Eurostat; välja arvatud Kreeka, Portugal, Rootsi, Saksamaa ja Taani; „muu“ hõlmab üksnes elamisõiguse alusel välja antud lubasid, inimkaubanduse ohvritele ja saatjata alaealistele välja antud lubasid ning kõigil muudel põhjustel välja antud elamislubasid, mis ei kuulu muude kategooriate alla

2020. aasta lõpu seisuga on enamikul ELis kehtiva elamisloa alusel resideeruvatest kolmandate riikide kodanikest perekondlikel või tööalastel põhjustel väljastatud elamisluba.

Sisserändajate tööhõive

2020. aastal töötas ELi tööturul 8,6 miljonit kolmandate riikide kodanikku; 20–64 aastaste koguarvust 189,1 miljonit moodustas see 4,6%.

ELi tööealise elanikkonna tööhõive määr on ELi kodanike seas kõrgem (2020. aastal 73,3%) kui kolmandate riikide kodanike seas (57,6 %).

Väärib märkimist: paljud kolmandate riikide kodanikud on elutähtsad töötajad.

Üleesindatud majandussektorid

2020. aastal olid kolmandate riikide kodanikud üleesindatud teatavates majandussektorites, näiteks:

Sektor Kolmandate riikide kodanike üldine tööhõive ELi kodanike üldine tööhõive
Majutus ja toitlustus 11,4% 3,8%  
Haldus- ja abitegevus 7,1% 3,7%
Majapidamistööd 6,5% 0,7%
Ehitus 8,6% 6,4%

Üleesindatus kutsealade kaupa

Elukutsed, mille puhul kolmandate riikide kodanikud olid üleesindatud:

Kutseala Kolmandate riikide kodanike üldine tööhõive ELi kodanike üldine tööhõive
Koristajad ja abilised 11,9%

3,1%

Isikuteenuseid osutavad isikud 9,0% 4,2%
Hooldustöötajad 5,1% 2,9%
Ehitustöölised 5,8% 3,6%
Mäe-, ehitus-, tootmis- ja transpordisektori lihttöölised 5,6% 2,4%
Toiduvalmistamise abitöölised 2,7% 0,5%
Põllumajandus- ja kalandussektori lihttöölised 2,6% 0,6%

Alaesindatud majandussektorid

Kolmandate riikide kodanikud olid alaesindatud muudes majandussektorites, sealhulgas:

Sektor Kolmandate riikide kodanike üldine tööhõive ELi kodanike üldine tööhõive
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus 1,2% 7,5%
Haridus 3,7% 7,6%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 7,6% 10,9%
Finants- ja kindlustustegevus 1,1% 2,8%

Alaesindatus kutsealade kaupa

Kolmandate riikide kodanikud olid alaesindatud järgmiste elukutsete puhul:

Kutseala Kolmandate riikide kodanike üldine tööhõive ELi kodanike üldine tööhõive
Pedagoogikaspetsialistid 2,5% 5,6%
Äri- ja haldusala keskastme spetsialistid 2,5% 6,8%
Lihtametnikud ja arvutiametnikud 1,4% 4,0%
Loodus- ja inseneriteaduste abispetsialistid 2,0% 4,1%
Äri- ja haldusspetsialistid 2,1% 4,2%
Turule orienteeritud aia- ja põllusaaduste kasvatajad 1,3% 3,1%

Allikas: Eurostati andmed.

Pagulased Euroopas

ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel oli 2020. aasta lõpus maailmas:

  • 26,4 miljonit pagulast ja
  • 48,0 miljonit riigisisest põgenikku (konfliktide tõttu).

Väärib märkimist: 10% kõigist maailma pagulastest ja vaid väga väike osa riigisisestest põgenikest elas 2020. aasta lõpus ELis.

Pagulaste osakaal ELis on võrreldes kogurahvastikuga 0,6%.

Pagulaste arv võrreldes kogurahvastikuga

Mujal maailmas võtavad suurt hulka pagulasi vastu mitu riiki:

Allikas: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet
Märkus: graafikul on kümme enim pagulasi vastu võtnud riiki ja EL.

Väärib märkimist: Enamik Aafrikast ja Aasiast pärit pagulasi ei tule Euroopasse, vaid kolib pigem naaberriikidesse.

Ränne ELi ja EList välja

Rändestatistika 2019. aastal


  • 2,7 miljonit
    ELi sisserändajat

  • EList lahkus 1,2 miljonit väljarändajat

  • Netosisseränne ELi kokku: 1,5 miljonit inimest

Väärib märkimist: Ilma rändeta oleks 2019. aastal Euroopa elanikkond vähenenud poole miljoni võrra, arvestades, et ELis sündis 4,2 miljonit last ja suri 4,7 miljonit inimest. Esialgsete andmete kohaselt vähenes 2020. aastal ELi elanikkond ligikaudu 300 000 inimese võrra (447,3 miljonilt (1. jaanuari 2020. aasta seisuga) 447,0 miljoni inimeseni (1. jaanuari 2021. aasta seisuga). Selle põhjuseks oli nii sündimuse vähenemine, surmajuhtumite arvu suurenemine kui ka netosisserände vähenemine.

2020. aastal väljastati ELis ligikaudu 1,9 miljonit esmast elamisluba. 2019. aastal väljastati neid peaaegu 3,0 miljonit. Elamislubade väljastamise vähenemine oli tingitud COVID-19 viiruse leviku peatamiseks kehtestatud liikumispiirangutest. Pandeemial oli eriti tugev negatiivne mõju töölubadele ja selle tulemusena vähenes nende osakaal 2019. aasta 41%lt 29%ni 2020. aastal. 2020. aastal anti esmased load ELis välja järgmistel põhjustel:

Allikas: Eurostat; välja arvatud Horvaatia, Kreeka ja Rootsi; „muu“ hõlmab üksnes elamisõiguse alusel välja antud lubasid, inimkaubanduse ohvritele ja saatjata alaealistele välja antud lubasid ning kõigil muudel põhjustel välja antud elamislubasid, mis ei kuulu muude kategooriate alla

10 riiki, kust saabujatele väljastasid ELi liikmesriigid 2020. aastal kõige rohkem esmaseid elamislube

Allikas: Eurostat; välja arvatud Horvaatia, Kreeka ja Rootsi

Varjupaiga taotlemine Euroopas

Esmakordsed varjupaigataotlused 2020. aastal päritolumandri kaupa

Allikas: Eurostati andmed.

15 riiki, kust saabujad esitasid 2020. aastal kõige rohkem esmakordseid varjupaigataotlusi

Allikas: Eurostati andmed.

2020. aastal oli varjupaigataotlejaid ligi 150 riigist.

ELis esitati 472 000 taotlust, sealhulgas 417 000 esmakordset taotlust, mis on 32% vähem kui 2019. aastal.

Üha suurem osa taotlejatest saabub ELi seaduslikult, viisanõudest vabastatud riikidest (28% esmakordsetest taotlejatest 2020. aastal). Peamised päritolumaad on:

  • Venezuela (7,3% kõigist esmakordsetest taotlustest)
  • Colombia (7,0%)
  • Gruusia (1,6%)
  • Peruu (1,5%)
  • Honduras (1,4%)
  • asylum application icon

    Kõige rohkem esitati esimese elamisloa taotlusi järgmistes riikides:

    • Saksamaa (102 500)
    • Hispaania (86 400)
    • Prantsusmaa (81 700)
    • Kreeka (37 900)
    • Itaalia (21 200)
  •  

    asylum application icon

    Elanikkonna suurusega võrreldes esitati 2020. aastal kõige rohkem esimesi varjupaigataotlusi järgmistes riikides:

    • Küpros (841 inimest 100 000 elaniku kohta)
    • Malta (468)
    • Kreeka (354)

     

Esmakordsed varjupaigataotlused 100 000 elaniku kohta 2020. aastal:

Allikas: Eurostati andmed.

2020. aastal oli 141 000 varjupaigataotlejat alla 18aastased ja ligi 10% neist (13 500) olid saatjata lapsed. Enamik saatjata lapsi pärines Afganistanist, Süüriast ja Pakistanist.

2021. aasta esimesel poolel esitati ELis 248 000 varjupaigataotlust (millest 200 000 olid esmakordsed taotlused), mida on 12% vähem kui 2020. aasta samal perioodil ning 26% alla COVIDi-eelset taset (2019. aasta samal perioodil).

Pagulaste tunnustamine

2020. aastal tegid ELi liikmesriigid 521 000 esimese astme varjupaigaotsust. 41% neist otsustest olid positiivsed:

  • 106 000 isikule anti pagulasseisund
  • 50 000 isikule anti täiendav kaitse ning
  • 55 000 isikule anti humanitaarkaitse.

Kaebuse alusel tehti veel 233 000 lõplikku otsust, sealhulgas anti

  • 22 000 isikule pagulasseisund,
  • 22 000 isikule täiendav kaitse ning
  • 25 000 isikule humanitaarkaitse.  

Kokku andsid ELi liikmesriigid 2020. Aastal kaitset ligikaudu 280 000 inimeseleSuurimad rühmad pärinesid järgmistest riikidest:

  • Süüria (27% kõigist kaitse saanud inimestest)
  • Venezuela (17%).
  • Afganistan (15%)

2021. aasta esimesel poolel vähenes taotluste heakskiitmise määr, 35% sellel perioodil tehtud 269 000 esimese astme varjupaigaotsusest olid positiivsed, sealhulgas:

  • 48 000 pagulasseisundi andmise otsust;
  • 31 000 täiendava kaitse andmise otsust ja
  • 15 000 humanitaarkaitse andmise otsust.

Varjupaigasüsteemi tõhusus

  • Väiksem mahajäämus
    Tänu taotluste arvu märgatavale vähenemisele suutsid liikmesriigid mahajäämust vähendada: 2020. aasta lõpus oli menetluses 766 000 varjupaigataotlust, mis on 18% vähem kui eelneval aastal (929 000). 2021. aastal jätkus mahajäämuse vähenemine, vähenedes juuni lõpuks 704 000ni, mis on madalaim tase alates 2015. aasta keskpaigast.
  • Menetlusaegade erinevused liikmesriigiti
    Pooleliolevate kohtuasjade ja taotluste osakaal on liikmesriigiti väga erinev, mis tuleneb menetlusaegade erinevusest. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti andmetel oli peaaegu kaks kolmandikku esimese astme menetluses olevatest juhtumitest olnud menetluses üle kuue kuu.

Menetluses olevate taotluste arv võrreldes teatava kuu jooksul esitatud taotluste koguarvuga

Allikas: Eurostati andmed.

  • heaks kiidetud varjupaigataotluste määra varieeruvus ELi liikmesriikides
    ELi varjupaigasüsteemi kahjustavad suured liikmesriikide vahelised erinevused heaks kiidetud varjupaigataotluste määras. Näiteks 2020. aastal ulatus Afganistani kodanike taotluste esimeses astmes heakskiitmise määr 1%-st Bulgaarias 93%-ni Itaalias.
  • Dublini eeskirjade toimimine
    2020. aastal teatasid liikmesriigid 94 500st rahvusvahelise kaitse taotlusest, mis saadeti Dublini eeskirjade kohaselt teistele liikmesriikidele ja muudele Dublini süsteemis osalevatele riikidele läbivaatamiseks. Selliste taotluste kohta tehtud 85 000 otsusest 49 900 (59%) olid positiivsed. Toimus 12 200 edasisaatmist, mis vastab 24 %-le rahuldatud taotlustest.

Ümberasustamine

2020. aastal asustati ELi mittekuuluvatest riikidest ELi liikmesriikidesse ümber ligikaudu 8,700 rahvusvahelist kaitset vajavat inimest, mis on 59% vähem kui 2019. aastal.

Suurima lahkumiste arvuga paistis silma Türgi. Ülekaalukalt kõige rohkem oli süürlasi, kes moodustasid 53% ümberasustatud inimestest.

ELi ühiste ümberasustamiskavade raames on alates 2015. aastast ELis kaitse saanud üle 81 000 isiku. Liikmesriigid saavad selliseks ümberasustamiseks toetust ELi eelarvest.

Ebaseaduslikud piiriületused

Koguarvud

Ebaseaduslikud ELi piiri ületused 2020. aastal päritoluriigi kaupa

Allikas: Frontex

2020
 
localisation 125 100 ebaseaduslikku piiriületust
7 viimase aasta väikseim näitaja, 12% vähem kui 2019. aastal

Nende hulgas:

  •  

    crossing boat

    86 300 mereületust (2020)

    19% vähem kui 2019. aastal.

  • crossing map

    38 800 maismaapiiri ületust (2020)

    9% rohkem kui 2019. aastal

2021

85 700 ebaseaduslikku piiriületust (jaanuar–juuli 2021)

66% rohkem kui 2020. aasta samal perioodil

Geograafiline jaotumine

2020

 

  • Ülesõitude arvu suurenemine Vahemere lääneosas (sh Atlandi rändeteel Lääne-Aafrikast Kanaari saartele) (+51%, 40 300) ja Vahemere keskosas (+155%, 35 700)
  • Vahemere idaosa rändetee kaudu saabujate arv vähenes (–76%, 20 300).
  • Idapiiri ületamine (ELi ning Valgevene, Moldova, Venemaa ja Ukraina maismaapiiri kaudu) – ebaseaduslike piiriületuste arv vähenes aastaga 4%, kuid selle suurusjärk oli palju väiksem kui kolmel peamisel rändeteel (615).
  • 8% suurenes merel hukkunute arv: 2020. aastal teatati kolmel peamisel rändeteel 2268 hukkunust või kadunuks jäänust, võrreldes 2095 isikuga 2019. aastal.
2021
  • Võrreldes eelneva aasta andmetega (jaanuarist juulini) suurenes Vahemere keskosa rändetee kaudu saabujate arv (+102%, 31 800), Vahemere lääneosa rändetee kaudu saabujate arv (+66%, 16 200) ning idapiiri rändetee kaudu saabujate arv (+1744%, 4 200).
  • Vahemere idaosa rändetee kaudu saabujate arv vähenes (-28 %, 9 700).
  • 100% suurenes merel hukkunute arv: 2021. aasta jaanuarist augustini teatati kolmel peamisel rändeteel 1904 hukkunust või kadunuks jäänust, võrreldes 954 isikuga 2020. aasta samal perioodil.

Tagasisaatmised

Koguarvud

  •  
    2020

    396 000 kolmanda riigi kodanikule tehti ettekirjutus EList lahkumiseks

    19% vähem kui 2019. aastal

  •  

     
    2019

    491 000 kolmanda riigi kodanikule tehti ettekirjutus EList lahkumiseks

     

EList lahkumise korralduse saanud isikute peamised päritoluriigid olid:

  • Alžeeria (8,6% koguarvust)
  • Maroko (8,5%)
  • Albaania (5,8%)
  • Ukraina (5,4%)
  • Pakistan (4,8%)

Tagasisaatmissüsteemi tõhusus

2020. aastal saadeti kolmandatesse riikidesse tagasi 70 200 kolmandate riikide kodanikku. See moodustab 18% kõigist aasta jooksul tehtud tagasisaatmisotsustest ehk 29% vähem kui 2019. aastal. Pandeemia puhkedes kehtestatud reisipiirangud ja lendude piiratud kättesaadavus muutsid tagasisaatmise 2020. aastal keerukaks.

Väljapoole ELi tagasi saadetud isikute peamised päritoluriigid 2020. aastal olid:

  • Albaania (13,9% kõikidest tagasisaatmistest)
  • Gruusia (8,2%)
  • Ukraina (7,9%)

Eriti madal oli tagasisaatmiste määr järgmiste riikide kodanike puhul (arvesse on võetud vaid riike, mille kodanikele anti vähemalt 5000 tagasisaatmiskorraldust):

  • Côte d’Ivoire (2,0%)
  • Mali (2,1%)
  • Guinea (2,5%)
  • Senegal (3,2%)
  • Alžeeria (4,8%)

Nendes 17 liikmesriigis, kes edastasid 2020. aastal geograafilise jaotuse kohta andmed, olid 25% toetatud tagasisaatmised, mis tähendab, et tagasisaadetud isikud said logistilist, rahalist ja/või muud materiaalset abi. 75% tagasisaadetud isikutest abi ei saanud.

Toetatud tagasisaatmiste osakaal oli eriti suur järgmistes riikides:

  • Ungari (90%)
  • Luksemburg (66%)
  • Austria (62%)

Tagasisaatmise määr jäi 2021. aastal madalaks: täielikke andmeid esitanud 21 liikmesriigis toimus aasta esimeses kvartalis 12 400 tegelikku tagasisaatmist, mis vastab 17%-le kõnealusel ajavahemikul väljastatud tagasisaatmiskorraldusele (71 600).

Lühiajalised viisad

2020. aastal said rohkem kui 1700 liikmesriikide konsulaati kolmandate riikide kodanikelt ligi 2,9 miljonit lühiajalise viisa taotlust, mida on 83% vähem kui 2019. aastal.

Kokku väljastati 2,5 miljonit lühiajalist viisat ja tagasi lükati 0,4 miljonit viisataotlust, mis tähendab, et kogu ELis oli viisa andmisest keeldumise määr 13,6% (võrreldes 9,9%ga 2019. aastal).

Enamik taotlusi esitati järgmistes riikides:

  • Venemaa (654 000) 
  • Türgi (229 000)
  • Hiina (209 000)
  • Maroko (180 000)
  • India (168 000)

Enamiku viisataotlusi menetlesid

  • Prantsusmaa (658 000)
  • Saksamaa (412 000)
  • Hispaania (340 000)
  • Itaalia (294 000)
  • Tšehhi (177 000)

62% kõigist viisadest anti mitmekordseks sisenemiseks. Lühiajalised viisad hõlmavad reisimist 26 Schengeni riigis kuni 90 päeva jooksul mis tahes 180päevase ajavahemiku vältel.

Rändeatlas

Euroopa Komisjoni rände ja demograafia teadmuskeskus on välja andnud Rändeatlase – interaktiivse ning ühtlustatud, ajakohastatud ja kinnitatud andmekogu, mis käsitleb 27 ELi liikmesriigi ning 171 kolmanda riigi või territooriumi rändeolukorda ja demograafiat.

Rände ja varjupaigavaldkonda käsitlev Euroopa statistika

Ajakohastatud Euroopa statistika

kohta ja muu asjaomane teave on kättesaadav Eurostati veebisaidil.

Eurostat kogub andmeid ELi liikmesriikide ja EFTA riikide statistikaasutustelt, tuginedes statistikaalastele õigusnormidele, mille on vastu võtnud Euroopa Parlament ja nõukogu. Andmete ja seonduvad metaandmete kvaliteet on tagatud kooskõlas Euroopa statistika tegevusjuhisega ning neid ajakohastatakse korrapäraselt sõltuvalt andmete kogumise süsteemist. Statistilised näitajad avaldatakse väljaande „Statistics Explained“ artiklites ja muudes väljaannetes.

Vastutuse välistamine: Eespool nimetatud andmed põhinevad uusimal kättesaadaval teabel, mida ajakohastatakse kord kvartalis. Uuendatud: 22. september 2021