Tehisintellekti tipptase ja usaldus tehisintellekti vastu

EL ja tehisintellekt

Tehisintellektist võib olla abi paljude ühiskonnaprobleemide lahendamisel. See on võimalik üksnes tingimusel, et tehnoloogia on kõrgetasemeline ning seda arendatakse ja kasutatakse viisil, mis on inimeste usalduse vääriline. ELi väärtustele tuginev ELi strateegiline raamistik annab kodanikele julguse tehisintellektil põhinevad lahendused omaks võtta ning õhutab ettevõtjaid neid arendama ja kasutusele võtma.

Sel põhjusel on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku meetmete paketi kohta, mille eesmärk on edendada tipptasemel tehisintellekti, ja normide kohta, et tagada tehnoloogia usaldusväärsus.

Määrus tehisintellektialase Euroopa lähenemisviisi kohta ja tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava uus versioon tagavad inimeste ja ettevõtete turvalisuse ja põhiõigused, hoogustades samal ajal investeeringuid ja innovatsiooni kõigis ELi riikides.

Usalduse loomine tänu kõigi aegade esimesele tehisintellekti käsitlevale õigusraamistikule

elutähtis taristu, näiteks transport, mis võib ohtu seada kodanike elu ja tervise; üld- või kutseharidus, millest võib sõltuda juurdepääs haridusele ja inimese ametikäik (näiteks eksamite hindamine); toodete ohutusseadised (näiteks tehisintellekti kasutamine robotkirurgias); tööhõive, personalihaldus ja füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise võimaldamine (näiteks värbamismenetluses kasutatav elulookirjelduste sorteerimise tarkvara); esmased era- ja avalikud teenused (näiteks krediidihindamine, millega ei anta kodanikele võimalust laenu saada); õiguskaitse, mis võib mõjutada inimeste põhiõigusi (näiteks tõendite usaldusväärsuse hindamine); rände-, varjupaiga- ja piirkontrollihaldus (näiteks reisidokumentide ehtsuse kontroll); õigusmõistmine ja demokraatlikud protsessid (näiteks õigusnormide kohaldamine konkreetse asjaolude kogumi suhtes). Kõiki süsteeme hinnatakse põhjalikult enne nende turule laskmist ja kogu nende elutsükli vältel.

Uued normid riskiga tehisintellektisüsteemide pakkujate jaoks

Pärast tehisintellektisüsteemi turule laskmist vastutavad ametiasutused turujärelevalve eest, kasutajad tegelevad inimkontrolli ja -järelevalvega, pakkujatel aga on olemas turustamisjärgse järelevalve süsteem. Samuti teatavad pakkujad ja kasutajad tõsistest intsidentidest ja tõrgetest.

Tehisintellekti tipptaseme edendamine

2018. aastal astusid komisjon ja ELi liikmesriigid esimese sammu, ühendades oma jõud tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava raames. Kava aitas luua aluse riiklikele strateegiatele ja poliitika kujundamisele.

Tehisintellekti käsitleva kooskõlastatud kava 2021. aasta ajakohastusega rakendatakse strateegiat praktikas ning see on kooskõlas komisjoni digi- ja roheülemineku prioriteetidega, samuti Euroopa reageerimisega koroonaviiruse pandeemiale. 

Kooskõlastatud kava soodustab tehisintellekti tipptaset laborist turuni ning selles on esitatud visioon tehisintellekti tehtavate investeeringute hoogustamiseks, tehisintellektistrateegiate õigeaegseks rakendamiseks ja tehisintellektipoliitika meetmete kooskõlastamiseks kõikjal liidus.

Põhilised poliitikaeesmärgid: kehtestada tehisintellekti arendamise ja kasutuselevõtu rakendamistingimused; luua suure mõjuga sektorites strateegiline juhtpositsioon; teha EList ideaalne paik tehisintellekti kasvuks ja arenguks; tagada, et tehisintellekt töötab inimeste hüvanguks.

Selle töö raames kavatseb komisjon panna aluse järgmisele:

• avaliku ja erasektori partnerlus tehisintellekti, andmete ja robootika alal, et määratleda Euroopa ühtne strateegiline teadusuuringute, innovatsiooni ja kasutuselevõtu tegevuskava, seda rakendada ja sellesse investeerida;
• täiendavad tehisintellekti tippkeskuste võrgustikud, et soodustada teadmiste ja oskusteabe vahetamist, sõlmida koostöösidemeid selles vallas tegutsejatega ning soodustada mitmekesisust ja kaasamist;
• testimis- ja katserajatised, et katsetada ja testida uusimat tehnoloogiat tegelikus keskkonnas;
• digitaalse innovatsiooni keskused, mis on kohad, mille kaudu saab juurdepääsu ühekorraga tehnilisele oskusteabele ja katsetele, nii et ettevõtted saavad enne investeerimist süsteemid nö läbi proovida;
• tehisintellekti nõudeteenuste platvorm kui ELi tehisintellektivahendite keskus, kust leiab näiteks eksperditeadmised, algoritmid, tarkvararaamistikud ja arendusinstrumendid, mida on vaja selles valdkonnas tegutsevad ettevõtete ja avaliku sektori jaoks.

ELi rahastatud tehisintellektiprojektid

EL on juba rahastanud hulka tehisintellektiprojekte, mis pakuvad lahendusi kõigis ühiskonna valdkondades põllumajandusest tervishoiuni ja tootmisest transpordini.

Kolm valdkonda, kus intellektitehnikast on olnud eriti suur kasu, on näiteks tervishoid, keskkond ja väärinfo vastane võitlus.

	Neurorehabilitatsioon, mis aitab kaasa intensiivravis olevate COVID-19 patsientide paranemisele Projekt „CDAC“ aitas välja töötada ja kliiniliselt valideerida novaatorlikku tehnoloogiat, mida on juba kasutatud enam kui 3000 insuldihaige taastusraviks kõikjal Euroopas. Veel ELi rahastatud projekte tervishoiu valdkonnas
	Arukad andurid aitavad toita maailma kasvavat elanikkonda Projekti „ANTARES“ raames töötatakse välja arukate andurite ja suurandmete tehnoloogiat, mis võivad aidata põllumajandustootjatel toota rohkem toitu viisil, mis on kestlik nii ühiskonna, põllumajandusettevõtjate sissetuleku kui ka keskkonna seisukohast. Veel ELi rahastatud projekte selles valdkonnas
	Veebipõhised vahendid faktide kontrolliks ja väärinfo ümberlükkamiseks WeVerify pakub kontrollsüsteeme, näiteks pluginat, millest võib abi olla faktikontrollijatel, ajakirjanikel, inimõiguslastel ja kodanikel, et kummutada väärinfot ning kontrollida internetis olevate videote ja piltide tõepära. Veel ELi rahastatud projekte võtluseks väärinfo vastu

Tehisintellekti hüved

ELil on võimalus saada turvalise tehisintellekti valdkonnas üleilmseks liidriks. Luues tugeva, inimõigustel ja põhiväärtustel põhineva õigusraamistiku, saab EL välja arendada tehisintellektisüsteemi, millest on kasu inimestel, ettevõtjatel ja valitsussektoril.

Tehisintellekt ja EL arvudes

• 
  Miljard eurotKomisjon kavatseb investeerida oma programmide „Digitaalne Euroopa“ ja „Euroopa Horisont“ raames tehisintellekti miljard eurot aastas.
• 
  20 miljardit eurotEesmärk on kaasata tehisintellekti järgmise aastakümne jooksul rohkem kui 20 miljardit eurot investeeringuid aastas. Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend aitab investeeringuid hoogustada ja selle summa ületada.
• 
  >25% kõikidest tööstus- ja teenindusrobotitest toodetakse Euroopas.