Komisjon pani 10. märtsil 2020 aluse tööstusstrateegiale, millega toetatakse kaksiküleminekut rohelisele ja digitaalsele majandusele, suurendatakse ELi tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tugevdatakse Euroopa avatud strateegilist autonoomiat. Tööstusstrateegia esitamisele järgnenud päeval teatas Maailma Terviseorganisatsioon COVID-19 pandeemiast.

Käesoleva ajakohastuse eesmärk ei ole 2020. aasta tööstusstrateegia välja vahetada ega laiendada selle raames alanud tööd, mis on paljudel juhtudel juba käivitunud ja nõuab otsustavaid jõupingutusi. Ajakohastus on selge suunitlusega ja selles keskendutakse ilmnenud uutele vajadustele ja saadud õppetundidele.

Kuna väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel (VKEdel) on eri tööstusharudes innovatsiooni edendamisel põhiroll, tuleb neid kõigis strateegia meetmetes arvesse võtta. Seepärast pööratakse VKEde regulatiivsele koormusele läbivalt rohkem tähelepanu. Uutest meetmetest on VKEdele ja idufirmadele palju kasu, sest nende tulemusena tugevdatakse ühtset turgu, vähendatakse tarnesõltuvust ning kiirendatakse rohe- ja digipööret. Strateegia hõlmab ka mõningaid ainult VKEdele suunatud meetmeid, näiteks vastupidavuse suurendamiseks, hilinenud maksete vältimiseks ja maksevõime toetamiseks.

COVID-19 kriisi õppetunnid

COVID-19 kriis on jätnud Euroopa majandusele sügava jälje, mille ulatus varieerub olenevalt tööstusharust ja ettevõtte suurusest. Kriis tõi esile üleilmsete väärtusahelate omavahelise seotuse ja näitas, kuivõrd tähtis on ühtse turu sujuv toimimine ja integreeritus üleilmsesse majandusse.

  • 6,3% – ELi majanduslangus
  • 60% – vähenenud käibega VKEde osakaal 2020. aastal
  • 24% – ELi-sisese kaubanduse aeglustumine 2020. aasta 2. ja 3. kvartalis
  • 1,7% – töökohtade kadu VKEdes 2020. aastal (1,4 miljonit töökohta)
  • 45% – 2021. aastal investeeringuid kärpivate ettevõtete prognoositav osakaal

Kuigi kriisi on mõjutanud eri tööstusharusid ja ettevõtteid erineval määral, on see juhtinud tähelepanu järgmistele olulistele probleemidele: 

  • suletud piiride tõttu takistatud inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine
  • üleilmsete tarneahelahäirete mõju esmatarbekaupade kättesaadavusele 
  • nõudlushäired

Nende probleemide lahendamiseks pakutakse ajakohastatud tööstusstrateegias välja meetmed kriisi õppetundide arvesse võtmiseks ja investeeringute jätkumiseks. Eelkõige keskendutakse järgmisele:

 

Ühtse turu vastupidavus

Ühtne turg on ELi kõige väärtuslikum saavutus, mis tagab Euroopa ettevõtetele kindluse, piisava mastaabi ja hüppelaua üleilmsele turule. COVID-19 pandeemia tõttu on ühtse turu pakutavad võimalused aga kitsenenud. Ettevõtted ja kodanikud on pidanud leppima suletud piiridega, esinenud on tarnehäireid ja sündmused on sageli olnud etteaimamatud.     

Olukorra lahendamiseks esitab komisjon järgmised meetmed: 

Single market emergency instrument Ühtse turu hädaabivahend: struktuurse lahenduse pakkumine, mis tagab tulevikus kriisiolukorras inimeste, kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja vaba liikumise.
Deepening the single market Ühtse turu süvendamine: olulisi äriteenuseid käsitlevate nõuete ühtlustamise kaalumine, samuti turujärelevalve ulatuslikum digitaliseerimine ja muud VKEdele suunatud meetmed.
Monitoring the single market Ühtse turu järelevalve: ühtse turu olukorra iga-aastane analüüs, mis hõlmab 14 tööstusharu.

Graph of industrial ecosystems

14 tööstusharu on: ehitustööstus, digitööstus, tervishoiutööstus, põllumajandus- ja toiduainetööstus, taastuvenergiatööstus, transpordi- ja autotööstus, elektroonikatööstus, tekstiilitööstus, kosmose-, lennundus- ja kaitsetööstus, kultuuri- ja loometööstus, turismitööstus, lähiteenuste- ja sotsiaaltööstus ning jaekaubandus.

ELi avatud strateegilise autonoomia tugevdamine

A factory employee transporting boxes

Kuna EL on suur importija ja eksportija, kujutab kaubanduse ja investeeringute avatus tema jaoks eelist ning sellel põhineb ühtlasi tema majanduskasv ja vastupidavus. COVID-19 kriis on häirinud üleilmsete tarneahelate toimimist ja toonud Euroopas kaasa teatavate elutähtsate toodete nappuse. Seepärast peame veelgi tugevdama oma avatud strateegilist autonoomiat teatavates valdkondades, millele on juba osutatud ELi 2020. aasta tööstusstrateegias.

Komisjon teeb järgmised ettepanekud:

Diversified international partnerships Rahvusvaheliste partnerluse mitmekesistamine: kaubanduse ja investeeringute keskse rolli kindlustamiseks meie majanduse vastupidavuse suurendamisel.
Four new industrial alliances Tööstusliidud: sobilik vahend arengu kiirendamiseks tähelepanu alt kõrvale jäänud, kuid suure tööhõive potentsiaaliga valdkondades, et kaasata erainvestorid uusi äripartnerlusi ja -mudeleid käsitlevasse arutelusse, mis on avatud ja läbipaistev ning täielikult kooskõlas konkurentsieeskirjadega. Tööstusliidud kujutavad endast laiapõhist ja avatud platvormi ning nende raames pööratakse eritähelepanu idufirmade ja VKEde kaasamisele. Komisjon valmistab ette protsessorite ja pooljuhtide tööstusliitu ja tööstusandmete ning serv- ja pilvandmetöötluse tööstusliitu ning kaalub selliste ettevalmistuste tegemist kanderakettide valdkonnas ja saastevabade õhusõidukite valdkonnas.
Monitoring of strategic dependencies Strateegilise sõltuvuse jälgimine: esimese aruande esitamine ELi strateegilise sõltuvuse kohta. Aruandes on loetletud 137 toodet, mis on seotud tundlike tööstusharudega ja mille puhul EL sõltub väga suurel määral välisallikatest.

 

Strateegilise sõltuvuse analüüs

  • Kokku analüüsiti 5200 toodet, mille tulemusena selgus, et EL sõltub suurel määral välisallikatest 137 toote puhul, mis on seotud tundlike tööstusharudega.
  • Need tooted moodustavad väärtuselt 6% kõigist Euroopasse imporditavatest toodetest.
  • Üle poole toodetest, mille puhul EL sõltub välisallikatest, on pärit Hiinast. Hiinale järgnevad Vietnam ja Brasiilia.
  • Selliseid tooteid, mille puhul ELi sõltuvus on suurem, sest nende tarneid on raske mitmekesistada või asendada, on 34. Nende hulka kuuluvad energiamahukates tööstusharudes ja tervishoius kasutatavad toorained ja kemikaalid.
  • Need tooted moodustavad väärtuselt 0,6 % kõigist Euroopasse imporditavatest toodetest.

Aruandes on põhjalikult analüüsitud ka kuut strateegilist tootevaldkonda, kus EL sõltub välisallikatest:

  • tooraine
  • akud
  • ravimite toimeained
  • vesinik
  • pooljuhid
  • pilv- ja servandmetöötlus

Kaksikülemineku kiirendamine

2020. aasta tööstusstrateegia sisaldas loetelu ELi tööstuse rohe- ja digipöörde toetamiseks ette nähtud meetmetest, millest paljud on juba vastu võetud või käivitatud. Pandeemia tõttu on rohe- ja digipöörde tempo ja ulatus aga oluliselt vähenenud. Tulevikus haaravad tõenäoliselt juhtrolli ettevõtted, kes panustavad kestlikkusse ja digiteerimisse. 

Kaksikülemineku kiirendamiseks esitab komisjon järgmised ettepanekud:

  • Transition pathways
    Üleminekuviisid Tööstusharu ja sidusrühmade koostöös töötatakse välja üleminekuviisid. Need võimaldavad paremini mõista ülemineku ulatust, eeliseid ja tingimusi ning määravad kindlaks kaksiküleminekuks vajalikud meetmed.
  • Multi-country projects
    Mitut riiki hõlmavad projektid Selleks et toetada majanduse taastumist ning suurendada digi- ja rohevõimekust, rahastab komisjon liikmesriikide ühisprojekte, mis võimaldavad saada taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahendi investeeringutest maksimaalselt kasu.
  • Analysis of the steel sector
    Terasesektori analüüs Saastevaba ja konkurentsivõimelise terasesektori tagamiseks analüüsib komisjon sektori probleeme ja lahendab need.
  • Horizon Europe partnerships
    Programmi „Euroopa horisont“ partnerlused Vähese CO2 heitega tehnoloogiat ja protsesse käsitlevate teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks ühendatakse avaliku ja erasektori vahendid. 
  • Decarbonised energy
    Piisav, kättesaadav ja taskukohase hinnaga vähese CO2 heitega energia Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et kiirendada investeeringute tegemist taastuvenergiasse ja energiavõrkudesse ning et kaotada takistused.

Dokumendid

Laadi allaPDF - 1.2 MB
Laadi allaPDF - 6.4 MB
Laadi allaPDF - 4 MB
Laadi allaPDF - 1.4 MB
Laadi allaPDF - 499.5 KB
Laadi allaPDF - 3.2 MB