Tööstusstrateegia ajakohastamise kontekstis analüüsis Euroopa Komisjon põhjalikult mitmeid valdkondi, mida võib pidada Euroopa huvide seisukohast strateegiliseks. Nendes hinnangutes vaadeldakse võimalike strateegiliste sõltuvuste olemust, nende mõju ja asjakohaseid poliitikameetmeid, mis mõnel juhul on juba käimas. Hinnanguid ei peaks käsitlema mitte ELi kõigi võimalike strateegiliste sõltuvuste ammendava analüüsina, vaid pigem mitme olulise valdkonna hindamise esimese etapina.

Tooraine

General view of containers in a port Metallid ja mineraalid on osa meie igapäevaelust. Euroopa tööstuse üleminekuga kliimaneutraalsusele kaasneb oht, et sõltuvus fossiilkütustest asendub sõltuvusega energiatootmisvälistest toorainetest. Juurdepääs ressurssidele on kogu ELi tööstuse jaoks põhjapaneva tähtsusega ning kesksel kohal Euroopa püüdluses täita rohelist kokkulepet ja saavutada digipööre ELi majanduses.

Kuna EL ei tooda kõiki meie nõudluse rahuldamiseks vajalikke tooraineid, peab ELi tööstus toorainetele juurdepääsul arvestama üleilmse konkurentsiga.

  • Alates 1990. aastast on toorainete kaevandamine maailmas enam kui kahekordistunud
  • Eelduste kohaselt kasvab tarbimine 2040. aastaks 40 %

Komisjon määras oma 2020. aasta loetelus kindlaks 30 kriitilise tähtsusega toorainet. Tegemist on toorainetega, mis on majanduslikult väga olulised ja mille tarnerisk on suur. 

Magnet led bulb Semiconductor hydrogen fuel
Haruldasi muldmetalle kasutatakse magnetites, mis liigutavad elektriautosid ja panevad tööle tuuleturbiine Gallium ja indium on osa lampides kasutatavast valgusdioodi (LED) tehnoloogiast. Ränimetalli kasutatakse pooljuhtides Vesinikkütuseelementides ja elektrolüüserites on vaja plaatinarühma metalle

Peamised probleemid

click icon Mitmed strateegilised sektorid ja tehnoloogiad sõltuvad juurdepääsust kriitilise tähtsusega toorainele 
click icon Teatavate toorainete ülemaailmne tarnimine on suuresti koondunud konkreetsetesse riikidesse
  • 98 % ELi haruldaste muldmetallide tarnetest tuleb Hiinast
  • 98 % ELi boraadivarudest tuleb Türgist
  • 71 % ELis vajatavast plaatinast tuleb Lõuna-Aafrikast
  • Hafniumi ja strontsiumiga varustavad ELi vaid üksikud ettevõtted
click icon Maailma toormetoodangu suhtes kehtib üha rohkem ekspordipiiranguid

Rohkem kui 70 % maailma koobalti-, haruldaste muldmetallide ja volframitoodangu suhtes kohaldatakse ekspordipiiranguid.

click icon Nõudlus taastuvenergia ja e-liikuvuse valdkonna peamiste toorainete järele suureneb aastatel 2030–2050 mitu korda

Muud tooraineprojektide toetamise meetmed

  • Kaks üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti akude väärtusahela kohta 
  • Taaste- ja vastupidavusrahastu investeerimisvõimalused
  • 300 miljonit eurot toorainetega seotud teadusuuringuteks ja innovatsiooniks programmi „Euroopa horisont“ raames
  • Strateegilised rahvusvahelised partnerlused kriitilise tähtsusega toorainete mitmekesise ja jätkusuutliku tarnimise tagamiseks
  • Toetada „toode teenusena“ ärimudelit, et stimuleerida toorainete ringlussevõttu ja korduskasutamist
  • Toorainete jälgimine tehnoloogia abil, ühtlustatud andmenõuded
  • Parandada loamenetlust, et tagada prognoositavus ja säilitada kõrged keskkonnastandardid
  • Töötada ELis välja kestlike toorainete põhimõtted

Ravimite toimeained

medical laboratory Ravimid on ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega. Need võimaldavad haiguste diagnoosimist, ravi ja ennetamist ning on olulised rahvatervist ähvardavate ohtude, sealhulgas COVID-19 ja mistahes tulevaste pandeemiate käsitlemisel. Sellega seoses on oluline tagada kodanike juurdepääs ohututele, tõhusatele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele. Meie analüüs näitab aga, et paljude terviseökosüsteemi sisendite ja toodete puhul sõltub EL välismaistest tarneahelatest.

Peamised probleemid

click icon Tarneahela keerukusest tingitud võimalikud häired

Ravimite tarneahelates võib nende keerukuse tõttu esineda häireid, mis võivad tekkida nii ELis kui ka väljaspool seda. Need võivad varieeruda kaubandusvaidlustest ja küberrünnetest kooskõlastamata varude kogumise, ekspordipiirangute, logistikahäirete, tootmispaikade sulgemise või kohapealsete õnnetuste ning heade tootmistavade mittejärgimiseni. 

click icon Ravimite toimeainete tarneahelad on väga integreeritud

Ravimite tarneahelast on saanud üks integreeritumaid maailmas. Eelkõige iseloomustab geneeriliste ravimite toimeainete tootmist suur piirkondlik kontsentreerumine. Lisaks koondub geneeriliste ravimite toimeainete tootmine järjest rohkem Indiasse ja Hiinasse.

Geneeriliste ravimite toimeainete kogutoodangu väärtuse osakaal maailmas (2015)

  • 66 % Aasias, Vaikse ookeani piirkonnas (India ja Hiina)
  • 24 % ELis
  • 3 % Põhja-Ameerikas
  • 7 % mujal maailmas
click icon Kaubavahetuse suur kontsentreerumine

Euroopa impordib ravimite toimeaineid vaid mõnest allikast.

  • 80 % ravimite toimeainete impordimahust tuleb viiest riigist (Hiina, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Indoneesia ja India) [45 % Hiinast]
  • 80 % ravimite toimeainete impordiväärtusest tuleb neljast riigist (Šveits, Ameerika Ühendriigid, Singapur ja Hiina) [30 % nii Šveitsist kui ka Ameerika Ühendriikidest]

Liitiumpatareid ja -akud (liitiumioonakud)

Used batteries placed in a box for recycling

Patareid ja akud on ELi rohe- ja digipöörde seisukohast võtmetähtsusega. Need on ülimalt olulised, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk muuta EL 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Samuti aitavad need ettevõtetel haarata maailmas juhtroll keskkonnasäästlike toodete ja tehnoloogiate valdkonnas. Eriti olulised on akud elektrisõidukite tootmisel. Neid kasutatakse üha enam energia salvestamiseks ja muudes tööstuslikes rakendustes, nagu masinad, mootortööriistad või kahveltõstukid. 

Kuigi akutehnoloogiad on erinevad, on liitiumioonakutehnoloogia mitmesuguste hästitoimivate ja väljakujunenud akutehnoloogiatega võrreldes tänu oma parematele omadustele paljude akude puhul põhikomponent.

Liitiumioonakude elementide ülemaailmne tootmisvõimsus 2018. aastal

  • 3 % ELis
  • 66 % Hiinas
  • 20 % Lõuna-Koreas, Jaapanis ja muudes Aasia riikides

Tootmisvõimsust suurendavad tegurid

energy storage Liitiumioonakud suudavad võrreldes 1991. aastaga säilitada 300 % rohkem energiat. Kulude vähenemine (2010. aastal 1100 USD/kWh – 2019. aastal > 156 USD/kWh)
graph increase 2040. aastaks prognoositakse ülemaailmse nõudluse suurenemist 90 gigavatt-tunnilt (GWh) 2016. aastal 4 000 GWh-ni. Euroopa nõudlus peaks 2028. aastaks jõudma 400 GWh-ni.

Peamised probleemid

click icon Patareide ja akude tootmiseks on kõige olulisem juurdepääs asjakohasele toorainele

EL toodab vaid 1 % patareide ja akude toorainest. EL vajab liikuvus- ja energiasalvestussektorite vajaduste katmiseks järgmist:

  • 2030. aastaks 7–18 korda rohkem liitiumi
  • 2030. aastaks 2–5 korda rohkem koobaltit
  • 2050. aastaks 16–57 korda rohkem liitiumi
  • 2050. aastaks 3–15 korda rohkem koobaltit
click icon Juurdepääs töödeldud materjalidele ja komponentidele
  • 84 % töödeldud materjalidest ja komponentidest on pärit Aasiast
  • 8–9 % töödeldud materjalidest ja komponentidest on pärit EList
  • ELis on teatatud mitmest investeeringust akumaterjalidesse, kuid vaja on täiendavaid investeeringuid

Koguinvesteeringud

charging station Electro mobility

Ainuüksi 2019. aastal 60 miljardi euro väärtuses investeeringuid Euroopa elektromobiilsuse väärtusahelasse, peamiselt erasektoris

= 3,5 korda rohkem kui Hiinas

research

Aastatel 2019–2020 eraldatakse ELi teadusprogrammidest ligikaudu 270 miljonit eurot

925 miljonit eurot, mis on programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud uueks Euroopa partnerluseks, et luua akutööstuse väärtusahel.

Cooperation Üleeuroopalist huvi pakkuvad tähtsad projektid

Esimesed toetused üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele: 3,2 miljardit eurot riigiabi, millele eeldatavasti lisandub veel 5 miljardit eurot erasektori investeeringuid

Järgmised toetused üleeuroopalist huvi pakkuvatele tähtsatele projektidele: 2,9 miljardit eurot riigiabina, millele lisandub 9 miljardit eurot erasektori investeeringutena

Muud käimasolevad algatused

  • Akusid käsitlev uus õigusraamistik jõustub tõenäoliselt 2022. aastal
  • ELi kriitilise tähtsusega toorainete väärtusahelate vastupanuvõime tugevdamine
  • Aku-uuringute rahastamise tõhus rakendamine programmi „Euroopa horisont“ raames
  • Patareide ja akudega seotud kvalifitseeritud tööjõu arendamine Euroopas

Vesinik

Sign on a car powered by hydrogen

Taastuvallikatest toodetud või vähese süsinikdioksiidiheitega vesinik on võtmetähtsusega ELi tööstuse süsinikdioksiidiheite vähendamise ja konkurentsivõimega seotud kriitiliste probleemide lahendamisel. EL on tehnoloogiliselt esirinnas mitme puhta vesiniku tehnoloogia puhul, kusjuures pooled elektrolüüsiseadmete tootjatest on Euroopa tootjad. Siiski sõltub EL põhikomponentide tooraine impordist ja taastuvenergia tarnimisest.

Vesinikul on ökosüsteemides palju rakendusi, näiteks keemia- ja rafineerimistööstus, aga ka liikuvus, energia salvestamine ja kütmine. Selle energiasisaldus massiühiku kohta on suur, mis muudab selle sobivaks näiteks raskeveokitega korraldatava transpordi jaoks. Kuid kõigepealt tuleb see kas maagaasist või vee elektrolüüsi teel „kätte saada“ ja selleks kulub energiat.

Taastuvenergial põhineva elektrolüüsivõimsuse sihipärane suurendamine 

  • 1 GW taastuvenergial põhinevat elektrolüüsivõimsust 2020. aastal
  • 6 GW taastuvenergial põhinevat elektrolüüsivõimsust 2024. aastaks
  • 40 GW taastuvenergial põhinevat elektrolüüsivõimsust 2030. aastaks

Euroopa vesinikuökosüsteemi suunas: etapid

  • Täna–2024

    Toetame vähemalt 6-gigavatiste elektrolüüsiseadmete paigaldamist ELis, et toota taastuvallikatest kuni üks miljon tonni saastevaba vesinikku

  • 2025–2030

    Vesinikust peab saama lõimitud energiasüsteemi lahutamatu osa vähemalt 40-gigavatiste elektrolüüsiseadmetega kuni kümne miljoni tonni saastevaba vesiniku tootmiseks ELis

  • 2030

    Alates 2030. aastast tuleks taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia laialdaselt kasutusele võtta, nii et see jõuaks ka sektoritesse, kus CO2-heidet on keeruline vähendada

Peamised probleemid

click icon Vaja on suures koguses puhast vesinikku

Peamiste tööstussektorite (nt terase- või keemiatööstus, raskeveondus) süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on vaja suurt ja usaldusväärset puhta vesiniku varu. Taastuvenergiast toodetava ja vähese süsinikdioksiidiheitega vesiniku tarnenappus lühikeses perspektiivis ja taristu puudumine võivad järgnevate etappide investeerimisotsuseid edasi lükata.

  • 2030. aastaks vajaliku elektrienergiamahu saamiseks on vaja 80–120 GW päikese- ja tuuleenergia tootmisvõimsust
click icon Sõltuvus tooraine impordist

Vesinikumajanduse jaoks vajalike põhikomponentide (nagu elektrolüüserid ja kütuseelemendid) puhul sõltub EL tooraine impordist.

  • Kütuseelementide, elektrolüüsiseadmete ja vesiniku säilitamise tehnoloogia tootmiseks on vaja umbes 30 toorainet. 13 neist on liigitatud kriitilise tähtsusega tooraineteks.

Pooljuhid

computer parts Pooljuhid teevad võimalikuks meie igapäevaste nutiseadmete ja -teenuste toimimise. Nende abil saavad peamised tööstusharud teha uuendusi ja üleilmselt konkureerida, et Euroopa saaks kavandada ja toota kõige võimsamaid protsessoreid. Piiratud tootmisvõimsus, kõrged sisenemiskulud ja võrdsete tingimuste puudumine seavad aga ohtu ELi suutlikkuse digitehnoloogiale ülemineku võimalusi täielikult ära kasutada.

Hiljutine pooljuhtide nappus autotööstuses on näide ELi probleemidest. Pooljuhtkiibid on kõigi digitaalsete toodete ja teenuste põhielemendid. Need on integreeritud autodesse, õhusõidukitesse, meditsiiniseadmetesse, mobiiltelefonidesse, võrkudesse ja superarvutitesse.

Peamised probleemid

click icon Tipptasemel kiipide tootmine on muutunud keerulisemaks ja kulukamaks 

Kõrgtehnoloogiliste kiipide väljatöötamine ja arendamine võib maksta kuni 1 miljard eurot. Tipptasemel tehase rajamiseks on vaja kuni 20 miljardi euro ulatuses investeeringuid. 2020. aastal tootis kõrgtehnoloogilisi kiipe ainult kaks tootjat: TSMC (Taiwan) ja Samsung (Lõuna-Korea). 

click icon Sõltuvused

EL sõltub üldiste disainivahendite puhul suurel määral USAst ja kõrgtehnoloogilise kiibitootmise puhul Aasiast. 

click icon Võrdsed võimalused

Valdkonnas kahjustavad konkurentsi geopoliitilised pinged ja võrdsete tingimuste puudumine. Kiipide arendamist ja tootmist on üha rohkem riiklikult toetatud. 

click icon Euroopa pooljuhtide osakaal on väike

ELi osa ülemaailmsetest tuludest on ligikaudu 10 % ning andmetöötlus- ja sidesektorite puhul umbes 6 %.

Pilv- ja servandmetöötlus

Person using a computer Andmed on muutumas iga organisatsiooni strateegiliseks varaks. Pilvandmetöötluse tehnoloogiad võimaldavad selliste tehnoloogiate toimimist nagu tehisintellekt, asjade internet ja 5G/6G. Need on ELi tööstuse ja avaliku sektori rohelise ja digitaalse tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega tehnoloogiad. Euroopal on järgmisel kümnendil ainulaadne turuvõimalus tugevdada oma andmetöötlustehnoloogiaid, kasutades ära eesseisvaid muutusi, eelkõige seoses servandmetöötlusega.

Pilvetehnoloogia võimaldab tellimuspõhist, paindlikku ja odavamat andmete säilitamist ja töötlemist. Pilvetehnoloogiate tööks kasutatakse keskseid andmekeskusi, hajusseadmeid või kasutaja lähedal asuvaid ühendatud seadmeid (servtöötlus). Paljud teenused, mida ettevõtjad, avalik haldus ja kodanikud igapäevaselt kasutavad, põhinevad pilvandmetöötlusel.

Võimalused ELi autonoomia saavutamiseks

  • Eelduste kohaselt töödeldakse 2025. aastaks 80 % kõigist loodud andmetest ilma praeguste turgu valitsevate osalejateta.
  • Computer
    Suur kasv tarkvarateenuste valdkonnas annab Euroopa pakkujatele hea võimaluse oma positsiooni parandada.
  • 5g 5G võrgud ja mitme pilve andmetöötlus (riski vähendamise vahendina) kujutavad endast lisavõimalusi

Peamised probleemid

click icon Pilvandmetöötluse kasutamine ELis kasvab väga aeglaselt

Vaatamata mõningasele kasvule viimastel aastatel kasutatakse ELis pilveteenuseid endiselt vähe. Kuigi 2018. aastaga võrreldes on olukord paranenud, kasutas Eurostati andmete kohaselt 2020. aastal pilveteenuseid vaid 36 % ELi ettevõtetest, peamiselt lihtsate teenuste jaoks, nagu e-post ja failide säilitamine.

click icon ELi turuosaliste väike turuosa

Suurima ELis asuva pilveteenuse pakkuja tulud moodustavad alla 1 % Euroopa turult saadavast kogutulust. Võrdlusena on nelja maailma juhtiva ettevõtja (Amazon Web Services, Microsoft Azure, Google Cloud ja Alibaba Cloud) osa 2021. aastal üle 80 % üleilmsest tulust. Nende hiidude turupositsioon ja mastaap muudavad teiste konkurentide turule sisenemise vähem tasuvaks ja takistavad Euroopal juhtpositsiooni saavutamist.

click icon Investeeringutega seotud mahajäämus

Olukorda halvendab hinnanguliselt 11 miljardi euro suurune investeeringute puudujääk aastas, kui võrrelda USA ja Hiina ning ELi poolt pilveteenustesse tehtavaid investeeringuid.

click icon Euroopa kasutajate mured

Pilveteenuste kasutajatel on praktikas väga piiratud või olematu võimalus pilveteenuste pakkujat vahetada. Lisaks väljendavad nad muret välismaiste pilveteenuste kasutamise pärast seoses isikuandmete kaitse, küberturvalisuse või kohaldatava õigusega.

Dokumendid

Laadi allaPDF - 4 MB